Siim Vahtrus: tööstusheite seadus uueneb ja toob suure muudatuse loomakasvatuses

Tööstusheite seaduse kavandatavad muudatused muudavad oluliselt suurte loomakasvatusettevõtete loakorda. Veisekasvatus viiakse kompleksloasüsteemist välja ning muudatusi on oodata ka sea- ja linnukasvatuses. Lihtsam loamenetlus ei tähenda tingimata leebemaid keskkonnanõudeid, kirjutab Ellex Raidla keskkonna ja planeerimise valdkonna juht Siim Vahtrus.

Tööstusheite seaduse muudatused toovad ühe suurema ümberkorralduse just põllumajandusse. Kavandatava seadusemuudatuse järgi viiakse veisekasvatus senisest kompleksloasüsteemist välja. Olemasolevad keskkonnakompleksload vormistatakse ümber keskkonnalubadeks.

Keskkonnaametile on lubade ümbervormistamiseks ette nähtud neli aastat alates seaduse jõustumisest.

Muutused ootavad ees ka sea- ja linnukasvatajaid. Ka nende puhul on kavandatud üleminek komplekslubadelt keskkonnalubadele, kuid farmidele hakkavad kehtima eraldi Euroopa Liidu käitamisreeglid.

Uusi nõudeid hakatakse rakendama etapiviisiliselt alates 2030. aastast ning nende rakendumine sõltub käitise suurusest.

Advokaadibüroo Ellex Raidla tööstusheite seaduse muudatustele pühendatud seminaril jäi kõlama, et loasüsteemi lihtsustumine ei pruugi tähendada ettevõtjale sisuliste nõuete leevenemist. Ettevõtjate esindajad juhtisid seminaril tähelepanu, et kavandatavad heite piirväärtused võivad tähendada vajadust hinnata ümber nii senist tegevust kui ka farmides kasutatavaid tehnilisi lahendusi. Seetõttu peeti oluliseks, et uute nõuete kehtestamisel arvestataks nende praktilise rakendatavuse ja majandusliku mõjuga.

Keskkonnakompleksloas hakatakse vaatama rohkem kui heidet

Euroopa Liidu uuendatud tööstusheite direktiiv muudab laiemalt ka seda, millele komplekslubade (mida on vaja nii suurematel toiduainetööstuse ettevõtetel kui nt biogaasi tootmiseks) puhul tähelepanu pööratakse.

Kui seni on regulatsiooni keskmes olnud eelkõige saasteainete heide, siis edaspidi vaadatakse rohkem ka ettevõtte vee-, energia- ja materjalikasutust, jäätmeteket ning ressursside korduskasutamist. See võib tähendada, et keskkonnakomplekslubadesse lisatakse uusi keskkonnatoime tasemeid ning mõnel juhul ka siduvaid ressursikasutuse piirväärtusi. Näiteks võivad parima võimaliku tehnika ehk PVT järeldused tulevikus määrata, kui palju vett on lubatud ühe toodanguühiku kohta kasutada.

Kuigi PVT järelduste asemel reguleeritakse loomakasvatust tulevikus ühtsete käitamisreeglitega, võib see siiski tähendada, et põllumajandussektori jaoks laiemalt (nt biogaasi tootmisel) muutub olulisemaks, kui efektiivselt kasutatakse vett, energiat ja muid ressursse.

Uute nõuete rakendumine sõltub parima võimaliku tehnika järeldustest

Kliimaministeeriumi tööstusheite ja kemikaalide valdkonnajuhi Pärtel Niitaru sõnul sõltub mitme uue nõude rakendumine sellest, millal avaldatakse ettevõtte põhitegevusalaga seotud uued parima võimaliku tehnika järeldused.

Olemasolevatel käitistel tuleb uusi keskkonnatoime- ja ressursikasutuse nõudeid üldjuhul täita nelja aasta jooksul pärast vastavate parima võimaliku tehnika järelduste avaldamist. Uutele käitistele, mis saavad esimese kompleksloa pärast parima võimaliku tehnika järelduste avaldamist, hakkavad nõuded kehtima juba loa väljastamisel.

Muudatus täpsustab ka heite piirväärtuste määramist. Edaspidi peab käitaja põhjendama, milline heitetase on konkreetse käitise ja kasutatava tehnoloogia puhul saavutatav. Loa andja peab seda piirväärtuse määramisel arvesse võtma. Muudatuse eesmärk on muuta piirväärtuste määramine senisest läbipaistvamaks ja paremini põhjendatuks.

Ettevõtja peab hakkama rohkem oma ressursikasutust tõendama

Muudatused võivad ettevõtjatele tähendada ka vajadust koguda ja esitada senisest rohkem infot ressursikasutuse kohta.

Seminaril peeti oluliseks, et keskkonnaameti infosüsteeme arendataks nii, et juba riigil olemasolevaid andmeid saaks paremini kasutada ning ettevõtted ei peaks sama teavet mitu korda esitama. See muutub eriti oluliseks juhul, kui loamenetluses tuleb edaspidi esitada uusi andmeid või lisanduvad täiendavad seirekohustused.

Ettevõtjatel soovitati muudatusteks valmistudes juba praegu üle vaadata oma kompleksload, ressursikasutuse andmed ja seirekorraldus. Samuti tasub hinnata, milliseid täiendavaid andmeid või tehnilisi lahendusi võib tulevikus vaja minna.

Konkreetsete investeeringute vajadus sõltub siiski tegevusalast, käitise eripärast ning veel täpsustuvatest rakendusnõuetest.

Osa nõudeid on veel lahtine

Kõiki uuendatud tööstusheite direktiivist tulenevaid muudatusi Eesti seadusesse praegu veel ei kirjutata.

Keskkonnaekspert Juhan Ruut Hendrikson & Ko OÜst tõi seminaril esile muu hulgas keskkonnajuhtimissüsteemide ja kemikaalide käitlemisega seotud muudatused. Direktiiv näeb ette keskkonnajuhtimissüsteemide kasutamist ning täiendavaid kemikaalinõudeid, sealhulgas ohtlike kemikaalide arvestuse pidamist ja võimalike asendusainete hindamist.

Euroopa Liidus menetletava keskkonnaalaste õigusaktide lihtsustamise paketi tõttu on keskkonnajuhtimissüsteemi ja üleminekukavadega seotud uued sätted Eesti praegusest eelnõust siiski välja jäetud. Nende juurde tullakse tagasi pärast seda, kui Euroopa Liidu tasandil kavandatavate muudatuste sisu on selgem.

Ettevõtjad ootavad ühtseid reegleid

Ellex Raidla 15. oktoobril korraldatud seminaril „Tööstusheite seadus uueneb: mis muutub kompleksloa omaja jaoks?“ rõhutati, et muudatuste rakendamisel saab võtmeküsimuseks nõuete selgus.

Ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks peeti oluliseks ühtseid rakendusjuhiseid, et vältida olukorda, kus käitaja ja loa andja tõlgendavad sama nõuet erinevalt.

Paneeldiskussioonis osalesid keskkonnaekspert Juhan Ruut, keskkonnaameti esindaja Maigi Päären, Maag Eesti esindaja Kuldar Rikma ja Viru Keemia Grupi esindaja Imre Aruoja. Arutelu juhtis Ellex Raidla nõunik ning keskkonna- ja planeerimisvaldkonna juht Siim Vahtrus.

Tasub teada!

Tööstusheite seaduse muudatused ei ole veel jõustunud. 21. oktoobri seisuga on tegemist eelnõuga. Kliimaministeerium esitas selle valitsusele 14. oktoobril. eelnoud.valitsus.ee

Põllumajanduse puhul on oluline eristada eri tähtaegu. Sea- ja linnukasvatuse üleminek kompleksloalt keskkonnaloale on eelnõu järgi kavandatud 1. septembriks 2030.

Veisekasvatuse puhul loobutakse eelnõuga veisefarmide kompleksloa kohustusest ja nende tegevust hakatakse reguleerima valdkondlike keskkonnalubade ning muude nõuete kaudu. Täpset jõustumiskuupäeva ei saa aga praegu nimetada, sest seadus pole veel Riigikogus vastu võetud.

Artikkel ilmus pollumajandus.ee