Toomas Vaher: oskajates kätes on tehisaru võrratu tööriist

Tehisaru „hullus“ on jõudnud ka õigusesse: masin kirjutab nii kaebetekste kui ka vastab neile. Kuidas selliste uute ja kohati kummaliste väljakutsetega toime tulla ning kus jookseb tehisaru tegelik väärtus ja vastutuse piir, arutleti ERR-i Vikerraadio Reporteritunni saates Ellex Raidla vandeadvokaadi ja partneri Toomas Vaheriga.

Arutelus rõhutati, et tehisaru ei tähenda inimtöö kadumist, vaid töö sisu muutumist. „Ma olen üsna seda meelt, et tehisaru ei võta inimestelt tööd ära. Me oleme täpselt selles faasis praegu, kus ka advokaatide töö sisu muutub väga kiiresti,“ ütles Vaher.

Tema sõnul liigub rõhuasetus järjest enam tegevustele, mida masin ei suuda asendada. „Sellist rutiinset omapoolset kirjatöö osa jääb vähemaks. Kliendiga suhtlust, vahetut kontakti ja kõike seda, mida masin ei suuda, teeme järjest rohkem,“ selgitas ta.

Kratt kui hoiatav võrdpilt

Tehisaru rolli selgitades rõhutas Vaher, et ka keerukates ja automatiseeritud süsteemides peab lõplik vastutus jääma inimesele. „See põhimõte, et inimene peab olema see viimane otsustaja selles suures süsteemis, ükskõik kui palju neid AI-tööriistu seal toimetab, peab ikkagi kuidagi jääma,“ ütles ta.

Selle mõtte avamiseks kasutas Vaher rahvapärimusest tuntud krati kujundit. „Kui Kivirähu „Rehepapi“ peale mõelda, siis ega need kratid seal ringi ei lenda iseenesest. Nad tassivad peremehele kraami kokku, aga saavad selle käsu peremehelt,“ märkis ta.

Vaheri sõnul peitubki tehisaru suurim risk olukordades, kus tööriista kasutatakse ilma sisulise arusaamiseta. „Kõige suurem oht võib praegu olla selles, et inimesed kasutavad tehisaru endale võõras valdkonnas asjade selgeks tegemiseks, saamata tegelikult aru selle asja sisust,“ rõhutas ta.

Enesekindel vastus ei tähenda õiget vastust

Eriti juriidilistes ja maksuküsimustes võib tehisaru vastuste pimesi usaldamine kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. „Tehisaru vastused kõlavad tihti väga usutavalt ja enesekindlalt, aga võivad olla täiesti valed,“ hoiatas Vaher.

Ta tõi näiteks olukorra, kus ekslikule vastusele tuginemine võib avalduda alles hiljem. „Aasta pärast teeb maksuamet sulle maksuotsuse ja viivised ka sinna otsa … ja seda tagantjärele korda teha on palju raskem ja kulukam, kui oleks olnud esimeses etapis küsida seda küsimust juristilt,“ ütles ta.

Teeotsa kätteandja, mitte vastutuse ülevõtja

Samas näeb Vaher tehisarus selget praktilist väärtust nii juristidele kui ka teistele inimestele. „Ta annab vähemalt selle järje või selle teeotsa kätte – need on need dokumendid ja need on need regulatsioonid, mis on asjassepuutuvad,“ selgitas ta.

Ta lisas, et tehisaru võib võimendada olemasolevaid eeliseid. „Tehisaru võimaldab kiiremini võimendada seda, kui kellelgi on mingisugune eelis … kui ta saab AI-tööriista kasutada, saab ta kiirema ja suurema edumaa,“ märkis ta.

Reporteritunni saadet juhtis Märt Treier.

Kuula saadet SIIT.

Foto autor/allikas: Vikerraadio.