Tehinguturu eksperdid: Baltikumi miljarditehing ja põlvkonnavahetuse laine

2025. aasta tõi Baltikumi tehinguturule tagasi suured tehingud ja selged trendid. Delfi Ärilehe aastakokkuvõttes analüüsisid turuolukorda tehinguturu ekspert Sven Papp Ellex Raidlast, Peeter Kutman Cobaltist ja Toomas Prangli Sorainenist. Kokku liikus eelmisel aastal strateegilistes tehingutes miljardeid eurosid ning mitmes sektoris kujunesid välja uued suunad, mis mõjutavad ka järgmisi aastaid.

Suured tehingud liikusid taas

Baltikumis tehti mitu aastakümne mõistes märgilist tehingut, sealhulgas Rimi Baltikumi äride ost (1,3 mld eurot), Ingka Grupi metsatehing Eestis ja Lätis (720 mln eurot) ning Tele2 mobiilimastide müük Manulife’ile (440 mln eurot).

Sven Papi sõnul on mobiilimastid muutunud üheks turu kuumemaks varaklassiks. „Mastid on praegu kuum kaup. Lätis ja Leedus tegi samasuguse tehingu Bite ning müüs maha oma mastid,“ selgitas ta. Toomas Prangli sõnul maksab nõnda palju võrgu kui sellise kvaliteet. On globaalne trend, et maste ei oma enam telekomid ise vaid infrastruktuuri ettevõtted. Nemad omakorda müüvad teenust erinevatele operaatoritele. „Tegemist on tehingutega, kus operaatorid jäävad maste edasi opereerima. Tele2 sõlmis näiteks 20-aastase lepingu,“ kommenteerib Peeter Kutman.

Börs jäi vaoshoituks

IPO-turul valitses vaikus. Riik tõi börsilt ära Enefit Greeni ning aasta lõpus teatas soovist sealt lahkuda Ekspress Grupp.

„IPO-sid ei olnud, vaid Primostar Group tuli alternatiivbörsile First North. Sama seis on tegelikult ka Põhjamaade turgudel. Kõik ootavad ja loodavad, aga hinnatasemed ei motiveeri täna,“ ütleb Sven Papp. Fookus on pigem stabiilsel tegevusel kui uute avalike pakkumiste planeerimisel.

Peeter Kutman näeb, et kuna fondidel on ajas erinevad soovid, siis on palju ka neid juhtumeid, kus üht fondi, kel aeg müüa, asendab fond, kel on just raha tõstetud. „Päeva lõpuks investorid nõuavad, et nad oma rahalt kasumi kätte saaks. Keegi ei taha istuda kuskil liiga kaua. Kui varal on hea tootlus, siis võib vaade ka erinev olla,“ ütleb Papp.

Eesti idusektor – kohaliku kapitali aktiivsus

Riskikapitali maht püsib 300–400 miljoni euro juures, kuid märkimisväärselt on kasvanud Eesti investorite roll. Kui mõne aasta eest moodustasid kohalikud investorid vaid 5–10% turust, siis nüüd on nende panus juba kolmandik. Sven Papi sõnul ei ole seis üldsegi mitte hull, eriti teeb talle rõõmu, kui palju on investeerinud Eesti enda ettevõtjad.

„Need on eelkõige meie kohalikud fondid Superangel, Karma Ventures, Tera Ventures ja teised. Nemad on raha tõstnud omakorda institutsionaalsetelt investoritelt. Loomisel on ka kolmas Balti Investeerimisfond,“ meenutab Prangli. Kutman lisab, et poliitiline otsus selle loomiseks on tõesti tehtud ning selle maht võiks jääda 150 ja 200 miljoni euro vahele. „Erakapitali poole peal on aga fonde meie regioonis vähe, peamised on Baltcap, Livonia ja leedukate Invalda.“

Sven Papp teeb sügava kummarduse meie idusektoris rikkaks saanud asutajate ees. Karma Ventures, Ambient Sound Investment ning Taavet Hinrikuse ja Sten Tamkivi Plural on siin esirinnas, aga ka teised – varalahkunud Piilmanni fondid ja investeerimisettevõtted, jne.

Kaitsetööstus: kiire kasv ja tihe konkurents

Kaitsetööstus on üks aktiivsemaid sektoreid nii rahakaasamiste kui ettevõtete restruktureerimiste poolest. Näiteks müüdi kanadalastele maha tehisintellektil põhinevate autonoomsete sensorvõrkude arendaja Defendec, ostjaks Vosker. Soome suur tegija Patria müüs aga oma osaluse Milworksis maha eestlaste Motor Grupile, mis kuulub perekond Osulale. Milworks tegeleb kaitsesõidukite hooldusega.

Kõige enam on Eesti kaitsetööstuses räägitud Frankenburgist. Nemad on sektoris esirinnas raha kaasamises ja lühikese ajaga on nad teinud mitu rahastusringi. Kodumaine maa-õhk tüüpi rakett on neil arendamisel. „See on väga kuluefektiivne tootmine ning riigid suudavad endale neid rohkem lubada,“ kommenteerib Toomas Prangli.

Sven Papp näeb, et pigem on selles sektoris näha mitte omanike vahetust vaid struktuuride muutusi. Sisenevad näiteks uued investorid. Sektori eripära on see, et tellijaks on armeed ehk riigid ning samas on konkurents väga tihe. „Tehakse suuri hankeid ja kui sa sellise võidad ja su tehnoloogia välja valitakse, siis see idufirma on omadega või sees. Sarnase tehnoloogia või tootega konkurente on sul aga igas hankes kümneid,“ toob Sven Papp välja.

Eesti ettevõtetes ootab ees põlvkonnavahetus

Üks 2025. aasta läbivaid teemasid oli ettevõtete põlvkonnavahetus. Euroopas on see järkjärguline protsess, Eestis aga toimub samaaegselt paljudes ettevõtetes korraga. „Eestis, kus jõukust on üles ehitatud 30-35 aastat, tuleb see buum suuremgi kui mujal,“ julgeb Prangli prognoosida.

Sven Papp on nõus, et tehingute üheks oluliseks katalüsaatoriks maailmas on põlvkondade vahetus. Euroopas on põlvkondade vahetusi nähtud juba aastasadu ning see on pidev protsess. Eestis on olukord drastilisem, sest üheksakümnendatel alustanud „võitjate põlvkonnas“ toimub põlvkondade vahetus nö samal ajal ühtse lainena. Selle trendi üks dramaatiline näide Euroopas mõjutas eelmisel aastal ka oluliselt Eesti tehingumaastikku. Nimelt ei soovinud Karl Hedlini järeltulijatest keegi isa nime kandvat gruppi üle võtta. Nii pidi vanahärra müüma muuhulgas Eestis ettevõtte Toftan ning korraliku lahmaka metsa.

See trend toob turule nii müügitehinguid kui ka uusi strateegilisi investoreid.

Vaade ettepoole

2026. aastale vaadates näevad eksperdid, et aktiivsus püsib. Kaitsetööstuses ja tehnoloogiasektoris on oodata uusi rahakaasamisi ja väljumisi ning põlvkonnavahetus hoiab tehinguturgu liikumises üle kogu regiooni. Rekordeid ei tehta, kuid kurta ei saa. Ja muidugi eriti tehnoloogiasektor, kõik see, mis puudutab AI-d.

Originaalartikkel ilmus 02.02.2026 Delfi Ärilehes. Loe lisaks energeetika, toidutööstuse ja meditsiinisektori tehingute kohta SIIT.