Partnerid, mitte omanikud: kuidas Ellex Raidla ehitas büroo, mis näeb kaugemale

Kuidas Ellex Raidla ehitas büroo, mis näeb kaugemale. Sellest räägivad Ellex Raidla erinevate aegade juhtivpartnerid – büroo asutaja Jüri Raidla, Toomas Vaher, Ants Nõmper ja Martin Mäesalu. Lugu ilmus esmakordselt väljaandes Edasi.org.

Kell oli mõned minutid üle keskpäeva. Õues oli ilm segane, kord sadas lund ja siis jälle ei sadanud. Justiitsminister Jüri Raidla seisis Toompea lossis akna all ja silmitses hallikat taevast. Käes oli 1992. aasta. Ta teadis, et pärast põhiseaduse ning veel terve rea seaduste väljatöötamist on aeg asutada advokaadibüroo. Ja mitte niisama advokaadibüroo, vaid Eesti parim ning säärane, mis kestaks vähemalt tuhat aastat. Ent Jüri Raidla teadis juba siis, et parimana suudab püsida ainult selline advokaadibüroo, kus on tugevad partnerid, kes teevad igapäevaselt ohtralt tööd – ning kes õige aja saabudes astuvad kõrvale. Raidla vaatas veel kord paberilehte enda käes, kuhu oli kirjutanud tagasiastumisavalduse. Jah. Aeg on käes.

Ellex Raidla büroost kujunes 1990ndatel kiiresti juhtiv advokaadibüroo. “Neil on laiem vaade Eesti seadusandlusele ning suurema pildi tajumine ja see on meie jaoks oluline,” on öelnud LHV Panga endine juht Madis Toomsalu. “Me ei küsi advokaatide käest tehingute struktuuri või muud säärast,” lisab ettevõtja Toomas Luman, “vaid ennekõike nõu. Me tahame teada riske ja see tähendab, et advokaat peab teadma palju rohkem kui ainult juurat.”

Jüri Raidla kõrvale tõusid peagi teisedki partnerid. Büroo struktuur oli kõigi jaoks selge: on üks juhtivpartner ning tema kõrval teised partnerid. “See on meie büroo DNA,” ütleb Toomas Vaher. “See, et kõik partnerid on võrdsed. Me jagame rõõmusid ja muresid. Kui oleme kellegi partneriks võtnud, siis ta on igas mõttes meie oma inimene. See solidaarsus on meid säästnud kõikvõimalikest pingetest ja oleme saanud keskenduda klientidele, büroole ja oma valdkonnale.”

Büroo, mis ei kuulu kellelegi

“Meil võib olla maailma kõige halvem valitsus,” naerab Londoni üks juhtivaid advokaate Nick Eastwell oma hiiglasliku raamaturiiuli ees, “aga meie õigussüsteem on olnud maailmas kõige edukam.” Mingit reeglit, kuidas advokaadibüroosid teha, tema sõnul ei ole. Saksamaal on bürood sageli perekondlikud. USAs mõõdetakse tulemusi jällegi ainult rahas. Türgis on asutaja ja büroo lahutamatud ning kui lahkub esimene, pole enam ka teist. Kuid Eastwell kiidab Suurbritannia mudelit, kus büroos on palju võrdseid partnereid, kes igaühel on võimalik tõusta juhtivpartneriks ning kus teatud aja möödudes muutub kogu (!) partnerite koosseis. Ta soovitas seda omal ajal ka Jüri Raidlale, kuid maalt pärit ja ennast talupojaks nimetaval Raidlale on säärane lähenemine alati südamelähedane olnud. Selleks, et miski oleks parim, ei tohi see kuuluda kellelegi.

Partneri staatus on Ellex Raidlas usaldatud ajutiselt. See on aastakümnete jooksul toonud kaasa mitte vastutuse hajumise, vaid vastupidi: tugevnemise. Kui sa tead, et sa teed midagi teatud aja, siis panustad seda rohkem. Mõnes advokaadibüroos tähendab partneriks tõusmine leebemat elu, pikemaid puhkepäevi ja tekiilat koos päikesetõusuga. Siin büroos on vastupidi: partneriks saamiseks peab kõvasti tööd tegema, aga partneriks tõustes õige töö alles algab. Ja kuna büroo on üles ehitatud partnerkonnale, kus iga partneri hääl kaalub võrdselt – sõltumata staažist või käibest –, siis tähendab see, et tunned vastutust eriti teravalt. Vastutust teiste partnerite ja seeläbi kogu büroo ees. Bürool ei ole üks või kaks omanikku, vaid neid omanikke on sama palju, kui on partnereid – ning nende koosseis on määratud muutuma.

Säärast printsiipi on raske mujal ühiskonnas leida. Laeval on ikka kapten, tüürimehed ja madrused. Sõjaväes kindral, leitnandid ja reamehed. Koolis direktor ning õpetajad. Peaaegu kõik organisatsioonid on üles ehitatud hierarhiliselt ning kindlasti on sealgi omad plussid, kuid meie eelistame teistsugust loogikat. Mõneti võiks võib-olla meie bürood võrrelda hoopis ansambli või bändiga. Igaühel on oma vastutusala, kuid suured otsused tehakse ühiselt koos. Igaüks arendab enda oskused peensusteni, aga mida üldse mängitakse, kus ja kellele ning miks – seda tasandit hoiavad partnerid ühiselt.

Kes on partner

Kui Ants Nõmper noore advokaadina hommikuti kell veerand kaheksa Õismäel püstaku ees oma ema ja isa ootas, kes ta autoga tööle viskasid, ihkas temagi saada partneriks. Oma esimesel töövestlusel oli ta Jüri Raidla käest küsinud, kas partneriks ka saab. „Kõigil on võimalus,“ vastas Raidla. „Aga vähesed saavad.“ Nõmper rohkem sellest juttu ei teinud. Ta teadis, et siin büroos tuleb unustada väline edevus ja glamuur ning keskenduda sisulisele tööle. Seda ta tegigi, saavutas teatud tulemused, tõi majja uued kliendid, lahendas keerukaid juhtumeid ning teatud hetkel esitasid partnerid talle kutse asuda enda kõrvale.

Kuidas muutus nüüd Nõmperi töö? Päris palju. Ta ei teinud enam seda, mida öeldi, vaid hakkas koos teiste partneritega vastutama, et töö üldse büroosse tuleks. Tema kui partneri hooleks oli nüüd kolleegide juhendamine ning kogu meeskonna heaolu.

Muidugi lisandus talle õiguseid, kuid ennekõike kannavad partnerid kohustusi: büroo, esmajoones aga klientide ees. Seda vastutust ei ole võimalik lahjendada nagu õhtust suppi ega delegeerida kellelegi teisele. Vastutus lõpeb siin, partneri juures. Kui midagi ei toimi, vaatab partner esimesena peeglisse ning teeb seejärel korrektuurid – mitte peeglis, vaid iseenda töös. See on põhimõte, mille iga partner allkirjastab partnerkonnaga liitudes ja mille järgi tuleb iga päev elada.

Säärasel moel asub advokaadibüroo keskmesse mitte masinad või kapital, vaid inimene. Ellex Raidla on aastakümneid kutsunud ülikoolide parimaid päid endaga liituma ning nad on tulnud hea meelega, sest siin on olnud võimalik tegeleda tõeliselt suurte ja/või huvitavate protsessidega. Nad teavad, et siin ei oota neid pelgalt palgapäev, vaid nad arenevad. Mida rohkem arenevad advokaadid, seda kõrgem tase on kogu bürool – tekivad sünergiad, põimumised, kogemused kohtuvad värske vaatega ja nii edasi. Need on nähtused, mida ei asenda praegu ega tulevikus ükski moodne masin või särav pealkiri. Kapitali saab asendada, masina saab osta, aga inimese pädevust, suhteid ja otsustusvõimet ei saa kopeerida. Seetõttu on büroo vara mitte bilansis, vaid inimestes, ja seetõttu peab neid inimesi ka teisiti juhtima kui tehase tootmisliini.

Kestvus eeldab lahkumist

Jüri Raidla ei ärka enam hommikuti kell viis. Vahel õnnestub lasta lausa kella seitsmeni ning teinekord äratab teda mitte kell, vaid päike. Ta sööb hommikust ning kuigi tegemisi on palju, sätib oma päevaplaani ise. Kui tahab, sõidab kuhugi lastelastega. Kui tahab, kohtub Eesti riigi tuleviku pärast murettundvate kaaskodanikega ning töötab välja ettepanekuid. Kui tahab, läheb reisile.

Raidlal oli säärase vabadusega esimestel aastatel pärast büroost lahkumist keeruline kohaneda. Harjumatu oli pärast aastakümneid kestnud intensiivset tööelu lülituda ümber teistsugusele režiimile. Kuid ta ei ole kordagi kahetsenud oma otsust lõpetada partneriks olemine, astuda välja advokatuurist ning liikuda elus edasi. Sest selle otsuse tegi ta juba noore mehena, teades, et ainult õigeaegne lahkumine aitab bürool kesta ja kasvada. Selleks, et teised saaksid minna edasi, pead sina astuma tagasi.

Säärane printsiip on sisse kirjutatud Ellex Raidla reeglitesse ning kõik partnerid on sellega nõus olnud. Mitte keegi ei saa partneriks üleöö ega jää partneriks igavesti. Naked in, naked out. Partnerite ringi ei ole võimalik ennast sisse osta ja lahkudes ei saa osaluse eest raha kasseerida. Partneriks kutsutakse, kui ta on küps, ja ta lahkub, kui on õige aeg.

Ent kuidas teha kindlaks õige lahkumise hetk?

Meie vastus oli lihtne: partneri staatus on ajaliselt piiratud. Iga Ellex Raidla partner on kohustatud partnerkonnast väljuma eelnevalt kokkulepitud vanuses. See ei ole karistus ega tagandamine. See on ühise ettevõtmise toimimise osa. Selles lepiti kokku büroo loomisel ning iga uus partner kirjutab samale põhimõttele alla.

Miks see oluline on?

Sest advokaadibüroo, mille identiteet sõltub üksikutest nimedest, on haavatav. Sest advokaadibüroo, kus vahetus ei ole võimalik või juhtub ainult pärast kellegi üle parda heitmist, on haavatav. Sest büroo, mis jääb minevikku kinni, ei kesta üle aegade. Uued partnerid sisenevad partnerkonda, tuues kaasa värske energia ja teistsuguse pilgu. 30 aastat tagasi tegelesime erastamisega, täna tehisintellektiga – väljakutsed muutuvad ajas ja seetõttu on vaja ka uusi inimesi. Iga uus partner on kogu meeskonna valik, mitte ühe eelkäija soosik. Uue partneri lisandumine on sund ja võimalus kasvuks, mitte negatiivse otsuse järelmiks.

Endine partner võib soovi korral bürood aidata mõnes uues rollis, aga juhtimine ja otsustusvastutus liiguvad edasi järgmisele põlvkonnale ning teistele inimestele. Seetõttu ei ole büroo edu olnud juhuslik, sõltunud ühest-kahest inimesest, tähtede õigest seisust või Kanada vanatädi pärandusest, vaid meie edu on kirjutatud meie struktuuri. Vastutus on jaotatud partnerite vahel ning igale partnerile on antud mitte formaalne, vaid sisuline õigus seda vastutust isiklikult kanda. Me oleme ehitanud süsteemi ning see süsteem on ennast õigustanud: miski, mis sunnib ennast pidevalt uuendama ja arendama, tõepoolest uueneb ja areneb.

Esimene suur partnerivahetus

Oli 2011. aasta novembri algus. Äriregistrist tuli lõpuks teade, mis oli sinna miskipärast mõneks päevaks toppama jäänud. 18 aastat kestnud periood sai läbi. Jüri Raidla ei olnud enam juhtivpartner, vaid ta andis teatepulga üle Toomas Vaherile.

Oli neid, kes arvasid, et büroo käilakujuks olnud Raidla taandumine juhtivpartneri kohalt on tektooniline muutus. Kõik laguneb. Miski pole enam endine. Raidla ise nende arvajate sekka ei kuulunud. Ta oli kindel, et niimoodi käituda on ainuõige ning nõnda läkski. Büroo kõik tugevused jäid, kuid lisandus uut dünaamikat.

Täpselt sama juhtus siis, kui Vaher taandus ja juhtivpartneriks sai Ants Nõmper. Büroo ei vajunud kokku, vaid laienes. Tekkisid uued võimed. Partneriteks said inimesed, kes valdasid uusi teemasid. Kasvasid mahud, kuid kvaliteedis järgi ei antud. Nii olemegi jõudnud tänasesse päeva.

Vähem kui aasta on olnud uueks juhtivpartneriks Martin Mäesalu. Päeval, mil Äriregister tegi lõpuks Toomas Vaherit kinnitava kande, kõlgutas ta jalgu Münchenis jalgpallistaadioni kõrval asuvas pilvelõhkujas ning mõtles sellele, millele toona ikka: kuidas müüa paremini printereid. Mis kodumaal juhtus, ta ei teadnud ning mingist advokaadikarjäärist Raidla büroos ta ei mõelnudki.

Mõned nädalad hiljem kirjutas Ants Nõmper talle ühel detsembrihommikul: „Päkapikud käivad juba ringi, aga Sinust pole midagi kuulda olnud.“ Läksid päevad, nädalad, kuud ja aastad ning Mäesalu liikus juba Raidla büroos ringi. Tegi tööd, siht oli silme ees. Teadis, et nagu Ameerikas võib lehepoiss miljonäriks saada, nii võib siin iga advokaat partneriks tõusta – kuid vähesed suudavad.

Jõudis kätte eelmise aasta augusti lõpp. Ilus suvi oli lõppemas, sügis oli õhus. Viimased nädalad olid büroos olnud tihedad ja Nõmperi olekus oli midagi muutunud. Ta naeratas oluliselt enam kui muidu. Mäesalu omakorda tegi nalju sunnitumalt kui muidu. Miski nagu oleks teda häirinud. Ühel pärastlõunal ulatas ta assistendile mälupulga ja lausus saatuslikud sõnad: „Siin on mõned viimased väikesed täiendused õigusaasta avaürituse slaididele.“ Veidi rohkem kui veerand tundi hiljem ütles Nõmper kogunenud kolleegidele, et büroos toimub reeglipärane verevahetus. Palun tutvuge: uus juhtivpartner on endine printerimüüja Martin Mäesalu. Toomas Vaher istus saalis, jälgis sündmuste kulgu ning polnud üllatunud – ta teadis, et nii läheb.

Jüri Raidla käivitas samal ajal oma kodutalus traktorit ning asus siis tammede vahelt muru niitma. See on tema tammik. Siin on tammesid üle saja ning ta soovib, et see tammik püsiks nagu tema asutatud büroogi vähemalt tuhat aastat. Mida selleks teha? Lihtne. Raidla on ise istutanud siia ainult ühe tamme. Kõik teised tammed on istutatud kellegi teise poolt. Erinevad inimesed on tulnud ja andnud oma panuse selleks, et tammik seisaks siin veel aastasadu. Sest ainult nii rajatakse advokaadibüroosid ja tammikuid, mõtles Jüri Raidla, kui ta oma väikese visa traktoriga puude vahel põristas.

Ellex Raidla lühiajalugu:

11.05.1992 Daniel Hurstel teeb Pariisis ettepaneku asutada advokaadibüroo, Jüri Raidla on 10 sekundiga nõus.

22.02.1993 Sõlmitakse büroo asutamisleping, büroos töötab üks partner – Jüri Raidla.

01.01.2002 Büroos on 32 töötajat ja 4 partnerit, Toomas Vaher liitub partnerkonnaga.

01.01.2008 Töötajate arv on 36, kellest 6 on partnerid, Ants Nõmper liitub partnerkonnaga.

14.09.2011 Juhtivpartneriks saab Toomas Vaher.

28.01.2015 Moodustatakse Baltikumi ühendus: Ellex Raidla (Tallinn), Ellex Klavins (Läti) ja Ellex Valiunas (Leedu). Üle Baltikumi on 240 töötajat.

01.09.2015 Büroo juhtivpartneriks saab Ants Nõmper. Selle aasta lõpuks töötab büroos 38 inimest, käive on 4,9 miljonit eurot.

01.01.2018 Ellex Raidla ühineb advokaadibürooga Primus. Büroos töötab 60 juristi, nendest 12 partnerit, ja käive on 11,2 miljonit eurot.

01.01.2021 Büroos on 71 töötajat, nendest 14 partnerit.

31.12.2022 Jüri Raidla lahkub partnerkonnast ja jätkab tööd Ellex Raidla nõunikuna.

01.09.2025 Ellex Raidla juhtivpartneriks saab Martin Mäesalu. Aasta lõpuks töötab büroos 76 inimest, käive on 15,3 miljonit eurot.

19.12.2025 Uuendatakse partnerlusmudelit ja luuakse esmakordselt associate partner´i positsioon, ametisse valitakse 4 associate partner´it.