Merlin Liis-Toomela: kes otsustab, milline tohib sotsiaalmeedia olla?

ERR-is ilmunud arvamusloos analüüsib Ellex Raidla andmekaitse ja IT-õiguse valdkonna juht Merlin Liis-Toomela Meta värske kokkuleppe mõju ning sellega kaasnevaid küsimusi alaealiste kaitse, privaatsuse ja regulatsiooni tasakaalustamisel.

Toomela hinnangul võib hiljutine Meta ja USA osariikide vaheline kokkulepe kujuneda oluliseks verstapostiks selles, kuidas sotsiaalmeediaplatvormid alaealisi kasutajaid kaitsevad. Kokkuleppe kohaselt rakenduvad alla 18-aastastele kasutajatele mitmed täiendavad piirangud, sealhulgas kasutusaja piirangud, öised kasutusblokid, teavituste vähendamine ning tugevamad vanuse tuvastamise meetmed.

Toomela sõnul on kokkuleppe üks tähelepanuväärsemaid aspekte see, et see ei keskendu ainult Metale, vaid püüab mõjutada kogu sektorit. Kui ka teised suured sotsiaalmeediaplatvormid võtavad kasutusele sarnased meetmed, võivad mõned piirangud muutuda veelgi rangemaks. Selle taga on lihtne loogika: kui piirangud kehtivad vaid ühes rakenduses, võib kasutaja lihtsalt liikuda teisele platvormile.

Samas tekib küsimus, kuidas teha usaldusväärselt kindlaks kasutaja vanus. Tänane praktika, kus konto loomisel küsitakse üksnes sünniaastat, ei pruugi olla piisav. Tõenäoliselt liigub sektor lahenduste poole, kus kasutaja esitatud vanust hinnatakse täiendavalt olemasolevate andmete ja tehnoloogiliste vahendite abil ning kahtluse korral võidakse nõuda täiendavat tõendamist.

„Siin tekib paradoks: selleks, et alaealistele rohkem privaatsust ja kaitset pakkuda, võib platvormil olla vaja kasutaja kohta rohkem andmeid küsida,“ märgib Toomela. Tema hinnangul ei seisne põhiküsimus üksnes vanuse tuvastamises, vaid ka selles, milliseid andmeid tohib selleks kasutada, kui kaua neid säilitada ning kuidas tagada, et neid ei kasutataks hiljem muudel eesmärkidel, näiteks profileerimiseks.

Toomela sõnul ei peaks sellised põhimõttelised otsused kujunema üksikute kohtuvaidluste või ühe ettevõttega sõlmitud kokkulepete tulemusena. Kuna küsimused puudutavad samaaegselt laste heaolu, privaatsust, sõnavabadust ja ettevõtlusvabadust, peaksid ühiskondlikud reeglid sündima avaliku arutelu ning seadusandjate otsuste tulemusena. Samuti toimivad kogu turgu puudutavad regulatsioonid paremini siis, kui need kehtivad kõigile platvormidele võrdselt.

„Noorte vaimne tervis vajab kaitset ning me ei peaks soodustama kompulsiivset käitumist lihtsalt selleks, et selle pealt raha teenida. Samas ei tohiks lahendus olla internet, kus laste kaitsmiseks peame kõigepealt looma süsteemi, mis teab täpselt, kes iga kasutaja on,“ kirjutab Toomela.

Samal teemal käis Toomela rääkimas Kuku raadios.