Mida toovad tööstusheite seaduse muudatused ettevõtjatele?

Ellex Raidla korraldas seminari „Tööstusheite seadus uueneb: mis muutub kompleksloa omaja jaoks?“, kus Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, ettevõtete ja keskkonnaekspertide esindajad arutasid tööstusheite seaduse muudatusi ja nende praktilist mõju ettevõtjatele. Uued nõuded puudutavad nii keskkonnakomplekslubade tingimusi (nt ressursikasutust) kui muudavad loakohustust mitme tegevusala osas.

Euroopa Liidu uuendatud tööstusheite direktiivi üks olulisemaid muudatusi on senisest laiem lähenemine ettevõtete keskkonnamõjule. Kui seni on regulatsiooni keskmes olnud eelkõige saasteainete heide, siis edaspidi pööratakse rohkem tähelepanu ka vee-, energia- ja materjalikasutusele, jäätmetekkele ning ressursside korduskasutamisele.

See tähendab, et keskkonnakomplekslubadesse võivad lisanduda uued keskkonnatoime tasemed ning teatud juhtudel ka siduvad ressursikasutuse piirväärtused. Näiteks võidakse parima võimaliku tehnika (PVT) järeldustes määrata siduvalt kindlaks lubatav veekasutus toodanguühiku kohta.

Millal tööstusheite seaduse muudatused rakenduvad?

Kliimaministeeriumi tööstusheite ja kemikaalide valdkonnajuhi Pärtel Niitaru sõnul sõltub mitme nõude rakendumine sellest, millal avaldatakse ettevõtte põhitegevusalaga seotud uued PVT-järeldused.

Olemasolevate käitiste puhul tuleb uusi keskkonnatoime- ja ressursikasutuse nõudeid üldjuhul täita nelja aasta jooksul pärast vastavate PVT-järelduste avaldamist. Uutele käitistele, millele antakse esimest korda kompleksluba pärast PVT-järelduste avaldamist, kehtivad nõuded juba loa andmisel.

Täpsustub ka heite piirväärtuste määramine. Käitajal tuleb põhjendada, milline heitetase on konkreetse käitise ja kasutatava tehnoloogia puhul saavutatav, ning loa andja peab seda piirväärtuse määramisel arvesse võtma. Eesmärk on muuta senine praktika läbipaistvamaks ja paremini põhjendatuks.

Loomakasvatuses muutub senine loasüsteem

Üks suuremaid muudatusi puudutab loomakasvatust. Kavandatava seadusemuudatuse kohaselt viiakse veisekasvatus senisest kompleksloasüsteemist välja ning olemasolevad kompleksload vormistatakse ümber keskkonnalubadeks. Keskkonnaametile on selleks ette nähtud neli aastat alates seaduse jõustumisest.

Sea- ja linnukasvatuses on samuti kavandatud üleminek keskkonnalubadele, kuid nende käitiste suhtes hakkavad kehtima eraldi Euroopa Liidu käitamisreeglid. Nõudeid hakatakse rakendama etapiviisiliselt alates 2030. aastast, sõltuvalt käitise suurusest.

Kuigi loasüsteemi muutmine võib halduskorraldust lihtsustada, ei tähenda see tingimata nõuete leevenemist. Seminari paneeldiskussioonis tõid ettevõtjate esindajad esile, et kavandatavad heite piirväärtused võivad nõuda senise tegevuse ja tehniliste lahenduste täiendavat hindamist. Seetõttu on oluline arvestada uute nõuete kehtestamisel ka nende praktilise rakendatavuse ja majandusliku mõjuga.

Keskkonnajuhtimissüsteemi uued nõuded on veel täpsustamisel

Keskkonnaekspert Juhan Ruut Hendrikson DGE-st käsitles muu hulgas keskkonnajuhtimissüsteemide ja kemikaalide käitlemisega seotud muudatusi.

Uuendatud direktiiv näeb ette keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise ja kemikaalide alaseid nõudeid, sealhulgas ohtlike kemikaalide arvestuse pidamist ja võimalike asendusainete hindamist. Nende rakendamisega kaasneb aga küsimusi nii ettevõtete valmisoleku kui ka vajaliku eksperditeadmise kohta.

Euroopa Liidus menetletava keskkonnaalaste õigusaktide lihtsustamise paketi tõttu on keskkonnajuhtimissüsteemi ja üleminekukavadega seotud uued sätted praegusest Eesti seaduseelnõust välja jäetud. Nende juurde tullakse tagasi pärast seda, kui Euroopa Liidu tasandil kavandatavad muudatused on selgunud.

Mida saavad ettevõtted juba praegu teha?

Seminaril jäi kõlama, et tööstusheite seaduse muudatuste edukas rakendamine sõltub suuresti nõuete selgusest ning ettevõtjate ja ametiasutuste koostööst. Eriti oluliseks peeti ühtseid rakendusjuhiseid, et vältida olukorda, kus ettevõtjad ja loa andjad tõlgendavad samu nõudeid erinevalt.

Samuti rõhutati vajadust arendada Keskkonnaameti infosüsteeme nii, et olemasolevaid andmeid saaks paremini kasutada ja ettevõtted ei peaks sama teavet korduvalt esitama. See aitaks vähendada halduskoormust olukorras, kus regulatsioon nõuab uute andmete esitamist loamenetluses või seab täiendavaid seirekohustusi.

Ettevõtetel tasub muudatusteks valmistudes üle vaadata oma keskkonnaload, ressursikasutuse andmed ja seirekorraldus ning hinnata, milliseid täiendavaid andmeid või tehnilisi lahendusi võib tulevikus vaja minna. Konkreetsete investeeringute ja muudatuste vajadus sõltub tegevusalast, käitise eripärast ning veel täpsustuvatest rakendusnõuetest.

Paneeldiskussioonis osalesid Juhan Ruut, Keskkonnaameti esindaja Maigi Päären, AS-i Maag Eesti esindaja Kuldar Rikma ja Viru Keemia Grupi esindaja Imre Aruoja. Arutelu juhtis Ellex Raidla nõunik ning keskkonna- ja planeerimisvaldkonna juht Siim Vahtrus.

Täname kõiki esinejaid ja paneeldiskussioonis osalejaid sisukate ettekannete, praktiliste kogemuste ning erinevate vaatenurkade jagamise eest. Samuti täname kõiki seminaril osalenuid huvi ja kaasamõtlemise eest. Loodame, et arutelu aitas paremini mõista eesootavaid muudatusi ning pakkus ettevõtjatele kasulikke mõtteid nendeks valmistumisel.