Kas välismaal õppimine on seda väärt?

Välismaal õppimine võib pakkuda nii uusi erialaseid teadmisi, rahvusvahelist kogemust kui ka paraja väljakutse. Ellex Raidla juristid Elina Lorens ja Linda Helen Herman veetsid möödunud õppeaasta Amsterdamis, ühendades õpingud välismaal tööga Ellex Raidlas. Uurisime neilt, miks nad otsustasid õppida just Hollandis, mille poolest erines sealne õppetöö Eestis kogetust ja kas välismaale õppima minek oli lõpuks seda väärt.

Miks just Amsterdam?

Välismaale õppima minek oli Elinal pikalt mõttes, kuid sobivat hetke selleks oli lihtne edasi lükata. Magistriõpingud Tartus olid pooleli, üksi välismaale kolimine tundus hirmutav ning ka rahaliselt tuli selleks valmistuda. Samas oli soov ennast proovile panna ja juristina oma teadmisi täiendada endiselt olemas.

„Lõplik tõuge tuli minu sõbrannalt ja kolleegilt Lindalt, kes julgustas mind seda tegema. Koos arutades jõudsime arusaamale, et noor olemise võlu ongi selles, et saad katsetada, kui tunned, et miski sind kutsub. Kõik ei peagi kohe õnnestuma,“ räägib Elina.

Valikus olid ka Lissabon, Madrid ja Rooma. Kuigi soojem kliima tundus ahvatlev, sai lõpuks määravaks õpingute erialane väärtus. Amsterdami Ülikooli tugev tase ja hea positsioon rahvusvahelistes edetabelites kallutasid valiku Hollandi kasuks.

Linda oli välismaal õppimist planeerinud juba pikalt – tegelikult teadis ta juba enne õigusteaduse õpingute alustamist, et soovib ühel hetkel välismaal magistrikraadi teha. Seetõttu hakkas ta selleks aegsasti valmistuma ja raha koguma. Esialgu kaalus ta ka Erasmuse programmi, kuid õigusteaduse puhul oleks see tähendanud õpingute pikenemist Eestis, mistõttu otsustas ta teha välismaal terve magistrikraadi.

Amsterdami Ülikooli valikul said määravaks eelkõige tugev akadeemiline tase, kõrge koht rahvusvahelistes edetabelites ja rahvusvaheline õpikeskkond. Lisaks osutus Holland heaks valikuks ka praktilistel põhjustel – magistriprogramm kestis ühe aasta ning õppemaks oli ligikaudu 2600 eurot.

Tegelikkus osutus oodatust intensiivsemaks

Ühes olid Elina ja Linda kiiresti sama meelt – õppimine Amsterdamis oli märksa intensiivsem, kui nad enne minekut oodata oskasid.

Elina jaoks oli esimene proovikivi erialane inglise keel. Kuigi tema inglise keele oskus oli juba enne minekut hea, nõudis õigusterminoloogiaga harjumine alguses palju tööd. Üllatas ka õppetempo ning eriti esimesel poolaastal möödus suur osa ajast raamatukogus õppides ja töötades.

„Hea, kui mõni päev jäi lihtsalt mitte midagi tegemiseks, aga vähemalt esimesel poolaastal oli neid päevi ikka väga vähe. Ausalt öeldes mõtleksin kaks korda, enne kui midagi sellist uuesti ette võtaksin, aga mis ei tapa, teeb tugevamaks,“ meenutab Elina.

Eesti ülikooliga võrreldes oli teistsugune ka õppetöö ülesehitus. Kui Tartus oli Elina harjunud kahe eksamiperioodiga aastas, siis Amsterdamis toimusid eksamid iga kahe kuu tagant. Korraga tuli keskenduda väiksemale arvule ainetele, kuid neid käsitleti selle võrra põhjalikumalt ja detailsemalt.

Ka suure ülikooli keskkond nõudis harjumist. „Pigem oled üks paljudest ja pead ise rohkem silma paistma ning suhtlust otsima,“ võrdleb Elina kogemust Tartu Ülikooliga.

Linda toob samuti esile suurema õppekoormuse – rohkem oli nii lugemist kui ka keerukaid kodutöid. Kõige enam erines aga viis, kuidas tudengitelt oodati õiguslike probleemide lahendamist.

Kui Eestis oli ta harjunud struktureerituma kaasuste lahendamisega, siis Amsterdamis võis ülesandeks olla nii kaasus, essee kui ka küsimus, millel polnud üht kindlat teed õige vastuseni.

„Mulle tundub, et see arendas rohkem loomingulist mõtlemist – mõtlemist sellele, miks mingi lahendus on õige ja mis selle taga üldse on –, mitte ainult konkreetse mudeli järgimist,“ räägib Linda.

Rahvusvaheline keskkond avardas vaadet

Üheks kogemuse väärtuslikumaks osaks kujunes rahvusvaheline õpikeskkond. Õppetöös käsitleti eri riikide kaasuseid ja rahvusvahelisi ettevõtteid ning ka tudengid ise olid pärit väga erinevatest riikidest.

Lindale jäid eriti meelde ained Consumer Rights in the Digital Single Market ja European Company Law. Viimases tuli tudengitel näiteks ise ettevõte luua ning seejärel kõik selle loomisel tehtud valikud õiguslikult põhjendada.

„Inimesed olid väga ambitsioonikad ja püüdlesid heade tulemuste poole ning üldiselt oli töökas keskkond. Kuna seltskond oli nii rahvusvaheline, sain väga erineva taustaga inimestega tuttavaks ja tekkisid päriselt väga lähedased sõbrad,“ räägib Linda.

Tema sõnul õigustas välismaale minek end lõpuks mitte ainult erialases mõttes. „Tagantjärele tunnen kindlasti, et see tasus ära, mitte ainult õpingute, vaid kogu selle kogemuse pärast.“

Õpingute kõrval jätkus ka töö Ellex Raidlas

Intensiivsest õppetööst hoolimata jätkasid mõlemad Amsterdamis elades tööd Ellex Raidlas, kohandades töökoormust vastavalt õpingutele.

Elina alustas poole kohaga, kuid sai peagi aru, et õppimise ja töö ühendamiseks on vaja koormust vähendada. Kõige intensiivsemal perioodil töötas ta 0,2 koormusega ning kevadel sai töömahtu taas suurendada.

„Enne minekut ei osanud ma päris täpselt ette kujutada, kui suureks õppekoormus kujuneb, nii et see paindlikkus oli minu jaoks väga oluline. Mul oli väga hea meel, et Ellex tuli sellega kaasa ja oli valmis vajadusel asju ümber korraldama,“ ütleb Elina.

Ka Linda jätkas 0,2 koormusega. Tema jaoks ei tähendanud töö üksnes võimalust õpingute kõrvalt lisaraha teenida, vaid tõi nädalasse ka struktuuri ja pakkus vaheldust akadeemilisele elule.

Eriti põnev oli siduda omavahel koolis õpitu ja igapäevatöö. Konkurentsiõiguse valdkonnas töötades puutus Linda nii tööl kui ka ülikoolis kokku Euroopa Liidu õiguse ja regulatsioonidega.

„Päris huvitav oli näha paralleelselt nii akadeemilist kui ka praktilist poolt,“ ütleb ta.

Kas välismaal õppimine oli siis seda väärt? Elina ja Linda kogemus näitab, et see ei tähenda tingimata kergemat või muretumat õppeaastat – pigem vastupidi. Ent intensiivse õppetöö kõrval tõid Amsterdamis veedetud aeg, rahvusvaheline keskkond ja uued väljakutsed kaasa kogemused, mida koduses õpikeskkonnas poleks samal kujul saanud.