Nõmper ja Mälksoo: Lumivalgukesest geenivaramu ootab oma printsi

Eesti varjusurmas olnud geenivaramu ootab rahastussüsti, kirjutavad õigusteaduste doktor, Ellex Raidla partner Ants Nõmper ja akadeemik, TÜ avaliku õiguse osakonna juhataja Lauri Mälksoo.

Meditsiinieetika, seaduste ja terviseandmete seosed on ilmselt esmakordselt kirja pandud Vana-Babüloonia kuninga Hammurapi ajal u 4000 aastat tagasi. Seadusetahvlitel on ülestähendus, et kui arst silma ravis ja silm pimedaks jäi, tuli arstil endal ka silm peast välja torgata. See seadusesäte peegeldas tolleaegset eetilist tõekspidamist, mida nimetatakse veritasuks – silm silma, hammas hamba vastu.

Terviseandmed on siin mängus seeläbi, et patsient peab lubama enda nägemise andmeid töödelda, tegemaks sama halvaks arsti nägemise. Tõe huvides tuleb märkida, et ei ole teada, kas sellist andmetöötlust ka vaja läks, sest arvestades meditsiini taset on üsna tõenäoline, et arsti poole pöördunud patsient (ja seega siis ka teda ravinud arst) jäi silmanägemisest ilma. Vaevalt et arst sellist riski enda kanda tahtis võtta.

Tänapäevase pingevälja meditsiinieetika, seaduste ja terviseandmete vahel leiame kogu rahvastikku hõlmavates bio- ja andmepankades. Eestis on selleks geenivaramu, mis alustas tegevust 25 aastat tagasi. Andmekogumisega alustati aastal 2002 ja praeguseks on kogutud andmeid üle 210 000 eestimaalase kohta.

Millenniumivahetusel, mil geenivaramu asutati, olid paljude inimeste pilgud üle maailma suunatud geenide uurimisele. Pärast mitut aastat tööd ja mitmesajamiljonilist investeeringut oli valmis saanud inimgenoomi esialgne kaardistus. Tänasel päeval oleks see tehtav ühe päevaga ega maksaks tuhandet eurotki. Loodeti, et inimgenoomi kaardistamine annab tõuke mitme ravile raskesti alluva haiguste uurimisele ning tekitab personaalmeditsiini ehk konkreetse patsiendi geenide jaoks disainitud ravimi või ravimeetodi. Selle tõuke võimaldamiseks oli vaja luua suuri andmepanku. Iga inimene on küll väga oluline, aga meditsiiniteaduses ei saa otsuseid teha ühe inimese andmete põhjal. Vaja on uurida sadu ja tuhandeid inimesi – mida rohkem, seda tugevam on teaduse tõenduspõhisus.

Teadusuuringute eetika, mille juured on Nürnbergi protsessis, ei luba aga uuringus osalevatel inimestel piirduda üksnes nõusoleku andmisega. Selleks et inimest uuringusse kaasata, tuleb esmalt koostada uuringuprotokoll ja saada sellele heakskiit erinevatelt järelevalveorganitelt, nagu eestikakomiteed või riigiasutused. Geenivaramu tüüpi pankadesse kogutakse andmeid aga ammu enne seda, kui teadlasel tuleb isegi pähe idee kontrollida mõnda hüpoteesi. Seega ei saa klassikalist nõusolekut uuringus osalemiseks küsida populatsioonipõhistes andmepankades.

Eesti geenivaramu jaoks tuli appi aastal 2000 vastu võetud inimgeeniuuringute seadus, mis oli omas ajas väga uuenduslik. Seadus lähtus arusaamast, et potentsiaalselt kogu elanikkonda hõlmava projekti puhul tuleb üksikisiku eetiliselt küsitavat nõusolekut täiendada ühiskondliku kokkuleppega ehk seadusega. Eesti oli eeskujuks kogu Euroopale ja paljud riigid võtsid omaks sarnase lähenemise oma biopankade projektides.

Kahjuks ei käivitunud geenivaramu projekt loodetud mahus rahastamisprobleemide tõttu. Investorid kaotasid huvi, sest ühelt poolt sai geenihaip läbi ja teiselt poolt ilmnes, et seadusesse kirjutatud piirangud muutsid äritegemise võimatuks. Regulatiivsed takistused on probleemiks ka mujal. Näiteks läks eelmisel aastal pankrotti Ameerika Ühendriikide ettevõte 23andMe, mille väärtus oli kunagi kuus miljardit dollarit, sest nende pakutud geenitestid ei vastanud seadustele. Geenivaramu rahastamise taotlusega pöörduti ka riigieelarve poole, aga erilise eduta. Kogutud andmed, mis inimeste privaatsuse huvides olid seadusega mitme luku ja riivi taha pandud, lihtsalt ootasid oma aega. Seepärast olemegi praegu olukorras, kus meie geenivaramu on nagu Lumivalguke, kes ootab printsi suudlust, et elule ärgata.

Üks võimalik prints on riigikogu, kes menetleb praegu inimgeeniuuringute seaduse muudatusi. Muudatuste eesmärk on lubada juba kogutud andmed tervishoiusüsteemi kasutusse. Kindlasti samm õiges suunas, aga kas ka piisav? Vahepealsel ajal on tulnud juurde arvukalt bio- ja andmepanku, mis ületavad meie omi nii kvaliteedi kui ka suuruse poolest.

Investoritelt saadav tagasiside ütleb samuti, et 25 aasta vanune seadus ei ole enam Eesti eelis, vaid probleem. Kui üldse on võimalik kaasata raha eestimaalaste geenide uurimisse, siis praeguste teadmiste järgi on selleks vaja küsida täiesti uut nõusolekut osalejatelt ja viia kogu reeglistik kooskõlla Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega. Selle nimel on Tartu Ülikool asutanud Estonian Multiomics Company OÜ ning hoiame pöialt, et seekord õnnestub eetika, seaduste ja terviseandmete kokkuviimine paremini kui 25 aastat tagasi.

Artikkel ilmus esmakordselt Postimehes.

Konfidentsiaalne kliendi advokaadi suhtlus… mis siis nüüd juhtus?

Kui kellelegi saavat südant puistata, siis advokaadile ja preestrile. Keda huvitavad religioossed küsimused võivad nüüd lugemise pooleli jätta. Keskendume ilmalikule. Kirjutavad Ellex Raidla konkurentsiõiguse ekspert Martin Mäesalu ja advokaat Miikael Tuus.

Suvel jõustunud konkurentsitrahvide järgselt võib ettevõtjaid ähvardada konkurentsiõiguse rikkumiste eest trahv kuni 10% kontserni aastakäibest. Praktikas tekivad mured tihti reeglite ebapiisavast tundmisest. Vastavalt on antud riski igapäevasel juhtimisel oluline osa õigusnõu kasutamisel. See omakorda viib küsimuseni, kas advokaadile usaldatud mure jääb salajaseks või võiks juba järelevalveasutuse e-kirja cc reale lisada.

Lühidalt, endiselt kehtivad põhiseaduslikud ja seadusest tulenevad garantiid, mis hõlmavad ka õigust õiglasele menetlusele ja selle alustalana õigust konfidentsiaalsele suhtlusele advokaadiga. Samas, tuleb ise oma õigusi aktiivselt ja kohaselt kaitsta. Muidu võib viimane apellatsiooniaste olla suunatud mitte õigussüsteemi, vaid naabrimehele kurba saatust kurtes.

Alustame lihtsast, advokaat ise ei tohi välja rääkida talle usaldatud teavet. Seadus sätestab otsesõnu, et advokaadile usaldatud teave on konfidentsiaalne ning advokaati või tema büroo töötajat ei tohi sundida seda teavet avaldama (üksikute kitsendustega). Seda ka edaspidi konkurentsiasjades.

Mida see tähendab? Esmalt, advokaat ise ei tohi avaldada kliendilt saadud teavet kolmandatele isikutele. Teisalt, temalt ei saa ka ametiasutused nõuda teabe välja andmist. See hõlmab siis teavet, mis advokaadi sahtlis peidus (täpsemalt siis serveris). Kuigi antud osas on küsitavusi, vaidlusi ja ka kehtivat õigust loodetavasti täiendatakse, siis üldreeglina advokaadi sahtlisse paigutatud teavet sealt kätte ei saa. Nii ka uues konkurentsijärelevalvemenetluses.

Läheme nüüd keerukama osa juurde. Üldiselt ei ole õigusnõuanne mõeldud jääma advokaadi sahtlisse tolmu koguma. Samuti ei piisa konkurentsiõiguslike küsimuste lahendamiseks tavaliselt kohtumisest ja suuliselt olukorra selgitamisest. Tihtilugu on vajalik koguda laiemat ringi teavet. See kõik toob kaasa (digitaalsete) jalajälgede tekke, mille põrandalt pühkimine ei ole tavaliselt otstarbekas ega kohati ka võimalik.

Võimalikes menetlustes on dokumentaalsetel tõenditel (sh nn digitaalsetel jalajälgedel) suur roll. Tõendeid kogutakse just ettevõtja e-kirjavahetusest, memodest ja muust dokumentatsioonist. Praktikas tähendab see, et läbiotsimistel (nn dawn raid) või ka lihtsamate teabenõuete kaudu võib ettevõttelt nõutav materjal olla väga mahukas. Sageli kopeeritakse terveid e-postkaste ja serverite sisu, et seejärel filtreerida välja asjakohane info. Just siin tekib oht, et sekka sattub ka konfidentsiaalset advokaadiga peetud kirjavahetust. Näiteks juhul, kui ettevõtte juhtkonna e-kirjade seas on advokaadilt saadud õigusarvamusi hinnakujunduse või turukäitumise kohta, võivad uurijad nendega kogemata tutvuda, kui neid õigel ajal privilegeerituks ei tunnistata.

Teabenõudele vastamisel tulekski vastavalt jätta nn ametiprivileegiga hõlmatud teave edastamata põhjendusega, et sellele laieneb advokaadi kutsesaladuse kaitse. Läbiotsimiste korral on olukord veidi keerulisem. Konkurentsiametil on õigus kaasa võtta läbiotsitavas kohas olevad andmekandjad või nende kloonkoopiad. Kuigi ei ole õigust advokaadi kutsesaladusega kaetud teabega tutvuda, peab isik ise enda peegelduva õiguse kaitseks aktiivselt tegutsema.

Samas, kuigi kaitse võib laieneda, siis tuleb ise võtta meetmeid õiguse maksmapanekuks. Dokument, mis ei ole selgelt tähistatud või mille päritolu (advokaadilt saadud nõuanne) pole ilmne, võib esialgu sattuda vaatevälja. Õiguste kaitsmiseks on oluline selgelt hoida privilegeeritud andmete märgistatust (sealt ka kohati kummalised märked dokumentide päistes/ jalutsites). Konkurentsijärelevalve olukorras oma õiguste kaitsmine eeldab nii ettevalmistust kui ka oskuslikku tegutsemist menetluse käigus.

Kõige selle juures on oluliseks, kuid praktikas kohati ununevaks, auguks asjaolu, et suhtlus ettevõttes töötavate juristidega (nn in-house juristidega) suhtlus jääb nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil kaitseta. Euroopa Kohus keeldub sellele kaitseõigust laiendama. Sama on selgelt oma hiljutises Konkurentsipoliitika ülevaates väljendanud ka Euroopa Komisjon. Ega Eesti õiguski siin oluliselt erine. Kas selles osas võiks oodata praktika muutumist lähiajal – pigem ei. Isegi kui sellele loota, siis ei maksa olla see, kelle kaasuses seda järgi proovitakse.

See kõik viib järgmiste praktiliste nõuanneteni.

Kaasake õigeaegselt sõltumatu väline advokaat. See võib küll tunduda nn sisuturundusliku teadaandena, kuid tegemist on olulise eeldusega tagamaks, et kirjavahetus ja nõuanded on advokaadi kutsesaladusega kaetud.

Märgistage ja eraldage konfidentsiaalne õigusnõu. Eelkõige on see küsimus ettevõtte dokumendihalduses korrale, kus advokaadiga peetavad kirjad ja analüüsid peaks olema selgelt tähistatud (nt märkega “Advokaadiga suhtlus – konfidentsiaalne”). Hoidke võimalusel sellised dokumendid eraldi kaustades või serverites. Nii on vajadusel lihtsam kiiresti tuvastada, millised failid on privilegeeritud, ning nõuda nende puutumata jätmist.

Koostage sisejuhised ja koolitage personali. Veenduge, et töötajad (eriti juhid ja assistendid, kes võivad uurijatega suhelda) teaksid, kuidas käituda ametiasutuste pöördumise korral. Regulaarsed koolitused võivad oluliselt vähendada inimliku eksimuse riski.

Reageerige läbiotsimise ajal koheselt privileegi kaitseks. Kui Konkurentsiamet alustab läbiotsimist, kaasake viivitamatult ettevõtte juristid ja väline advokaat sündmuskohale. Nende ülesanne on jälgida, milliseid materjale uurijad vaatavad. Iseseisvalt materjalide edastamata jätmine võib omakorda tekitada riske.

Hinnake dokumendihaldust ja kirjavahetuse praktikat. Ka igapäevaselt tasub mõelda, millist infot kirja (või mõne sõnumirakenduse) teel jagate. Näiteks peaks vältima olukorda, kus juhatuse liikmed arutavad e-posti teel kartelliriski ja hiljem küsivad advokaadilt arvamust. Parem kaasake väline advokaat vestluse algfaasis, et kõik kommunikatsioon kanaliseeruks advokaadi kaudu.

Kokkuvõtteks, konkurentsijärelevalves peavad ettevõtjad balansseerima ametivõimudega koostöö ja oma põhiõiguste kaitse vahel. Advokaadiga peetava suhtluse konfidentsiaalsus on seadusega tagatud õigus, mida ei tohi kergekäeliselt loovutada. Nii Eesti õigusnormid kui ka Euroopa Liidu kohtupraktika kinnitavad, et advokaadi kutsesaladus on oluline osa õigusriigist ja õiglasest menetlusest. Seega on ettevõtja huvides see õigus julgelt maksma panna. Ettevõtjad, kes on sellest teadlikud ja vastavalt tegutsevad, on paremini varustatud nii küsimustele vastamiseks kui ka enda kaitsmiseks olukorras.

Artikkel ilmus Äripäevas.

Tehinguturu eksperdid: Baltikumi miljarditehing ja põlvkonnavahetuse laine

2025. aasta tõi Baltikumi tehinguturule tagasi suured tehingud ja selged trendid. Delfi Ärilehe aastakokkuvõttes analüüsisid turuolukorda tehinguturu ekspert Sven Papp Ellex Raidlast, Peeter Kutman Cobaltist ja Toomas Prangli Sorainenist. Kokku liikus eelmisel aastal strateegilistes tehingutes miljardeid eurosid ning mitmes sektoris kujunesid välja uued suunad, mis mõjutavad ka järgmisi aastaid.

Suured tehingud liikusid taas

Baltikumis tehti mitu aastakümne mõistes märgilist tehingut, sealhulgas Rimi Baltikumi äride ost (1,3 mld eurot), Ingka Grupi metsatehing Eestis ja Lätis (720 mln eurot) ning Tele2 mobiilimastide müük Manulife’ile (440 mln eurot).

Sven Papi sõnul on mobiilimastid muutunud üheks turu kuumemaks varaklassiks. „Mastid on praegu kuum kaup. Lätis ja Leedus tegi samasuguse tehingu Bite ning müüs maha oma mastid,“ selgitas ta. Toomas Prangli sõnul maksab nõnda palju võrgu kui sellise kvaliteet. On globaalne trend, et maste ei oma enam telekomid ise vaid infrastruktuuri ettevõtted. Nemad omakorda müüvad teenust erinevatele operaatoritele. „Tegemist on tehingutega, kus operaatorid jäävad maste edasi opereerima. Tele2 sõlmis näiteks 20-aastase lepingu,“ kommenteerib Peeter Kutman.

Börs jäi vaoshoituks

IPO-turul valitses vaikus. Riik tõi börsilt ära Enefit Greeni ning aasta lõpus teatas soovist sealt lahkuda Ekspress Grupp.

„IPO-sid ei olnud, vaid Primostar Group tuli alternatiivbörsile First North. Sama seis on tegelikult ka Põhjamaade turgudel. Kõik ootavad ja loodavad, aga hinnatasemed ei motiveeri täna,“ ütleb Sven Papp. Fookus on pigem stabiilsel tegevusel kui uute avalike pakkumiste planeerimisel.

Peeter Kutman näeb, et kuna fondidel on ajas erinevad soovid, siis on palju ka neid juhtumeid, kus üht fondi, kel aeg müüa, asendab fond, kel on just raha tõstetud. „Päeva lõpuks investorid nõuavad, et nad oma rahalt kasumi kätte saaks. Keegi ei taha istuda kuskil liiga kaua. Kui varal on hea tootlus, siis võib vaade ka erinev olla,“ ütleb Papp.

Eesti idusektor – kohaliku kapitali aktiivsus

Riskikapitali maht püsib 300–400 miljoni euro juures, kuid märkimisväärselt on kasvanud Eesti investorite roll. Kui mõne aasta eest moodustasid kohalikud investorid vaid 5–10% turust, siis nüüd on nende panus juba kolmandik. Sven Papi sõnul ei ole seis üldsegi mitte hull, eriti teeb talle rõõmu, kui palju on investeerinud Eesti enda ettevõtjad.

„Need on eelkõige meie kohalikud fondid Superangel, Karma Ventures, Tera Ventures ja teised. Nemad on raha tõstnud omakorda institutsionaalsetelt investoritelt. Loomisel on ka kolmas Balti Investeerimisfond,“ meenutab Prangli. Kutman lisab, et poliitiline otsus selle loomiseks on tõesti tehtud ning selle maht võiks jääda 150 ja 200 miljoni euro vahele. „Erakapitali poole peal on aga fonde meie regioonis vähe, peamised on Baltcap, Livonia ja leedukate Invalda.“

Sven Papp teeb sügava kummarduse meie idusektoris rikkaks saanud asutajate ees. Karma Ventures, Ambient Sound Investment ning Taavet Hinrikuse ja Sten Tamkivi Plural on siin esirinnas, aga ka teised – varalahkunud Piilmanni fondid ja investeerimisettevõtted, jne.

Kaitsetööstus: kiire kasv ja tihe konkurents

Kaitsetööstus on üks aktiivsemaid sektoreid nii rahakaasamiste kui ettevõtete restruktureerimiste poolest. Näiteks müüdi kanadalastele maha tehisintellektil põhinevate autonoomsete sensorvõrkude arendaja Defendec, ostjaks Vosker. Soome suur tegija Patria müüs aga oma osaluse Milworksis maha eestlaste Motor Grupile, mis kuulub perekond Osulale. Milworks tegeleb kaitsesõidukite hooldusega.

Kõige enam on Eesti kaitsetööstuses räägitud Frankenburgist. Nemad on sektoris esirinnas raha kaasamises ja lühikese ajaga on nad teinud mitu rahastusringi. Kodumaine maa-õhk tüüpi rakett on neil arendamisel. „See on väga kuluefektiivne tootmine ning riigid suudavad endale neid rohkem lubada,“ kommenteerib Toomas Prangli.

Sven Papp näeb, et pigem on selles sektoris näha mitte omanike vahetust vaid struktuuride muutusi. Sisenevad näiteks uued investorid. Sektori eripära on see, et tellijaks on armeed ehk riigid ning samas on konkurents väga tihe. „Tehakse suuri hankeid ja kui sa sellise võidad ja su tehnoloogia välja valitakse, siis see idufirma on omadega või sees. Sarnase tehnoloogia või tootega konkurente on sul aga igas hankes kümneid,“ toob Sven Papp välja.

Eesti ettevõtetes ootab ees põlvkonnavahetus

Üks 2025. aasta läbivaid teemasid oli ettevõtete põlvkonnavahetus. Euroopas on see järkjärguline protsess, Eestis aga toimub samaaegselt paljudes ettevõtetes korraga. „Eestis, kus jõukust on üles ehitatud 30-35 aastat, tuleb see buum suuremgi kui mujal,“ julgeb Prangli prognoosida.

Sven Papp on nõus, et tehingute üheks oluliseks katalüsaatoriks maailmas on põlvkondade vahetus. Euroopas on põlvkondade vahetusi nähtud juba aastasadu ning see on pidev protsess. Eestis on olukord drastilisem, sest üheksakümnendatel alustanud „võitjate põlvkonnas“ toimub põlvkondade vahetus nö samal ajal ühtse lainena. Selle trendi üks dramaatiline näide Euroopas mõjutas eelmisel aastal ka oluliselt Eesti tehingumaastikku. Nimelt ei soovinud Karl Hedlini järeltulijatest keegi isa nime kandvat gruppi üle võtta. Nii pidi vanahärra müüma muuhulgas Eestis ettevõtte Toftan ning korraliku lahmaka metsa.

See trend toob turule nii müügitehinguid kui ka uusi strateegilisi investoreid.

Vaade ettepoole

2026. aastale vaadates näevad eksperdid, et aktiivsus püsib. Kaitsetööstuses ja tehnoloogiasektoris on oodata uusi rahakaasamisi ja väljumisi ning põlvkonnavahetus hoiab tehinguturgu liikumises üle kogu regiooni. Rekordeid ei tehta, kuid kurta ei saa. Ja muidugi eriti tehnoloogiasektor, kõik see, mis puudutab AI-d.

Originaalartikkel ilmus 02.02.2026 Delfi Ärilehes. Loe lisaks energeetika, toidutööstuse ja meditsiinisektori tehingute kohta SIIT.

2025. aasta konkurentsiõiguse valdkonnas

Tehinguturg kiireneb, menetlus püüab sammu hoida. Teemat kommenteerib Ellex Raidla juhtivpartner ja konkurentsiõiguse ekspert Martin Mäesalu.

Kõik (vähemalt konkurentsimenetlus) on uus, aga esimesed juhtumid veel ootavad

2025. aasta kõige olulisemaks sündmuseks konkurentsiõiguse valdkonna maastikul olid 6. juulil jõustunud konkurentsiseaduse muudatused, millega viidi senine konkurentsiseadus kooskõlla NN ECN+ direktiiviga. Keskseks muudatuseks on uue nn konkurentsijärelevalvemenetluse loomine, mis asendas varasema süsteemi. Uues konkurentsijärelevalvemenetluses tuleb tagada kriminaalmenetlusega sarnased põhimõtted. Rikkumise tuvastamisel on Konkurentsiametil edaspidi võimalus taotleda ettevõtja trahvimist kohtu poolt ning osana väärteomenetlusest.

Konkurentsiametil on järelevalvemenetluses edaspidiselt kaks peamist uurimismeedet: läbiotsimine ja teabenõue. Läbiotsimist saab teha halduskohtu loal nii ettevõtte ruumides kui ka kolmandate isikute eluruumides. Ka teabenõude regulatsioon laieneb. Mõlema osas muutub oluliselt senine õiguskord ning ettevõtjatel tuleks kaaluda oma siseprotseduuride uuendamist.

Teadaolevalt ei ole Konkurentsiamet seni uut konkurentsijärelevalvemenetlust tõendite kogumisel sisuliselt rakendanud, mistõttu praktika kujunemine on alles ees. Eeldatavalt näeme 2026. aastal esimesi suuremaid menetlusi. Samuti on seadussesse jäänud suur tõlgendusruum ning mitmed regulatsioonid on vaieldavad. See tähendab, et ulatuslikud vaidlused menetluse kohaldamise ja õiguste piiride üle on tõenäolised.

Under pressure: teadete arv on kasvamas, menetluse tempo ei pruugi püsida samas rütmis

Kirjutamise seisuga on Konkurentsiametile 2025. aastal esitatud 45 koondumise teadet, kuid tõenäoliselt ületab arv avaldamise ajaks taas 50. Üheksa teate puhul alustati täiendavat menetlust. See kõik peegeldab tehinguturu aktiivsuse olulist kasvu, eriti aasta teises pooles.

Samas näitab statistika, et enamik menetlusi puudutab juhtumeid, mille analüüsiks puudub laiem avalik huvi. Teate esitamine on pigem formaalne nõue. Selline praktika koormab nii Konkurentsiameti kui ettevõtjate ressursse. Koondumise teate piirmäärad ei ole sisuliselt muutunud aastakümneid, mis on toonud Konkurentsiametile esitamise kohustuse kaasa pea igale tehingule, kus osapooltel on Eestis tegevus.

Suurem teatearv on toonud esile ka Konkurentsiameti ressursipuuduse. Iga juhtumi analüüs võtab tahes tahtmata aega. Menetluste venimine ei ole kasulik ei tehingu osalistele ega Eesti majandusele laiemalt.

Pikemate menetluste hulgas on loomulikult ka mitmeid keerukamaid juhtumeid, mis eeldavad detailset analüüsi. Nende kohta saab täpsemalt kirjutada pärast otsuste tegemist. Samas võib arvata, et üheksa pikendatud menetluse hulgas on mitmeid, mis on sinna sattunud seoses ressursside puudumisega. Menetluste efektiivsus ja ressursside piisavus on tõenäoliselt küsimused, mis vajavad enam tähelepanu ka 2026. aastal.

All you need is … clarity: kui alus puudub, tuleb see üheselt välja öelda

Üheks enim tähelepanu pälvinud otsuseks aasta teises pooles oli Konkurentsiameti otsus nn kinotehingu kohta, mille käigus omandati Tallinna kesklinnas tegutsev kinokompleks. Koondumise teadet ei esitatud, kuid järelevalvemenetluse käigus jõudis amet seisukohale, et teate esitamise kohustus võis siiski eksisteerida. Samas jäi amet kahtlevale seisukohale, kas tal on õigus juba jõustunud koondumist tagasi pöörata. Otsusest jääb mulje, et lõplikku seisukohta ei soovitud mingil põhjusel võtta.

Selles juhtumis sisaldunud probleem on kahetine. Esiteks on küsitav, kas on põhjendatud viidata võimalikule ebaseaduslikule tegevusele, kui lõpuks selles osas edasisi samme ei astuta. Kui rikkumist ei tuvastata, on õiglane vältida varjude heitmist. Teiseks tekitab ebakindlust olukord, kus otsuseid ei tehta pelgalt praktika puudumise tõttu. Kui amet leiab, et õiguslik alus sammudeks puudub, tuleks see selgelt välja öelda. Ebalevad seisukohad suurendavad turu ebakindlust ja kahjustavad õigusselgust.

Call me maybe?

Koondumise kontrolli käibepiirmäärad on püsinud muutumatuna alates 2006. aastast, kuigi majanduskasv ja inflatsioon on olnud märkimisväärsed. 2025. aastal ei ole selle muutmiseks esitatud ettepanekuid, mistõttu tuleb eeldada, et ka 2026. aastal jäävad kehtima tänaseks ebaproportsionaalselt madalad piirmäärad: 6 miljoni euro suurune ühiskäibe künnis ja 2 miljoni euro suurune individuaalse käibe künnis.

Samas on arutatud ettepanekuid regulatsiooni muutmiseks viisil, kus Konkurentsiametile antaks õigus kontrollida tehinguid ka pärast nende lõppemist (nn call in power). Sellise mudeli eeskuju on peamiselt Läti ja Leedu ning sarnased arutelud toimuvad ka mujal Euroopas. Praktikas kaasneks sellise regulatsiooniga aga mitmeid probleeme, mistõttu võiks pigem loota, et Eesti lähiaastatel sellise lahenduseni ei jõuaks.

Eesti VC ja PE tehingud: mis on viimasel aastal toimunud?

Kui varasematel aastatel iseloomustasid Eesti investeerimismaastikku rekordilised rahastussummad ja kiirete kasvuvoorude rohkus, siis viimase 12–18 kuu jooksul on pilt selgelt muutunud. Venture capital’i (VC) ja private equity (PE) tehingud ei ole kadunud, kuid need on muutunud selektiivsemaks, strateegilisemaks ja tehnoloogiliselt sügavamaks, kirjutab Ellex Raidla ekspert Rutt Värk.

VC: vähem tehinguid, suuremad panused

Eesti riskikapitaliturul tehakse praegu vähem tehinguid, kuid keskmine kvaliteet ja ettevõtete küpsus on üldiselt kõrgem. Kapital liigub eelkõige ettevõtetesse, millel on kas selge globaalne turg ja skaleeritav ärimudel, tõestatud toode ja varajane müügitõmme, süvatehnoloogiline eelis (AI, deep tech, küberturve) või seos kaitse- ja dual-use valdkonnaga.

Eriti silmatorkav on tehisintellekti ja andmetöötlusega seotud ettevõtete rahastamine. Eesti tugev tarkvarainseneride baas ja rahvusvaheline kogemus annavad selles valdkonnas selge konkurentsieelise. Samuti on märgatavas tõusutrendis kaitse- ja dual-use tehnoloogia – valdkond, mis oli veel viis aastat tagasi pigem nišš, kuid on tänaseks kujunenud legitiimseks ja isegi ihaldatud investeerimissihtmärgiks nii kohalike kui ka rahvusvaheliste investorite jaoks. Kolmanda trendina võib välja tuua deep tech spin-out’id ülikoolidest ja teadusasutustest, mille puhul investorid aktsepteerivad pikemat arendustsüklit, kuid ootavad märksa suuremat strateegilist väärtust.

Varajase faasi turg (pre-seed, seed) ei ole kadunud, kuid see on muutunud ettevaatlikumaks ja aeglasemaks. Asutajatelt oodatakse rohkem kui ideed – esmased kliendid, kaitstav tehnoloogia või regulatiivne eelis on muutunud sisuliselt miinimumnõudeks.

Suurimad VC-tehingud 2025. aastal olid järgmised:

• Starship Technologies kaasas 2025. aastal Series C voorus ligikaudu 50 miljonit eurot, et arendada autonoomset robotiparki Euroopas ja USAs. Rahastusringi juhtis Plural.
• AI-agente arendav Pactum AI kaasas ligikaudu 47 miljonit eurot Series C rahastusvoorus, mida juhtis Insight Partners.
• Blackwall kaasas 45 miljonit eurot Series B voorus, mida juhtis Dawn Capital. Ettevõte tegutseb küberturbe ja veebiinfrastruktuuri kaitse valdkonnas, rakendades laialdaselt tehisintellekti.
• Katana kaasas 14 miljonit eurot Series B laienduses, kinnitades, et ka küpsemad vertikaalsed SaaS‑ettevõtted suudavad jätkuvalt kapitali ligi tõmmata.
• Stargate Hydrogen kaasas 11 miljonit eurot Series A rahastust rohevesiniku tootmistehnoloogia arendamiseks – oluline näide Eesti cleantech‑sektori elujõulisusest.

PE: vaikselt, aga kindlalt

Kui VC-tehingud on avalikkusele nähtavamad, siis private equity on Eestis liikunud vaiksemalt. Fookus on pigem kontrollosalustel; keskmise suurusega ettevõtetel, mis on sageli perekonna- või asutajapõhised, ning selgel operatiivse väärtuse loomisel.

2025. aasta silmapaistvaim erakapitali tehing Eestis oli INVL Private Equity Fund II poolt 75% osaluse omandamine Eesti suurimas jäätmekäitlusettevõttes Eesti Keskkonnateenused (EKT). Tegemist on Balti regiooni ühe suurima PE-fondi esimese märgilise investeeringuga Eesti turul ning tugeva signaaliga, et küpsed Eesti teenus- ja infrastruktuuriettevõtted on PE-fondide jaoks atraktiivsed.

Trendina võib välja tuua, et ka asutajate ja perekonnaäride exit’id PE-fondidele on muutumas normaalseks arenguetapiks, mitte erandiks.

Artikkel ilmus Ellex Raidla Tehinguradaris. Vaata täismahus raportit SIIN.

Ants Nõmper: kontrolli, kes sind ravib

Delfi avaldas Ants Nõmperi arvamusloo, milles ta hoiatab, et vale arsti juurde minek võib väga kalliks maksma minna. Nõmper rõhutab, et meditsiin on äri, ning kuigi äri soodustab efektiivsust ja konkurentsi, võib see teiselt poolt teha kurja nii konkurentidele kui ka tarbijatele. Selleks, et patsient ei peaks hakkama oma õigust ja raha taga ajama, soovitab ta lähtuda rahvatarkusest „Usalda, aga kontrolli!“

Artiklis selgitatakse, et tervishoiuteenuseks loetakse muu hulgas teenused, mille käigus toimub naha läbistamine nõelaga eesmärgiga mõjutada teisi kudesid või üldseisundit, näiteks Botoxi tegemine ja täitesüstid, vitamiinide ja mineraalide süstimine või nõelte panemine. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas teenuseosutaja on registreeritud tervishoiutöötaja.

Kui nõelaga tehtava teenuse eesmärk on keha „ehtimine“, on tegemist iluteenusega, mitte tervishoiuteenusega.

Hetkel on tähelepanu alla sattunud kaperavi. Nõmper toob välja, et kuigi kaperavi arsti ei ole arstide eriala loetelus olemas, on tegemist ortodontilise ravi osaga. Kuna kaperavi eesmärgiks on hammaste nihutamine ning sellega kaasnevad riskid, kuulub see ortodontide pädevusse. Seega võib kaperavi osutada ainult erihambaarstina registreeritud ortodont, mitte aga tavaline hambaarst. Hambaarsti ülesanne on ortodontiline probleem ära tunda ja patsient edasi suunata.

Nõmper toob välja ka riskid. Kui tervishoiuteenust osutab mitte arst või mitte õige eriala arst, ei saa patsient ravivea korral hüvitist patsiendikindlustuse süsteemist ning peab kahju nõudmiseks pöörduma kohtu poole. Teenuseosutaja riskib seejuures tõsiste õiguslike tagajärgedega, sh kriminaalkaristusega.

Täispikka arvamuslugu saab lugeda Delfist.

Marika Kütt osales rahvusvaheliste sanktsioonide eksperdina Londoni vahekohtumenetluses

Rahvusvahelised sanktsioonid on kujunemas keeruliste geopoliitiliste olude tõttu eraldi õigusvaldkonnaks. Eestit puudutavad kõige enam alates 2022. aastast kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonid  Venemaa ja Valgevene suunal, mis on pretsedenditult laiaulatuslikud. See on toonud kaasa keerulised õigusvaidlused ja nende riski nii eraisikutele kui ka EL liikmesriikidele.

Ellex Raidla nõunik ning rahvusvaheliste sanktsioonide ekspert Marika Kütt on esindanud kliente mitmetes sanktsioonidest tõusetunud vahekohtuasjades. Hiljuti osales ta Euroopa Liidu sanktsioonide eksperdina Londonis toimunud vahekohtumenetluses (LCIA).

Sanktsioonidega seotud õiguslikest probleemidest ning tõusetunud vaidlustest kirjutas Marika SIIN.

Silvia Rumm: 5 aastat Ellex Raidlas

Silvia Rumm alustas oma teekonda Ellex Raidlas keset koroonaaega, kui enamik kolleege töötas kodukontoris ja bürooelu käis tavapärasest vaiksemas rütmis. Järgnenud viis aastat on olnud kiired ja sisukad. Loe Silvia Rummi tööaastatest lähemalt allpool. 

Kas mäletad enda esimest tööpäeva? 

Mäletan oma esimest tööpäeva hästi. Oma teekonda alustasin Ellex Raidlas assistendi rollis ja kujutasin ette, et nüüd satun küll otse seriaali “Suits”. No päris nii see ei ole olnud, aga põnevaid seiku ja väljakutseid on olnud omajagu. Tööle asudes oli endiselt koroonaaeg, inimesed olid enamasti kodukontoris, aga mina hoidsin iga päev meie kodulehte lahti ja vaatasin hoolega töötajate pilte, et nad kindlasti ära tunneksin, kui keegi kontori uksest sisse peaks astuma. Jõudsin assistendina töötada vaid kolm kuud, kui mu juht pakkus mulle välja raamatupidaja kohta, seega sõit büroosiseselt on olnud kiire.  

Mis sind Ellex Raidlasse tõi ja mis sind siin hoidnud on? 

Ellexisse tõi mind suures pildis ikkagi koroona ja sellega kaasnenud koondamistelaine. Lahkusin oma eelmisest töökohast, ühest fantastilisest kohviettevõttest ja olin leidnud juba uue väljundi uuelt ametikohalt, kui koondamisteate sai ka mu elukaaslane. Vaatasime siis koos õhtuti töökuulutusi ning mulle jäi silma Ellexi tööpakkumine. Kuigi ma tol hetkel ise enam aktiivselt tööd ei otsinud, sundis miski mind ikkagi kandideerimise nuppu vajutama. Vist saatus. Ellexist olen leidnud endale palju uusi sõpru ja inimesed ongi kindlasti Ellexi üks suurimaid väärtusi, miks me siin kõik töötame ja mis meid siin hoiab, ka mind. 

Milline hetk on jäänud kõige eredamalt meelde? 

Esimene eredam hetk oli minu jaoks töövestlus. See oli selline äratundmise hetk, vist mõlemal poolel, sest kutse tööle asumiseks sain kohe pärast jutuajamist. Järgmine ja vist siiani kõige ägedam mälestus on büroo sünnipäeva tähistamine 2021. aasta veebruaris Kõltsu mõisa hoovis. Pidu toimus õues, lund oli palju, olime kõik suusariietes, soojendajad saabastes ja kinnastes, matkasime ringi ja nautisime head toitu ja muusikat. Sain kõigiga tuttavaks. Mega-mega tore esimene Ellexi pidu. Ja muidugi meie ühised bürooreisid, Austrias suusatamine, Berliin, Barcelona, Lissabon, ning erinevad spordiüritused. 

Kas sul on tööeluline moto või mõttetera, mis sind iseloomustab? 

“Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.” Ma arvan, et see iseloomustab mind ja minu tööd kõige enam. Ma pole allaandja tüüp ja mulle meeldivad väljakutsed. 

Mida sulle meeldib teha, kui sa ei tööta? 

Kõige rohkem meeldib mulle aega veeta oma lähedastega, ükskõik milliseid tegevusi tehes. Kui lähedasi parasjagu ümber ei ole, siis kuulan podcast’e, loen raamatuid või teen trenni. Mulle meeldib väga ka süüa teha. 

Silvia Rumm tegeleb Ellex Raidlas igapäevaselt müügiarvete ja krediidihaldusega ning töötab raamatupidajana. 

Tahad teada, millega ellexlased veel tegelevad? Loe SIIT.

Ellex Raidlaga liitusid kogenud M&A eksperdid Ott Aava ja Kerli Salu

5. jaanuaril liitusid Ellex Raidla tehingute praktikagrupiga assotsieerunud partner Ott Aava ja vandeadvokaat Kerli Salu.

Ott Aava on spetsialiseerunud ühinemistele ja omandamistele (M&A) ning äriõiguslikule nõustamisele. Tal on üle 15 aasta kogemust klientide nõustamisel keerukates siseriiklikes kui ka piiriülestes tehingutes. Tema peamised tegevusvaldkonnad on ühinemised ja omandamised, strateegiline äriõiguslik nõustamine, restruktureerimised ja osanike/aktsionäridega seotud küsimused, pakkudes klientidele tuge kogu tehingu elutsükli vältel alates esmasest struktureerimisest kuni eduka lõpuleviimiseni.

Ott on nõustanud nii ostjaid kui ka müüjaid paljudes erinevates majandusharudes, tehes tihedat koostööd asutajate, juhtkondade, erakapitaliinvestorite ja strateegiliste omandajatega. Teda hinnatakse tema pragmaatilise lähenemise, tugeva ärilise vaistu ning võime eest juhtida keerukaid tehingudünaamikaid, hoides samal ajal kindlalt fookuses klientide strateegilised eesmärgid.

Kerlil on pikaajaline kogemus ühinemiste ja omandamiste ning lepingu- ja ühinguõiguse valdkonnas. Ta on nõustanud kliente keerukates tehingutes, aidates lahendada nii siseriiklikke kui ka piiriüleseid küsimusi erinevates ärisektorites. Tema töö keskendub eelkõige ettevõtete ühinemistele ja omandamistele, lepingulistele ning äriühingu juhtimisega seotud strateegilistele küsimustele.

Kerli on omandanud õigusteaduse magistrikraadi Tartu Ülikoolis (cum laude), mis peegeldab tema tugevat akadeemilist tausta ja professionaalset pühendumust.

Ott sõnas “Ellex Raidlaga liitumine assotsieerunud partnerina on minu jaoks isiklikult oluline samm ning olen väga tänulik mulle antud usalduse eest. Ellexi väärtused, töökultuur ja pikaajaline visioon kõnetavad mind, samuti tipptasemel tehingute nõustamise praktika ja silmapaistvad inimesed.

Rohkem kui 15 aasta jooksul tehingute nõustamise valdkonnas olen näinud, kui kiiresti tehingumaastik areneb – seda kujundavad üha keerukamad tehingustruktuurid, rahvusvahelised aspektid ning klientide kasvavad ootused praktilistele ja äriliselt läbimõeldud lahendustele. Uues rollis võtan suurema vastutuse ning panustan meie meeskonna ja praktika arengusse, aidates kliente keerukates ja sageli murrangulistes tehingutes selguse, kindluse ja pühendumusega. Mul on siiralt hea meel astuda see järgmine samm koos kolleegidega, kelle professionaalsust ja koostöövalmidust ma väga hindan.”

Eesti tehinguturg kasvas 2025. aastal 18,5% – suurimad tehingud jõudsid rekordväärtusteni

Ellex Raidla advokaadibüroo poolt koostatav turuanalüüs Tehinguradar näitab, et 2025. aastal tehti Eestis kokku 205 tehingut, mida on 32 tehingu võrra rohkem kui aasta varem. Tehinguaktiivsus kasvas eriti aasta teises pooles, kinnitades turu taastumist pärast varasemat ettevaatlikku faasi.

Ellex Raidla partneri Risto Vahimetsa hinnangul toetab makromajanduslik olukord tehingute edasist elavnemist. “Pangad on avatud raha laenama, intressid püsivad mõistlikel tasemetel ning surve tehingute tegemiseks on kasvanud nii kuhjuva kapitali kui ka pikalt fondide omanduses olnud ettevõtete tõttu,” ütles Vahimets. Samas jääb geopoliitiline ebakindlus tema sõnul endiselt oluliseks riskiteguriks. “Algaval aastal ootame keskendumist tehnoloogiale, eriti tehisintellektile, tervishoiule ning energiatehnoloogiale. Private equity ja finantsinvestoreid hakkavad vaikselt turule naasma, kuid turu suunda kujundavad tõenäoliselt jätkuvalt strateegilised ostjad,” lisas ta.

Eestis aset leidnud tehingud jagunesid järgmiselt:

• 83 riskikapitali ja tehnoloogiavaldkonna tehingut;
• 95 traditsioonilist ülevõtmise ja omandamise tehingut;
• 14 suuremahulist kinnisvaratehingut;
• 13 emissiooni.

Aasta suurimateks märgiliseks tehinguteks kujunesid Rimi Baltic müük Taani jaekaubanduskontsernile Salling Group 1,3 miljardi euro eest ning INGKA metsaportfelli ost Södralt Eestis ja Lätis.

Möödunud aasta üheks oluliseks regulatiivseks verstapostiks oli juulis jõustunud konkurentsiseaduse muudatus, mis viis regulatsiooni kooskõlla ECN+ direktiiviga. Loodi uus konkurentsijärelevalvemenetlus, mis tagab kriminaalmenetlusega sarnased põhimõtted. Konkurentsiametile esitati 2025. aasta jooksul 45 koondumise teadet, millest üheksa puhul alustati täiendavat menetlust, uuendatud seaduse valguses on oodata kohanemisperioodi vältel menetlusaegade pikenemist.

Euroopa suurimaks tehinguks tõusis Hollandi ettevõtte JTE Peets omandamine Dr Pepper poolt 19,7 miljardi euro eest. Maailmas domineerisid infrastruktuuri- ja tehnoloogiatehingud – suurim neist oli Union Pacific omandamine Norfolk Southernis 86 miljardi USA dollari eest. Ükski Euroopa tehing ei pääsenud maailma TOP 10-sse, mis näitab kapitali koondumist Ameerikasse.

Rahvusvaheline tehinguturg näitas 2025. aastal vastuolulist pilti. Dealogic’u andmetel oli tehingute arv aasta esimeses pooles 16% madalam võrreldes 2024. aasta sama perioodiga, kuid tehingute koguväärtus kasvas hoopis 28%. See näitab selget nihkumist suurte strateegiliste tehingute suunas. Domineerisid infrastruktuuri- ja tehnoloogiatehingud. Suurim neist oli Union Pacific omandamine Norfolk Southernis 86 miljardi USA dollari eest, millele järgnesid American Water Works ja Essential Utilities ühinemine 63 miljardi dollari eest ning Electronic Artsi omandamine Saudi Araabia fondi, Silver Lake’i ja Affinity Partnersi poolt 55 miljardi dollari eest.

Maailma TOP 10 tehingutest kolm olid Ameerika infrastruktuuri tehingud, kaks küberturbeteenuse tehingut, kaks meditsiinitehingut ning kaks mängutööstuse ja meelelahutuse tehingut, peegeldades selget suundumust turvalistesse ja strateegilistesse investeeringutesse.

Ellex Raidla Tehinguradar ilmub vahetult pärast iga poolaasta lõppu, analüüsides Eestis toimunud suuremate tehingute tagamaid ja põhjuseid ning prognoosides järgmiste perioodide võimalikke arenguid.

Täismahus turuanalüüsiga on võimalik tutvuda SIIN.

Samal teemal ilmunud kajastus Äripäevas ja ERR-is.

Ellex Raidla intellektuaalomandi valdkonna juht: Mari Must

Alates 1. jaanuarist 2026 on intellektuaalomandi valdkonnal oma praktikagrupijuht – Mari Must.

Maril on enam kui kahekümne aasta pikkune kogemus intellektuaalomandi (IO) valdkonnas. Ellex Raidlas juhib ta keerulisi piiriüleseid intellektuaalomandi projekte, esindades kliente IO vaidlustes, IO kehtetuks tunnistamise ja vastuväidete menetlustes ning nõustab ettevõtteid IO kaitsmisel, auditeerimisel, kommertsialiseerimisel ja lepingute läbirääkimistel. Mari on üks kahest advokaadist Eestis, kellel on korraga nii vandeadvokaadi kui ka patendivoliniku kutse. Lisaks on ta esimene esindaja Eestist Ühtses Patendikohtus. Alates 2012. aastast on Mari olnud Eesti Domeenivaidluste Komisjoni liige ning lahendanud arvukalt domeeninimede vaidlusi. Lisaks aitas Mari kaasa Patendivolinike Koja asutamisele ja käivitamisele 2019. aastal, olles algselt aseesimees ja praegu juhatuse liige.

„Meie eesmärk on olla IO teadmiste ja pikaajaliste kogemustega klientide jaoks olemas, et aidata neil saavutada oma eesmärke. Suure büroona saame anda IO valdkonna spetsiifilist nõu, mida toetavad nii tehingute, vailduste kui ka Ellex Raidla teiste praktikagruppide oskusteave. Kuna IO puudutab nii rahvusvahelisi kui ka Eesti väikeettevõtteid, siis kindlasti on meie jaoks märksõnaks paindlikkus. Meieni jõuavad üldjuhul IO teadlikud kliendid, kuid viimaste uuringute kohaselt on üldine IO teadlikkus Eesti ettevõtete seas pigem madal. Riik on seadnud eesmärgiks seda muuta, seega näeme IO valdkonnas suurt potentsiaali.“

Tutvu intellektuaalomandi valdkonna praktikagrupiga lähemalt SIIN.

Daniil Bardõbahhin pälvis Uno Lõhmuse nimelise eripreemia

Ellex Raidla jurist Daniil Bardõbahhin pälvis riigiõiguse sihtkapitali Uno Lõhmuse nimelise eripreemia. Tunnustus anti üle üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi autasustamisel ning sellega toodi esile Daniili magistritöö riigiõiguse valdkonnas.

Daniili magistritöö „Individuaalne põhiseaduslik kaebus Eesti õiguskorras: probleemid ja perspektiivid“ käsitleb individuaalse põhiseadusliku kaebuse olemust ja selle rakendamise kitsaskohti Eesti õigussüsteemis. Töö keskmes on seisukoht, et vastava menetluskorra puudumine kujutab endast lünka kehtivas õiguses, ning töö lõpuosas esitab ta ka konkreetse normitehnilise lahenduse ettepaneku.

Eesti Teaduste Akadeemia hinnangul annab Daniili magistritöö olulise panuse arutelusse Eesti riigiõiguse hetkeolukorda ja võimalike tulevikulahenduste üle, pakkudes nii teoreetilist kui ka praktilist väärtust.

Uudis on algselt avaldatud Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel.

Foto: Mailis Vahenurm

Avardame karjäärivõimalusi partnerkonnas

Ellex Raidla avardab partnerlusmudelit ja nimetab esmakordselt ametisse kolm associate partner ‘ it: Merlin Liis-Toomela, Rutt Värk ja Alla Kuznetsova.

Advokaadi elukutse ei püsi paigal. Nii ka meie. Õigusvaldkonna areng, klientide ootused ning muutuv majanduslik ja ühiskondlik keskkond panevad ka advokaadibürood ajas muutuma. Ellex Raidlas on kujunemas uus särav põlvkond juriste, kellest loodame Eesti õigusajaloo järgmiste peatükkide kirjutajaid. Selle taustal oleme viimase aasta jooksul uuendanud nii karjäärimudelit kui ka partnerkonna enda toimimise põhimõtteid.

Fookus on veel selgemalt inimestel – ekspertidel, kes on meie kõige olulisem väärtus. Meie tiimi moodustavad õigusvaldkonna fanaatikud, kes ei lepi keskpärasusega ja kelle jaoks „tavalist kaasust“ pole olemas. Nad räägivad otse, töötavad kiiresti ja hoiavad fookuse sellel, mis kliendile päriselt loeb.

Juhtivpartner Martin Mäesalu sõnul vajab ka õiguspraktika juhtimine ajas kohanemist:
„Keskkond, milles tegutseme, muutub pidevalt. Õigusteenus ise on läbimas põlvkonna suurimat muutust. Sellega peab kaasas käima nii büroo juhtimine kui ka meie tööviis. Oleme kirglik kollektiiv, keda seob sügav pühendumus oma valdkonnale – seda tajume küll välja ütlemata ise. Samas, oma DNA hoidmiseks peab seda ka välja ütlema. Eriti muutuste aegadel. Meie eesmärk on, et Ellex Raidla oleks läbi aastate professionaalne kodu Eesti parimatele juristidele ja advokaatidele. Ellex Raidla on õigusfanaatikute kogukond. See ei saa olla lihtsalt loosung, vaid kõrge standard. Seda peab toetama igal karjääriastmel ning vajadusel ka partnerkonna enda toimimise põhimõtteid uuendades.“

Võimaluste avardamiseks oleme uuendanud partnerkonna mudelit. Üheks selliseks muutuseks on associate partner positsiooni loomine alates uuest aastat. Näeme seda viimase sammuna neile, kes liiguvad partnerluse suunas. Küsisime värsketelt associate partner´itelt, mida uus roll nende jaoks tähendab.

Merlin Liis-Toomela sõnas: “Olen väga tänulik selle usalduse eest. Ellex Raidla on pika ajalooga Eesti juhtiv advokaadibüroo, mis on suutnud ajas muutuda ja tegemas loomulikku põlvkonnavahetust nii juhtimises kui ka partnerkonnas. Partnerlusmudeli avardamine näitab valmisolekut vaadata tulevikku ja olla ka edaspidi teerajaja Eesti advokaaditeenuste turul. See on eriti oluline kiiresti arenevates valdkondades nagu IT ja andmekaitse, kus õiguskeskkond, tehnoloogia ja klientide ootused muutuvad pidevalt. Sellised sammud annavad selge signaali ka noorematele kolleegidele – pühendumuse, professionaalsuse ja ühiste väärtuste pinnalt on võimalik areneda ja vastutust juurde võtta. Minu jaoks tähendab associate partner’i roll eelkõige suuremat vastutust ja motivatsiooni seada uusi sihte nii enda, oma meeskonna kui ka kogu büroo jaoks, et pakkuda klientidele arusaamist ja kindlust keerukas ning kiiresti muutuvas õiguskeskkonnas.”

Rutt Värk lisas: “Olen tehingute nõustamise valdkonnas tegutsenud üle 15 aasta – see teekond on olnud täis väljakutseid ja võimalusi. Kliendid ja nende usaldus on andnud võimaluse teha suuri asju, aga sama tähtis on olnud tiim, kellega koos saavutame rohkem. Ellexis on ägedad inimesed, toetav kultuur ja partnerkond, kes julgustab arengut – see teeb töö nauditavaks. Tehingute valdkond on dünaamiline ja iga projekt toob kaasa midagi uut, mis hoiab töö alati huvitavana. Associate partner’i roll tähendab minu jaoks võimalust panustada veelgi enam nii klientide projektidesse kui ka büroo ja meie meeskonna arengusse. Mul on hea meel astuda see samm ja vaadata, mis järgmiseks tuleb!”

Alla Kuznetsova: “Uus roll tähendab minu jaoks tunnustust tehtud töö eest ja samal ajal suuremat vastutust ja võimalust panustada veelgi enam Ellex Raidla strateegilisse arengusse. See tähendab võimalust kasvada koos inimestega, keda väga hindan. Olen siiralt tänulik oma meeskonnale, kolleegidele ja partnerkonnale usalduse ja toetuse eest ning loomulikult meie klientidele, kes on andnud võimaluse panustada väga erinevatesse projektidesse. Ellex Raidla on büroo, kus kliendid tunnevad end turvaliselt ja hoituna ning kus parimad advokaadid saavad keskenduda juuratööle, mis paneb silmad särama. Mul on suur rõõm ja au anda oma panus meie ühisesse eduloosse.”

Janar Pilve: kas teie ettevõte on valmis seisma silmitsi Euroopa uue e-tõendite korraga?

Peatselt hakkab otse kohalduma Euroopa Liidu määrus, mis puudutab peaaegu kõiki digiteenuse pakkujaid – alates telekomidest kuni väikeste veebimajutusettevõteteni. 2026. aasta augustist saavad liikmesriikide ametiasutused pöörduda e-tõendite saamiseks otse teenuseosutaja poole. Muudatust käsitleb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.07.2023 määrus nr 2023/1543. Teemat avab Ellex Raidla jurist Janar Pilve.

Kellele määrus kohaldub?

Määrus hakkab puudutama elektroonilise side teenuse osutajad nagu Telia, Elisa ja Tele2 AS-d; interneti doomeninime teenuse osutajad nagu Eesti Interneti Sihtasutus aga ka näiteks Zone Media, Elkdata ja Radicenter OÜ-sid, kes pakuvad lisaks domeeninimede registreerimisele ka veebimajutus- ja andmesalvestusteenust. Toodud loetelu pole ammendav. Määrus laieneb kõigile teenuseosutajatele, kes tegutsevad Euroopa Liidus või pakuvad teenuseid Euroopa Liidu kasutajatele – sõltumata äriühingu asukohariigist või suurusest. Regulatsioon hõlmab kõiki, kes osutavad ühte või mitut järgnevat teenust: elektroonilise side teenus (näiteks IP-kõne, kiirsuhtlus ja e-posti teenused), interneti domeeninime ja IP-numbriteenus (nagu IP-aadressi määramine, domeeninimede register, -registraator ning domeeninimedega seotud privaatsus- ja proksiteenused) ja muu infoühiskonna teenus, mis võimaldavad kasutajate vahelist suhtlust või võimaldavad andmeid salvestada või neid muul viisil kliendi nimel töödelda ning andmete salvestamine on osutatava teenuse määrav element. Viimane hõlmab näiteks internetipõhised kauplemiskohti, kus kasutajad saavad omavahel suhelda, majutusteenuseid, sh kui teenust osutatakse läbi pilvandmetöötluse aga ka internetimängude platvorme ja interneti hasartmängude platvorme.

Mis muutub?

Alates 18. augustist 2026 võib iga Euroopa Liidu liikmesriigi ametiasutus pöörduda kriminaalasjades otse Eestis registreeritud või siin esindatud teenuseosutaja poole määrusega esitada (EPO) või säilitada (EPO-PR) elektroonilisi tõendeid olenemata andmete asukohast. Teenuseosutaja muutub laekunud määruse õiguspärasuse hindamisel esmavastutavaks.

Kontrollnimekiri – peamised tegevused valmistumisel

Loo andmekaart. Milliseid andmeid töötled ning kus need asuvad? Kui ei ole ülevaadet kogutavatest andmetest, on EPO-t või EPO-PR keeruline lühikese aja jooksul täita. Määruse järgi tuleb olla valmis säilitama ja väljastama järgnevaid andmeid: abonendi- (ingl k subscriber data ehk kliendi identiteedi, teenuse liigi ning kestusega seotud andmed); andmeliiklus- (ingl k traffic data ehk sideseanssi osalisi, liiki, kestust, aega jne kirjeldavad andmed) ja sisuandmeid (ingl k content data nagu digitaalses vormingus häält, tekst, videod jne).

Vaata üle teemakohased sisekorrad ja vastutajad või loo need. Siseprotseduur aitab kiirel ajal hoida selget pead ning reageerida asjatundlikult. Määra vastutav isik või tiim (nt juriidiline osakond koostöös IT-ga), kes kontrollib laekunud määruse õiguspärasust ning korraldab andmete kogumise ja edastamise taotlevale riigile. Mõtle läbi, millist lahendust hakkad kasutama andmete edastamiseks. Kooskõlasta valitud lahendus Justiits- ja Digiministeeriumiga.

Taga 24/7 reageerimisvalmidus. Kiireloomulised määrused võivad välisriigilt laekuda ka väljaspool tööaega. Hinda valmisolekut ning vajadusel eralda ressurssi valveajaks.

Määra ametlik kontaktpunkt. Määrata tuleb, kes on see töötaja või osakond, kellele ja kuhu saab välisriik edastada EPO või EPO-PR. Edasta seotud teave ja muudatused Justiits- ja Digiministeeriumile. Kajasta see teave ka näiteks oma kodulehel.

Vaata üle ning vajadusel uuenda lepinguid ning privaatsuspoliitikat. Veendu, et dokumentatsioon oleks ajakohastatud küsimustes, kellele ja mis alusel võib teavet edastada ning kui kaua tuleb andmeid sellel eesmärgil säilitada. Kaardista ja hinda õigusriske. Kui hoiad andmeid väljaspool Eestit või Euroopa Liitu, pole välistatud konflikt kolmandate riikide õigusnormidega. Selgita välja kolmanda riigi asjakohased õigusnormid, nende võimalik kohaldatavus ja vastuolu EPO täitmisel aga ka tagajärjed teenuse osutamisele kolmandas riigis, kui EPO tuleb siiski täita. Ole valmis õigusnormide konflikti asjaolusid kirjalikult põhjendama nii oma riigile kui ka taotlevale riigile.

Teenuseosutaja vastutus

Määrus paneb teenuseosutajatele otsese vastutuse EPO ja EPO-PR täitmise eest. Kui tunnustatud määrusest tulenevad kohustused jäävad täitmata, võib täitva riigi ametiasutus määrata oma teenuseosutajale rahalise karistuse, mis võib olla kuni 2% teenuse osutaja eelmise eelarve aasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest. 2026. aasta august tähistab ajapunkti, mil uus kord hakkab reaalselt tööle. See on osa laiemast EL-i suunast, millega rõhutatakse e-tõendite olulisust kuritegude uurimisel, küberruumi kaitsel ning efektiivset ja kiiret riikidevahelist koostööd selliste tõendite kogumiseks ning vahetamiseks. Tegemist on viimase aja ühe kõige ulatuslikuma regulatsiooniga kriminaalasju puudutavas rahvusvahelises koostöös ning just seepärast tasub teenuseosutajatel riskid õigeaegselt läbi mõelda ja vajalikud protsessid paika seada.

Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas.

Mari Must ja Kirti Jürimäe: hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamisest

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. detsembri 2025. a otsus (asi nr 2-18-11694) toob olulist õigusselgust küsimuses, millistel juhtudel ja millises ulatuses vastutab hagi tagamist taotlenud isik teisele poolele või menetlusvälisele isikule tekitatud kahju eest. Teemat kommenteerivad Ellex Raidla eksperdid Mari Must ja Kirti Jürimäe.

Praktikas on hagi tagamiseks ajutiste kaitseabinõude rakendamine vajalik, et kohtumenetluse tulemusel tehtav kohtulahend oleks efektiivselt ja tulemuslikult täidetav. Hagi tagamise abinõud on loodud hageja õiguste tagamiseks kohtumenetluse ajaks. Samas võivad ajutised meetmed piirata vastaspoole või kolmandate isikute majandustegevust.

Ellex Raidla nõunik Mari Must kirjutas 18.05.2020 Äripäevas, et vaidluse pooltel tuleb hoolikalt kaaluda, kas taotleda hagi tagamise eesmärgil vastaspoole tegevusele piirangute seadmist, sest vaidluse kaotamise korral lubab Riigikohtu uus seisukoht nõuda hagi tagamist taotlenud isikult ka saamata jäänud tulu.

Eelmisel nädalal tehtud lahendis täpsustas Riigikohus, kellel on õigus nõuda kahju (sh saamata jäänud tulu) hüvitamist ning kuidas arvutatakse saamata jäänud tulu, kui hagi jääb kokkuvõttes rahuldamata.

Kellel on õigus nõuda kahju hüvitamist?

Riigikohus selgitas, et hagi tagamist taotledes võtab hageja riski hüvitada teisele poolele tekitatud kahju, kui hagi jääb rahuldamata. Küll aga on kohtul õigus kohandada kahjutasu summat, võttes arvesse juhtumi asjaolusid, sealhulgas teise poole võimalikku osalemist kahju tekkimises.

Menetlusvälisel isikul võib olla õigus nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et hagi tagamist taotlenud isiku vahetuks eesmärgiks oli seisata menetlusvälise isiku majandus- või kutsetegevus. Pelgalt ebasoodne mõju majandustegevusele ei ole õigusvastane – vaja on näidata ja tõendada, et hagi tagamise eesmärk oli takistada menetlusvälise isiku majandustegevust ning sellel oli vahetu mõju tema majandustegevusele.

Kuidas arvutatakse saamata jäänud tulu?

Kahjustatud isik peab saamata jäänud tulu suuruse tõendamiseks näitama, millist tulu oleks ta tavapäraselt ilma rikkumiseta teeninud. Hagi tagamist taotlenud isikul on võimalik omakorda tõendada, et konkreetsel juhul ei oleks kahjustatud isik väidetud tulu siiski saanud.

Kahjustatud isiku võimalikust sissetulekust tuleb lahutada tema säästetud kulud ehk vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks. Kui kulutuste suurust tõendavad tõendid on kahjustatud isiku käsutuses, siis piisab hagi tagamist taotlenud isikul oma tõendamiskoormise täitmiseks sellest, kui ta muudab usutavaks, et kahjustatud isikul pidi tekkima peale väidetud kulutuste ka muid kulutusi. Kohtud ei saa kriitikavabalt hagi tagamist taotlenud isikult välja mõista väidetud müügitulu, arvamata sealt maha vähemalt mingeid kulutusi, mis võiksid üldise elukogemuse kohaselt kahjustatud isikule tekkida.

Seega annab Riigikohtu lahend ettevõtjatele olulist õigusselgust küsimuses, millal ja millises ulatuses vastutab hagi tagamist taotlenud pool tekitatud kahju, sh saamata jäänud tulu eest. Menetlusväliste isikute kahjunõuete piiramine näib eriti oluline, et vältida olukorda, kus hagi tagamine tooks taotlejale ebamõistlikult suuri riske juhul, kui kohus küll ajutist meedet rakendab, kuid jätab hagi lõppkokkuvõttes rahuldamata.

Vaata Riigikohtu otsust siit.