Eesti kolm suurimat advokaadibürood toetavad õigushariduse reformi

7. juunil avaldatud õigushariduse reformikava, mida toetavad kõik peamised justiitsinstitutsioonid, on samm õiges suunas. Õigusteaduse õpe ei vasta juba pikemat aega tänapäevase ühiskonna vajadustele.

Iseseisev õigusriik vajab head õigussüsteemi ja õiguse õiglast rakendamist. Õigus on muutnud keeruliseks – kohalik õigussüsteem paisub keerukuse suunas ning meiega sarnases väärtussüsteemis tegutsevate rahvusvaheliste õigussüsteemide – Euroopa Liit, välislepingud, teiste riikide väljakujunenud praktikad  – mõju on kasvamas. Kasvavast keerukusest Eestile sobivate lahenduste leidmiseks ning meie oma õigusriigi säilitamiseks on vajalik Eesti õigusteaduse areng ning heade juristide õpetamine tõelise teaduse tasemel.

Eesti on väike ühiskond, kus suurim puudus on inimestest. Seetõttu peame olema nutikad, et saavutada piiratud hulga inimestega maailma suurrahvastega võrdväärne tulemus. Seda ka õigusteaduses. Õigusteaduse õppe senisel kujul jätkumisel ei suuda me kõrget latti ületada. Seetõttu vajab õigusteaduse õpe reformi, meie piiratud ressursside nutikat suunamist.

Miks peaks õigushariduse reform igaüht kõnetama? Vähese kvaliteediga õigushariduse maksab kinni maksumaksja nii otseselt (riigi poolt ülikoolidele antud raha) kui ka kaudselt (menetlusosaliste vigade tõttu õige lahenduseta jäänud kohtuasjad). Järeleaitamistunde teevad praktikud, teiste seas ka meie büroode advokaadid põhitöö kõrvalt. Meie suudame seda teha, kuid vaeslapse osasse jäävad olulised valdkonnad, kus selline võimekus puudub. Seega vajavad tugevat ja jätkusuutlikku õigusteaduse õpet eriti Eesti ühiskonna nõrgemad liikmed.

Oleme mures väheste ressursside jätkuva pihustumise pärast. Piiratud ressursside keskkonnas tuleks keskenduda õppekavadele, mille sihiks on magistrikraad. Lihtsamad juristitööd võtab tulevikus nagunii üle infotehnoloogia (nt e-maksuamet, e-äriregister), mistõttu piiratud teadmistega juristid jäävad tööta enne pensionile jäämist. Soovime, et riik ja haridussüsteem hoolitseksid selle eest, et õigusteadust õppima asunud inimesed õpivad seda, millest on ka päriselt inimese ja ühiskonna jaoks kasu.

Hoolikalt tuleb läbi mõelda õigusteaduse õppe institutsionaalne korraldus. Soovime, et õpet annaksid oma ala tunnustatud teadlased ja spetsialistid õigusteaduse arengut soosivas keskkonnas ning motiveerival palgatasemel. Täna tuleb enamik Eesti ühiskonda panustavaid kohtunikke, prokuröre, notareid, advokaate ja muid tunnustatud juriste Tartu Ülikoolist. TalTech on ennast selgelt positsioneerinud ingliskeelsel ja välistudengitele mõeldud suunal.

Heade tulemustega institutsioone tuleb motiveerida. Seda ka rahaliselt, et vältida kurioosume, kus riik vastutustundetult nõuab ühelt poolt tasuta kõrghariduse andmist lubadusega seda piisavalt rahastada, ning siis loobub rahastamisest ning sunnib ülikoole kasutama loomingulisi lahendusi nagu sessioonõpe, mis veelgi halvendab õpitulemusi. Inimressursi raiskamist aitaks vähendada ka ühtne juristi eksam ning juristide kutseorganisatsioonide kutseeksamite ühtlustamine, et soodustada heade juristide liikumist erinevate juristikutsete vahel.

Kahjuks pole õigushariduse senised reformid olukorra parandamist toetanud. Meenutagem üleminekut 3+2 õppekorraldusele, mis andis võimaluse toota magistriõppe ambitsioonita bakalaureusekraadiga “pooljuriste”; Tartu Ülikooli struktuurireformi, mille tagajärjel jäi õigusteaduskond alles ainult nime poolest; kõrgharidusreformi, mis kuivatas kokku õigusteaduskonna lisatulud. Aga need kõik on olnud ka reformid, mille tõukajateks on olnud välised jõud, mitte õigusteadlased ja õiguspraktikud ise, erinevalt praegustest ettepanekutest.

Advokaadibürood tunnetavad teravalt, et ülikoolis saadav juuraharidus ei ole piisav büroodes igapäevatöö tegemiseks. Samal ajal on nõudlus suur ja konkurents õppinud õigustalentide vahel Eesti advokaadibüroode, ettevõtete ja riigiasutuste vahel eskaleerunud. Võimsalt meelitab endale juriste idusektor. Vastuseks neile, kes näevad seda vaid eraettevõtete probleemina: kui õigusteenuse kvaliteet langema hakkab, kannatavad selle all esmalt kliendid ehk Eesti ettevõtlus ja avalik sektor ja seeläbi meie õigusriik tervikuna. Me oleme ka ise probleemi lahendamisse panustanud läbi üliõpilaste teadmiste täiendamisele suunatud sisemiste ”akadeemiate” ja advokaatide lisakoolituste. Need on olnud meie jaoks seni edukad lahendused, kuid igaühe poolt eraldi pusimisest jääb rahvusvahelises konkurentsis väheseks.

Eesti suurimate advokaadibüroode juhtidena tunneme muret õigusriigi tuleviku pärast ning oleme valmis veel palju enam muutustesse panustama, ka rahaliselt. Nii nagu on arstiteaduses residentuuriprogrammid, oleme valmis kujundama bakalaureusetudengitele suunatud õppeprogrammidest lõpetava magistritudengi meistriklassid. Tudengitele suunatud stipendiumiprogrammid saab ümber kujundada õppejõududele suunatud programmideks, ja nii edasi.

Hetkel tunneme, et meie algatused võrduvad suures pildis sõelaga vee kandmisena. Soovime olla osa lahendusest. Seepärast toetame algatust reformida õigusharidust ning kinnitame, et reformide toimudes ei jää advokaadibürood kõrvaltvaatajateks.

Kaalul on liiga palju – meie riik!

 

Dr. iur Ants Nõmper
Ellex Raidla juhtivpartner, Tartu Ülikooli nõukogu liige

Jaanus Mody
COBALT juhtivpartner

Kaupo Lepasepp
SORAINEN juhtivpartner

Valdkonna eksperdid

Person Item Background

Ants Nõmper, Dr. iur.

Juhtivpartner / Eesti