Martin Triipan: Põhiseadusega keskkonda kaitsmas

Eesti Vabariigi põhiseadus sisaldab küllaltki eesrindlikult kahte paragrahvi, mis on otseselt seotud keskkonnakaitsega. Nii seab meie põhiseadus üheks Eesti riikluse aluspõhimõtteks loodusvarade ja keskkonna säästmise. Mida mõista säästlikkusena, on ajas muutuv ning seega on meie kohus järgida just nüüd ja praegu parimat teadmist keskkonna kaitsmisel, kirjutab Ellex Raidla partner Martin Triipan.

Tähistamaks Põhiseaduse 30ndat aastapäeva, arutlevad Ellex Raidla advokaadid põhiseaduses sätestatud erinevate õiguste ja käsitluste päevakajalisuse teemadel Postimehe veergudel jooksvalt läbi 2022. aasta. Aprillis avaldas oma mõtted Ellex Raidla partner Martin Triipan.

Eriti tähelepanuväärne on põhiseaduse viienda paragrahvi asukoht põhiseaduse üldsätetes, mida saab muuta ainult rahvahääletusega. Ehkki vahepeal pole üles kerkinud vajadust kumbagi kõnealustest paragrahvidest muuta, näitab loodusvarade rahvusliku rikkuse staatus ning selline põhiseaduse muutmise kord, et loodusvarade ja -ressursside säästlik kasutamine on Eesti riikluse üks aluspõhimõtetest.

Põhiseaduse preambul seab üheks eesmärgiks kindlustada ja arendada riiki, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Sellest kumab idee põlvkondadevahelisest võrdsusest ja sellest, et ühiskondlik edu ja üldine kasu peab olema kestev. On levinud ütlus, et me ei ole pärinud maad oma vanematelt, vaid saanud laenuks oma lastelt. Ehkki põhiseadus peab meeles ka praeguseid põlvkondi ega käsi elada ainult lastele, on loodusvarade säästlik kasutamine ning elu- ja looduskeskkonna säästmine tuleviku edu ja kasu tagatiseks. Laiemas plaanis on see oluline ka rahu kaitsel.

Võib küsida, kas ajal, mil Euroopas käib sõda, on loodusvarade ja keskkonna kaitsega seonduv või põhiseaduse üle arutlemine üldse aktuaalne. Ehkki inimese loomulik vajadus turvalisuse ja rahu järele võib hetkeks panna sääraste küsimuste üle mõtisklema, on need küsimused siiski vaid retoorilised. Lähemalt järele mõeldes võivad kohatudki tunduda. Põhiseadusega on lihtne – riiki ja rahvast ähvardavad ohud on alati põhiseadusliku taseme teemad. Preambuli viide sisemisele ja välisele rahule, mille kaitseks riiki arendatakse, ei jäta selles kahtlustki. Teisiti pole ka keskkonnateemaga. Neil päevil Ukrainas toimuva hävitustöö puhul ei saa rääkida säästlikkusest ei keskkonna, loodusvarade ega inimeste suhtes. Sõjaga kaasnev häving, põlevad tehased ja keskkonda lekkivad ohtlikud ained on keskkonnakatastroofi mõõdus. Kes need hüvitab? Selge on, et hilisem sõjas laastatud riigi ülesehitustöö nõuab tohutuid ressursse ja loodusvarade kasutamist, millel on jällegi oluline mõju keskkonnale. Niisiis on hool keskkonna pärast oluline ka kõige raskemas julgeolekuolukorras. Kangesti tahaks, et seda hoolt jätkuks ka piiride taha, inimlikkusest rääkimata.

See, mida saab hinnata looduskeskkonna säästmisena, on ajas muutuv. Innovatsioon ja teadus loovad eeldused, igaühe teadlikkuse tõus aitab uued lähenemised viia praktikasse. Seda peame arvestama ka siis, kui asume kiirkorras oma energiajulgeoleku muresid lahendama. On selge, et innovatsioon ja tehnika areng pakub meile põlevkivi või puidu lihtsa põletamise kõrval võimalusi neid ressursse efektiivsemalt, kõrgema kasuteguriga või väiksemate õhuheidetega kasutada. Lisandunud on tõhus elektri- ja soojuse koostootmine, tuule- ja päikeseenergia püüdmine kuni maapinnast või mereveest soojuse ammutamise ja hüdroakumulatsioonini. Ehituses saab puit järjest rohkem asendama suure keskkonnajalajäljega betooni.

Piiratud ressurssidega riigis peab kõiki uuenduslikke võimalusi mõistlikult kasutama. See ei kehti mitte ainult ehitajale või elektri- või soojatootjale. See kehtib ka ametnikule, kes otsustab projektide kinnitamise või uues olukorras ja uutele tehnoloogiatele lubade andmise üle. Tegelikult kehtib see igaühele meist. Ehkki põhiseadus oma olemuselt ei kirjuta kellelegi ette, kuidas oma kodu kütta ega nõua lahkudes tulede kustutamist, annab see siiski suunise mõelda, kas me ise oleme juba teinud kõik mõistliku, et elu ja igapäevased toimingud oleksid keskkonnasäästlikud.

 

Seejuures ei ole tähtis ainult säästlikult energiat toota, vaid ka säästlikult kasutada või üldse kasutamisest hoiduda. Kui keskkonnaargument piisavalt ei motiveeri, siis teadmine, et oled andnud oma väikse panuse energiajulgeolekusse, võiks praegusel ajal tehtust mõningast rahuldust pakkuda. Mitmed meetmed, mis tagavad energiajulgeolekut, säästavad samal ajal ka keskkonda.

 

Põhiseaduse koostamisel arvestati juba säästva arengu kontseptsiooniga. 1995. aastal vastu võetud säästva arengu seaduses on täpsustatud, et looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

 

Vaatamata sellele, et kliimamuutuse kriis ja elurikkuse hävinemine ei olnud Põhiseaduse Assambleel ilmselt põhiseaduse sõnastamisel esiplaanil, toimib põhiseadus edukalt riigi ja igaühe tegevuse suunajana ka nendes kriisides. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) värskes aruandes tuuakse säästva arengu põhimõtete kõrval esile kliima suhtes vastupidava arengu tagamise vajadus.

 

Rääkides investeerimisest ja ettevõtete vastutustundlikkusest, on rahvusvaheliselt saanud sellealaseks sümboliks tähekombinatsioon ESG, mis on lühend ingliskeelsetest sõnadest Environment ehk keskkond, Social ehk sotsiaalvaldkond ja Governance ehk juhtimine. Selle lühendiga tähistatakse kogumit kriteeriumidest keskkonnasäästu-, sotsiaalses ja juhtimise valdkonnas ja need kriteeriumid peaksid iseloomustama vastutustundlikku ja jätkusuutlikku äri ja investeerimist. Põhiseaduse loojad on olnud ettenägelikud, sest ka need rahvusvaheliselt kanda kinnitanud mõttesuunad ja arengud leiavad meie põhiseaduses koha, millele toetuda. Ühtlasi arendavad need edasi ka meie arusaama säästlikkusest.

 

Nii võib keskkonnakaitsele suunatud sätteid põhiseaduses pidada õnnestunuks ning see on riigi ja igaühe otsuste tegemisel sihiseadena endiselt ajakohane nii tavaelus kui ka kriisides. Kui soovime, et kõige muu kõrval, mis meile Eestis on kallis, säiliks ka looduskeskkond, tuleb teha pingutusi, mis pole ehk esmapilgul keskkonnakaitsega seotudki. Aga pikemas vaates annab ka põhiseadus meile toe teha mõistlikke valikuid, et säästa Eesti loodusvarasid ning keskkonda. Seda saab ja peab tegema igaüks. Tänapäevaste teadmiste ja võimaluste abil. Nii ise kui ka koos riigiga, mõeldes praegustele ja tulevastele põlvedele.

Ühtlasi kutsub Ellex Raidla üles oma teadmisi meie põhiseadusest värskendama: https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002

Loe ka artiklit Postimehest.

martin triipan

Valdkonna eksperdid

Person Item Background
Martin Triipan
Partner / Eesti