Tehingunõustajad mõtestavad lahti turul toimuvat ja prognoosivad tulevikku
Tehingunõustajad – Ellex Raidla partner Sven Papp, Toomas Prangli Sorainenist ja Peeter Kutman Cobaltist – mõtestasid lahti eelmisel aastal tehinguturul toimuvat.
Sven Papi sõnul sõja tõttu turg seisma ei jäänud. Töös olnud tehingud liikusid suures osas lõpuni, ehkki ta tunnistab, et möödunud aasta esimene pool oli tehingute poolest aktiivsem. Baltimaades oli veider see, et Eestis ja Lätis oli tehinguid aasta varasemaga võrreldes 25% vähem, Leedus aga rohkem, väärtuse poolest isegi 65%.
„Ma ei mäleta tehingut, mis sõjale viidates oleks ära jäänud. Võib-olla juhtus seda algfaasis, kui meieni ei oldud veel jõutud,“ ütleb ka Peeter Kutman. Papp toob näiteks Poola, kus sealsete büroode esindajate sõnul jäid paljud tehingud Venemaa koletute tegude tõttu katki. „Kui tavaliselt aasta teine pool on tehingute osas aktiivsem, siis 2022. aastal tehti 60% tehingutest esimesel poolaastal,“ märgib Papp.
Raskustes äride müük kogub hoogu
HKScan on aastaid olnud kahjumis ja lisaks on sel kaelas olnud võlad. Küll aga oli tehingu väärtus 90 miljonit, kus 70 miljonit maksti rahas ja 20 miljonit tuleb maksta tulemuste pealt.
„Ega seal täpselt välja ei öelda, mille eest raha makstakse. Teatud osa on aktsiad, aga tõsi, toimub ka laenude ülevõtmine. Börsifirmana ei ole nad teinud ju saladust sellest, et nende majandustulemused on olnud kehvapoolsed. Põhjuseid on ilmselt mitmeid, aga üks on selge, et kogu sisendhindade suurenemist ei ole lihtsalt võimalik tarbijale edasi kanda…“ räägib tehingut Maagi poolt nõustanud Sven Papp. Ta lisab, et tavaliselt näitab n-ö earnout’i klausel seda, et päris täpses hinnas ei jõutud omavahel kokkuleppele ja seetõttu lepiti, et kui läheb hästi, siis makstakse lahkelt juurde. Earnout tähendab, et kui ettevõte ületab teatud kokku lepitud eesmärgid, siis saavad müüjad raha lisaks.
See aasta toob selguse
„Paljud pankurid, juhid ja investeerimisnõustajad lõid aasta teises pooles boonustele käega ja tõmbasid lihtsalt juhtme seinast. Neil ei olnud motivatsiooni tegutseda. Tehingud lükati uude aastasse,“ ütleb Prangli. Ta usub, et näeme kõigest hoolimata Eestis ühe-kahe uue ükssarviku sündi. Energiasektoris võiks tulla üks või kaks suuremat tehingut.
Sven Papp on kuulnud sama Skandinaavia erakapitali fondide juhtidega rääkides – ka seal mindi aasta lõpus puhkusele, et veebruaris hakata uuesti tõsisemalt tööle veendumuses, et küllap kevadel tehinguturg aktiveerub. „Iseasi, kas kevad saabub märtsis, mais või millalgi hiljem,“ naerab ta.
Peeter Kutman usub, et n-ö jalad laual olukorda, nagu tekkis 2008. aastal, ei tule. Küll aga näeb ta vähem tehinguid ja need saavad olema keerulisemad. Ta usub, et kohalikul kapitalil on praegustes oludes hea võimalus oste teha. Erakapitalil on endiselt raha arvel. „Tõsi, iseasi on küsimus, kuhu seda panna.“ Portfelliga investoritel läheb keeruliseks, sest nad peavad jõus hoidma enda olemasolevaid investeeringuid ja ei saa uutesse raha panna nii palju,“ sõnab Kutman. „Kui geopoliitiliselt midagi väga hullemaks ei lähe, siis tuleb mõõdukalt aktiivne aasta.“
Loe Eesti Päevalehes ilmunud täispikka artiklit koos teiste ekspertide kommentaaridega SIIT
Seotud teenused
