Ravi piiramine: millal on ravi lõpetamine õiguspärane?

Ravi piiramine oli üks keskseid teemasid Eesti Arstide Liidu eetikakonverentsil, kus Ellex Raidla partner ja Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud Ants Nõmper rääkis sellest, millal võib arst ravi piirata või lõpetada. Konverentsil tutvustati esimest korda ka uut ravi piiramise juhendit, mis peaks aitama tervishoiutöötajatel teha otsuseid olukorras, kus ravi jätkamine ei ole enam patsiendi huvides.

Ravi piiramine puudutab sageli elu lõpu kõige keerulisemaid otsuseid. Siin põimuvad meditsiin, eetika ja õigus. Nõmper keskendus oma ettekandes küsimusele, millal on ravi jätkamine veel põhjendatud ja millal võib elu säilitavat ravi piirata või lõpetada.

„Ravimine algab sealt, kus patsient annab nõusoleku,“ selgitas Nõmper. Selleks et ravi oleks õiguspärane, peab patsient sellega nõus olema ja ravil peab olema meditsiiniline põhjus. Lisaks peab ravist saadav kasu olema mõistlikus suhtes sellega kaasneva koormuse ja kahjuga.

Kui ravi enam oma eesmärki ei täida või põhjustab patsiendile rohkem koormust kui kasu, võib ravi olla muutunud kasutuks.

Nõmperi sõnul ei pea arst kasutut ravi jätkama ka siis, kui patsiendi lähedased seda soovivad. Lähedastega tuleb otsuseid arutada ja nende arvamust kuulata, kuid otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige patsiendi tahtest ning sellest, milline ravi on meditsiiniliselt põhjendatud.

Ravi piiramine ei tähenda surma põhjustamist

Üks olulisemaid küsimusi on, kas elu säilitava ravi piiramine võib tuua arstile kaasa kriminaalvastutuse. Nõmper eristas siin mõisteid „abi suremisel“ ja „abi suremiseks“.

Abi suremiseks tähendab tegevust, mille eesmärk on patsiendi surma esilekutsumine. Seevastu abi suremisel tähendab patsiendi toetamist loomuliku suremisprotsessi ajal, sealhulgas tema vaevuste leevendamist ja muu vajaliku abi osutamist.

Kui arst otsustab meditsiinilistel põhjustel lõpetada näiteks elu säilitava aparaatravi, ei ole selle eesmärk patsiendi surma põhjustamine. „Me laseme patsiendil surra,“ sõnas Nõmper ettekandes, rõhutades, et õiguspärane ravi piiramine ei ole eutanaasia.

Samuti ei tähenda ravi piiramine patsiendi abita jätmist. Kui ravi on muutunud ebaefektiivseks või kasutuks, ei ole selle jätkamine arsti kohustus. Selle asemel tuleb patsiendile osutada muud abi niivõrd, kuivõrd see on võimalik ja meditsiiniliselt põhjendatud.

Uus juhend aitab luua ühtsema praktika

Ravi piiramise juhend annab arstidele raamistiku keeruliste otsuste tegemiseks ning aitab kujundada ühtsemat ravipraktikat.

Nõmperi sõnul on ravijuhised olulised ka siis, kui hiljem hinnatakse, kas arst tegutses õigesti. Juhendi järgimine aitab näidata, et otsus põhines tänapäevasel arstiteadusel ja tunnustatud ravipraktikal.

Ravi piiramine ei ole juhuslik tegevusetus, vaid teadlik, kaalutletud ja dokumenteeritud otsus. Selgemad põhimõtted aitavad selliseid otsuseid teha nii patsiendi huve, tema tahet kui ka tervishoiutöötajate õiguslikku kindlust silmas pidades.