17. juunil toimus Tartu Ülikooli botaanikaaias õigusteaduskonna töötajate õppeaasta lõpuüritus, kus anti esmakordselt üle Ellex Raidla noore õppejõu stipendium. Tunnustuse pälvis haldusõiguse külalislektor Andra Laurand.
Stipendiumi suurus on 5000 eurot ning selle eesmärk on toetada õigusteaduskonna noorte täiskohaga õppejõudude teadus- ja loometegevust ning professionaalset arengut.
„Tudengitele stipendiumi maksmine on vajalik tudengi õppemotivatsiooni parandamiseks, kuid selleks, et kogu kursus paremini õppida saaks, tuleb motiveerida õppejõude. Leidsime, et tunnustust vajavad eelkõige täiskohaga töötavad noored ja silmapaistvad õppejõud. Andra Laurandi kandidatuur valiti koostöös õigusteaduskonnaga,“ põhjendas Ellex Raidla juhtivpartner dr. iur. Ants Nõmper stipendiaadi valikut.
Stipendiaat Andra Laurand ütles tunnustuse üle rõõmu tundes: „Tänan Ellex Raidlat, dr. iur. Ants Nõmperit ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonda selle tunnustuse eest! Tegemist on vajaliku ja kiiduväärse algatusega. Stipendium kinnitab, et täiskohaga õppejõu töösse panustamine on Eesti õigusmaastikul väärtustatud.“
Stipendiumi loomise taga on selge siht toetada õigusteaduse õpetamise kvaliteeti. „Mõte toetada õigusteaduse õpetamist sündis juba mõni aeg tagasi, kuid sai ellu viidud alles nüüd seetõttu, et aina enam kuuldub kriitikat õigusteaduse õppe kvaliteedi kohta,“ selgitas Nõmper idee tekkimist.
Ellex Raidla soovib kujundada noore õppejõu stipendiumist iga-aastase traditsiooni, mis aitab kaasa õigusteaduse õpetamise jätkusuutlikkusele ning tugevdab õigusriigi alustalasid. „Kuna õigusteaduskonnas on sellele stipendiumile mitmeid suurepäraseid kandidaate, loodame stipendiumi väljaandmisega erasektori poolelt tekitada iga-aastase traditsiooni, mis toetab õigusteaduse õpet ja laiemalt õigusriigi püsimist,“ lisas Ants Nõmper.
Artikkel ilmus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kodulehel: oigus.ut.ee.
Ellex Raidla Tehinguradar võtab kokku 2025. aasta esimese poole olulisemad trendid tehinguturul. Kokkuvõttes tehti 2025. esimesel poolaastal kaks tehingut rohkem kui eelneval poolaastal (96 vs 94). Viimase nelja kvartali suurim tehingute koguarv oli viimases kvartalis (52), kuid tehingute arv on püsinud sama madalal tasemel nagu see oli 2024. aasta lõpus.
Tehinguradari kohaselt on nii Euroopa kui kogu maailma tehinguturge halvanud üleüldine geopoliitiline ebastabiilsus. Kindlasti oli olulisi mõjureid veel, kuid peamine mõjutegur oli President Trumpi tollitsirkus, mis mõjutas tehinguturgu lõppenud poolaastal. Eestis annavad endiselt negatiivset tooni inflatsioon ja majanduslangus.
2025. aasta esimeses pooles registreeriti Eestis kokku 96 tehingut, mis jagunesid järgmiselt:
39 riskikapitali ja tehnoloogia valdkonna tehingut;
6 suuremahulist kinnisvaratehingut;
8 emissiooni (sh börsivälised);
43 traditsioonilist ülevõtmise ja omandamise (M&A) tehingut.
Ellex Raidla partneri Risto Vahimetsa sõnul on jätkuvalt tähelepanu keskpunktis energia-, kaitsetööstus- ja tehnoloogiasektorid. „Peame aga tõsiselt tegelema probleemidega, mille ülejäänud maailm on hetkel pigem seljatanud, kuid mis mõjutavad nii investeerimiskliimat kui üldist riigi ja ühiskonna seisu. Jutt käib inflatsioonist ja majanduslangusest,“ märkis Vahimets.
Partner Sven Papp ütles, et hea uudisena sai esimesel poolaastal kinnitust välisinvestorite kestev huvi ja kohalolek, mille osas on olnud viimaste aastate jooksul palju küsimusi ja isegi hirme. „Aga nii nagu ka mujal maailmas, annavad turbulentsed ajad koduväljaku eelise kohalikele investoritele, kes end siin mõnevõrra kindlamalt tunnevad. Siiski on näha kõikjal institutsionaalsete investorite passiivsust ja ootel olekut, mis kestab tõenäoliselt seni kuni perspektiivid on paremini prognoositavad,“ ütles Papp.
Partner Gerli Kivisoo hinnangul jättis esimese poolaasta Eesti väärtpaberiturule ajaloolise jälje rahvaaktsia Enefit Greeni lahkumine börsilt Eesti Energia vabatahtliku ülevõtmispakkumise läbi. „See areng muudab meie börsi taas õhemaks ning võib ka erainvestoreid panna veelgi enam mujale ja võlakirjade poole vaatama. Ka selles vallas on tunnetada kasvavat soovi kindla tootluse järele, isegi kui see on väiksem,“ lisas Kivisoo.
2025. aasta teiseks pooleks ennustab analüüs Eesti tehinguturu jätkuvat kiratsemist, milleks annavad põhjust nii kohalik kehv majandusolukord kui üldine ebastabiilsus Euroopas ja maailmas.
Ellex Raidla Tehinguradar ilmub juba alates 2020. aastast vahetult pärast iga poolaasta lõppu, analüüsides Eestis toimunud suuremate tehingute tagamaid ja põhjuseid ning prognoosides järgmiste perioodide võimalikke arenguid.
Täismahus turuanalüüsiga on võimalik tutvuda SIIN.
Advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus on advokatuuri poolt advokaadibüroodele omistatav tunnustus kõrgema teenindusstandardi ja selleks oluliste protsesside rakendamise eest advokaadibüroos.
Kvaliteedijuhtimise tunnistuse eesmärk on täiustada ja tõsta advokaadibüroode teenindusstandardit. Lisaeesmärgiks on propageerida advokaadibüroo klienditeeninduse jätkusuutlikku arendamist, tõstes esile kolme võtmevaldkonda klientide heaolu tagamisel:
teeninduslahenduste uuenduslikkus ning jätkusuutlik arendamine, kliendisuhete kohane loomine ja hoidmine.
Tunnistuse väljaandmise käigus hinnatakse advokaadibüroo teeninduskvaliteedi taset, eeskätt läbi advokatuuriseaduses, kodukorras, eetikakoodeksis ja advokatuuri juhendites-kordades kehtestatud nõuete.
Kogu tunnustuse juures oleme kõige tänulikumad meie meeskonnale, kes aitavad kõrget taset hoida. Meie inimeste pühendumus ja õiguslik täpsus aitavad meil seista üheskoos klientide huvide eest, pakkudes tipptasemel kvaliteeti.
Ellex Raidla toetab uut ja värsket Eesti kirjandust, olles Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse pikaajaline toetaja. 19. juunil kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja 2025. aasta romaanivõistluse võitjad. Romaanivõistlusele laekus 80 märgusõnaga varustatud käsikirja, käsikirju hindas žürii koosseisus Rein Raud (esimees), Heidi Aadma, Tiit Aleksejev, Reeli Reinaus ja Karl-Martin Sinijärv.
Peapreemia pälvis Kaur Riismaa romaaniga Väsinud valguse teooria. Riismaa võitis varem ka Kulka esseekonkursi peapreemia, esinedes seal abiturient Nora Maria Londoni pseudonüümi all.
Teise preemia võitis Mario Pulveri Theseuse laev ning kolmandat kohta jagasid Anu Allas romaaniga Allaandmine algajatele ja Jaagup Mahkra romaaniga Mõrv Karlovas.
Ülejäänud auhinnad jagunesid järgmiselt:
Tallinna linna auhind – Martin Varvas, Sitt päev
Jaan Tõnissoni Postimehe fondi preemia – Kristi Küppar, Nadinunnadi-nadinaa
Margus Karu Sihtasutuse eripreemia – Laura Evisalu, Andersi hoidja
Ära märgiti Miina Piiri Noviits ja Liia Kikase Väikelinna biit.
Žürii esimees kommenteeris tulemusi: “Tänavune romaanivõistlus rõõmustas teemade mitmekülgsuse ja paljude autorite hea kirjutamisoskusega. Eelmise korraga võrreldes jäi heas mõttes silma ka suurema osa käsikirjade selge seotus Eesti tänapäevaga ning nende autorite soov kirjutada elust just nõnda, nagu nad seda ise näevad – kusjuures nii, et maailmas tajutud vaevad ja pinged ning huumor teineteist sugugi ei välista. Kuid ka ajalooliste ja kujutletavatesse maailmadesse paigutatud tekstide seas on leidunud nii mõndagi lugemisväärset.”
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja ning lähtub oma tegevuses Eesti Romaaniühingu võistluse praktikatest ja põhimõtetest. Romaanivõistlus algatati Eesti erakapitali toel 2014. aastal ja see toimub iga kahe aasta tagant.
Täna teatas Ellex Raidla partner Martin Triipan, et on otsustanud kandideerida Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikme kohale, mis vabaneb selle aasta lõpus. Triipani kandidatuuri toetab Riigikohtu esimees Villu Kõve, kes on märkinud, et Triipan mitmekesistab kohtunike ringi oma pikaajalise erapraktika kogemuse ja advokaadistaažiga.
„Triipanit iseloomustavad universaalsus ning head teadmised ja kogemused lisaks tsiviilvaldkonnale ka haldusõigusest ja karistusõigusest, samuti põhiseaduslikkuse järelevalvest,“ ütles Riigikohtu esimees.
Martin Triipan on tegutsenud advokaadina üle 20 aasta. Ta juhib Ellex Raidlas ettevõtete nõustamise valdkonda. Tal on tugev praktika ehitus-, keskkonnaõiguse ja -planeeringute alal. Samuti on ta neis küsimustes nõu andnud riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele ning osalenud keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisel. Sel kevadel valiti ta ka Eesti advokatuuri juhatuse liikmeks ja aseesimeheks. Lisaks advokaadikarjäärile on ta aktiivselt panustanud ka õigusharidusse, olles õpetanud keskkonnaõigust Tartu Ülikoolis ja avaldanud mitmeid teadusartikleid keskkonnaõiguse ja põhiseaduslikkuse teemadel.
Riigikohtu liikme koht vabaneb alates 19. detsembrist, mil tsiviilkolleegiumi kohtunik Urmas Volens lahkub ametist. Vabanevale ametikohale kuulutati välja avalik konkurss, kus osales lisaks Martin Triipanile kaks ringkonnakohtunikku. Järgmise sammuna tutvustab Kõve kandidaati Riigikogu fraktsioonidele ja põhiseaduskomisjonile. Riigikohtuniku ametisse kinnitamise otsustab Riigikogu.
Martin sõnas tänase uudise valguses: „ Selle otsuse tegemine ei tulnud kergelt, sest Ellex Raidla on mulle jätkuvalt väga südamelähedane ja ma hindan kõrgelt nii meie meeskonda kui ka tööd. Büroo toetav keskkond ja professionaalne tase on olnud minu jaoks järjepidevaks motivatsiooniks ja toeks. Lõplikult lahkumisest on veel vara rääkida, kuid tundsin, et kui ma seda sammu nüüd ei astu, siis tulevikus jääks see mind kripeldama. Soovin anda oma panuse Eesti õigussüsteemi edasisele arengule.“
Süüteomenetluses on dokumentide või andmete esitamise nõue tavapärane tõendite kogumise viis. Selle täitmine on kohustuslik, vastasel juhul võib järgneda trahv või muud meetmed, nagu läbiotsimine. Andmeid töötlevad isikud peaksid olema sellisteks nõueteks valmis. Teemat avavad Ellex Raidla jurist Kerttu Ratassepp ja vandeadvokaat Denis Tšasovskih.
Menetlejad ei kirjelda nõudekirjades sageli väärteo- või kuriteokahtluse üksikasju. Miks on see oluline?
Kuigi võiks eeldada, et menetleja ei esita kahtlustatavale teabenõuet, ei ole see välistatud. Menetluse fookuses olevat kahtlust teadmata on raske realiseerida õigust mitte tunnistada enda vastu ja esitada enda vastu tõendeid. Nõudele vastamata jätnud kahtlustatavat ei trahvita. Kui teabenõue uuritava teo osas on ebamäärane, saab paluda selle minetuse kõrvaldamist.
Praktikas võib tekkida olukordi, kus küsitakse selgitusi või dokumendi õigsuse kinnitamist. Kuidas peaks reageerima?
Menetleja kogub nõudega dokumenteeritud teavet ning dokumentide õigsuse kinnitamine ja selgituste kogumine toimub õigustest ja vastutusest informeeritult siiski ülekuulamise käigus.
Nõude tavapärane adressaat on krediidiasutus. Mis on pangasaladuse kogumise eripära?
Pangasaladust saab lihtsustatult koguda ka E-aresti kaudu, kuid see võimalus on mõeldud kiireloomuliste toimingute jaoks. Enamasti eeldab süüteomenetluses pangasaladuse kogumine siiski nõudekirja esitamist.
Krediidiasutused peavad hoidma pangasaladust tähtajatult ja võivad seda avaldada ainult seaduses sätestatud tingimustel. Krediidiasutus peab kontrollima, et pangasaladust küsitakse seaduses lubatud eesmärgil ja ulatuses. Kui nõue tundub ülemäärane, tuleks menetlejal paluda seda selgitada, täiendada või parandada. Pangasaladuse ebaseaduslikule avaldamisele võib järgneda vastutus.
Tervishoiuteenuse osutajad peavad hoidma konfidentsiaalsena patsiendiandmeid. Mis ulatuses on nende andmete väljastamine lubatav?
Näiteks psühhiaatrilise abi korral võib jagada teavet ainult ravi ja diagnoosi ulatuses, välja arvatud juhul, kui patsient annab nõusoleku ulatuse laiendamiseks. Ebaseaduslik avalikustamine võib viia vastutuseni.
Digikukkur on loogiline samm ajas, kus finantsteenuste tarbimine toimub enamjaolt digitaalselt, kirjutavad Ellex Raidla fintech valdkonna juht Anneli Krunks ja jurist Jane Sabal. Seetõttu on oluline, et ka finantsteenustega kaasnevaid toiminguid oleks võimalik teha digitaalselt. Oleme Eestis harjunud sellega, et finantsteenuse kasutamiseks piisab meil näiteks vastavasse mobiilirakendusse sisselogimisest digitaalse tuvastuse kaudu (sh näo biomeetriat kasutades). Ka uue teenuselepingu sõlmimine või senise teenuselepingu lõpetamine toimub digiallkirjastades. Meile nii iseenesest mõistetavad lahendused ei ole aga tavapärased igal pool Euroopas. Digitaalsete teenuste (sh finantsteenuste) tarbimise levik nõuab aga Euroopa Liidult senisest ühtsemat lähenemist ja selleks digitaalse lahenduse loomist.
Digikukkur ehk Euroopa Liidu digiidentiteedirakendus
Digikukkur on rakendus, mis võimaldab kõigil Euroopa Liidu kodanikel, elanikel ja ettevõtetel oma isikut digitaalselt tõendada, lisaks hoida ja jagada isikut tõendavaid dokumente ning teha digitaalseid tehinguid. Seejuures peaks digikukru kasutamine olema füüsilistele isikutele tasuta ning ettevõtete osas jääb otsustusõigus liikmesriikidele.
Eestil on oma tehnoloogiliste arendustega olnud teerajaja rollis juba aastaid. ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID on meie igapäevaelu lahutamatu osa, mille kaudu saame ennast nii digitaalselt tuvastada kui tehinguid teha. Mitmed teised Euroopa Liidu riigid taolisi digilahendusi ei oma, samuti on puudunud Euroopa Liidus ühtne lähenemine ning veel vähem ühtne digilahendus. Digikukkur on seega revolutsiooniline samm digiidentiteedi korraldamises, võimaldades standardiseeritud põhimõtetel ja piiriüleselt teha digitaalseid toiminguid.
Digikukru kasutusvõimalused
Digikukruga kaasneb arvukalt erinevaid kasutusvõimalusi.
Digikukru abil on võimalik isikut turvaliselt tuvastada ja autentida. Seejuures lihtsustab digikukkur ennekõike isiku tuvastamist just piiriüleste teenuste kasutamisel. Ehk kui varasemalt tuli teises Euroopa Liidu riigis teenuse tarbimisel enda tuvastamiseks kasutada vastava riigi lahendusi, siis edaspidi peaks igas Euroopa Liidu riigis olema võimalik ennast tuvastada ka digikukru abil. See peaks muutma ligipääsu digitaalsetele teenustele (sealhulgas finantsteenustele) kõigis liikmesriikides senisest oluliselt lihtsamaks.
Lisaks võimaldab digikukkur teha erinevaid toiminguid digitaalselt. Digikukru abil on mis tahes Euroopa Liidu riigis tulevikus võimalik allkirjastada dokumente digikukru abil. Samuti peaks (avalik-õiguslikel) juriidilistel isikutel olema võimalus kinnitada dokumente e-templiga (nt diplomid). See tähendab, et digitaalne tehingute tegemine toimub edaspidi läbi standardse rakenduse ning ühetaoliselt kõigis Euroopa Liidu riikides. See peaks muutma omakorda kiiremaks ja lihtsamaks tehingute tegemise, ennekõike just piiriüleselt.
Samuti on digikukrul andmete talletamise ning nendele ligipääsu võimaldamise funktsionaalsus. Nii on digikukrus võimalik hoida erinevaid isikut tõendavaid andmeid, aga ka teisi andmeid (näiteks diplomid).
Digikukru mõju finantsteenustele
Digikukkur võimaldab lihtsamini ja sujuvamalt osutada digitaalseid ja automatiseeritud finantsteenuseid.
Digikukrul on oluline mõju näiteks finantsasutuste poolt rahapesu tõkestamise nõuete täitmisele. Nii võimaldab digikukkur finantsasutustel teostada lihtsamalt isikute tuvastamist nii ärisuhte loomisel kui ka ärisuhte vältel. Lisaks autentimisele saavad kliendid tulevikus digikukru abil jagada finantsasutustega ilma suurema vaevata teisi andmeid, mis on vajalikud isiku tuvastamiseks (nt andmed elukoha kohta, isikusamasuse tuvastamiseks kasutatava dokumendi andmed). See tähendab, et digikukru rakendamisel kasutatakse autentimiseks vähem eraettevõtete lahendusi, mis omakorda muudab rahapesu tõkestamise nõuete täitmise finantsasutustele lihtsamaks ja odavamaks.
Samuti on digikukrul märkimisväärne mõju ka üldisemalt finantsteenuste tarbimisele ja finantstehingute tegemisele. Digikukkur võimaldab sõlmida uusi finantsteenuselepinguid kui ka lõpetada neid digitaalselt, kinnitada finantstehinguid (näiteks teha maksed) digitaalselt, ning teha teisi finantsteenustega seotud toiminguid digitaalselt mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigis.
Digikukru lahendus pakub positiivseid võimalusi kõigile finantsasutuste, kuid ennekõike nendele, kes osutavad finantsteenuseid digitaalselt ja piiriüleselt. Digikukkur muudab finantsteenuste osutamise lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning soodustab digitaalsete finantsteenuste levikut üle Euroopa.
Siiski tuleb arvestada asjaoluga, et digikukru kasutamine on vabatahtlik, mistõttu jäävad vähemalt esmajoones alles ka olemasolevad riigipõhised lahendused. Digikukru kasutamise laiemal levikul, võiks tulevikus jääda digikukkur siiski peamiseks rakenduseks Euroopa Liidus.
Digikukru lahenduse õiguslikku poolt reguleerib Euroopa digiidentiteedi määrus. Hetkel on pooleli digilahenduse testimine, kus osalevad nii erinevate riikide avaliku sektori institutsioonid kui erasektori ettevõtted. Praeguste plaanide kohaselt on digikukru rakenduse kasutuselevõtmine planeeritud 2026. aasta lõppu.
Ellex Raidla asutaja Jüri Raidla lahkub 17. mail advokatuurist ja Ellex Raidla advokaadibüroo nõuniku ametist ning siirdub pensionile, kuid jätkab panustamist Eesti majanduse ja õiguskeskkonna edendamisse.
Ellex Raidla lugu sai alguse kaunil maikuu õhtul. “Meeldiv juhus ootas ees, kui käisime õhtusöögil Pariisi advokaadiga Daniel Hursteli kodus. Seal rääkisin oma tol hetkel kurvast saatusest, nimelt sellest, et olin töötu. Selle peale tegi Daniel ettepaneku, et teeme koos advokaadibüroo Tallinnasse. Rohkem aega ei läinud kui 10 sekundit, et sellele küsimusele positiivselt vastata. Olen jäänud sellele otsusele ja büroole lojaalseks tänaseni,” sõnas Jüri Raidla.
“Täpselt 17. mail 32 aastat tagasi, tõenäoliselt kell 8 hommikul, tegin esimest korda oma büroo uksed lahti Saarineni majas. Istusime seal kahekesi, mina ja minu sekretär-assistent ja ootasime, kas keegi uksele ka koputab,” meenutas Jüri. Ja koputas küll. Ja jäädigi koputama, üha rohkem ja üha sagedamini. Need olid nii siiralt oodatud klientide koputused.
Kiirus, siirus ja kvaliteet
Jüri sõnastatud mantra – kiirus, siirus, kvaliteet – käib Ellex Raidla bürooga kaasas tänaseni. Ellex Raidla on seadnud kõrge teenindusstandardi oma põhiväärtuseks alates 1993. aastast. Meie kliendisuhted põhinevad personaalsusel ja usaldusel, aidates kliente ka kõige keerukamate projektidega, tagades õiguskindluse ja turvatunde.
Advokaat üksinda ei ole keegi. Kirg ja pühendumus juuramaailma vastu on see, mis meid ühendab. Ühise meeskonnana on büroo selline nagu ta täna on – kõrge kvaliteediga ja edukas tänu oma meeskonnale ja pühendunud inimestele. Suurim väärtus on meie inimesed.
Jüri Raidla – Eesti õigussüsteemi ja riigireformi kujundaja
Jüri Raidla on Eesti õigus- ja riigiteadlane ning Ellex Raidla Advokaadibüroo asutaja. Jüri oli taasiseseisvunud Eesti esimene justiitsminister aastatel 1990-1992 ning Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni esimees. 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse moodustada uue põhiseaduse väljatöötamiseks ja rahvahääletusele esitamiseks Põhiseaduslik Assamblee, mille juures on Jüri Raidla nimi kindlalt ajalukku kirjutatud. Tema tegevus Põhiseaduse hoidmisel jätkub. “Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali nõukojas tegutsemine annab mulle praegu ühelt poolt võimaluse, aga ma tunnen seda ka kohustusena hoolt kanda Eesti riigi Põhiseaduse tervise eest,” ütles Raidla.
Jüri Raidlat on tunnustatud Valgetähe II klassi teenetemärgiga aastal 2000, Tartu Ülikooli Skytte medaliga aastal 2004, Riigivapi II klassi teenetemärgiga aastal 2006, Eesti Advokatuuri teenetemedaliga aastal 2009, aasta ettevõtjana aastal 2014, Justiitsministeeriumi auhinnaga “Õiguse eest seisja” aastal 2022. Mitmed rahvusvahelised õigusalased reitinguagentuurid on hinnanud ta Eesti parimaks advokaadiks erinevates õigusvaldkondades.
Raidla lugu jätkub
Eesti õigusturg on 35 aasta jooksul muutunud tohutult. Kliendid on muutunud institutsionaalsemaks, institutsionaalsemaks on muutunud ka büroo. See tähendab suhete muutumist professionaalsemaks. Paraku tähendab see vajadust suuremateks jõupingutusteks suhete personaalsuse hoidmisel ja tugevdamisel.
Jüri Raidla jätkab panustamist Eesti ühiskonda, majandusse ja õiguskeskkonna kujundamisse. Näiteks on peaminister Kristen Michal kokku kutsunud efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja, mille liikmed on mitmed suurettevõtjad, nende seas ka Jüri Raidla. See nõukoda on moodustatud pooleteiseks aastaks. Eesmärk on hakata valitsusele bürokraatia leevendamiseks ja riigikulude vähendamiseks nõu andma.
“Paljude muude valitsusele ja parlamendile antavate soovituste hulgas on kindlasti tegemist erinevate tähtaegade lühendamisega. Valitsus on seadnud eesmärgiks ametnikkonna ja halduskulude vähendamises 20 protsendi võrra. Seda valitsuse initsiatiivi tuleb toetada ning aidata sisustada konkreetsete meetmetega, sealhulgas ühiskonda koormava õigusloome mahu vähendamisega,” toob Raidla näiteid.
Lisaks efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale on Raidla praegu aktiivne Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitalis. “Ma olen selle liige olnud aasta aega. See tegevus on mulle eriti südamelähedane, kuna peamine on seal põhiseaduse teema. Olen end üheksakümnendate aastate algusest alates professionaalselt ja vaimselt Eesti Põhiseadusega kokku sidunud. Tegutsemine sihtkapitalis hoiab selle seose haljana ning loodetavasti ka Eestile kasulikuna,” ütleb Raidla.
Jüri on alates 2024. aastast Tartu Ülikooli Sihtasutuse Lennart Meri fondi halduskogu esimees. “Lennart Meri on minu jaoks suur autoriteet. Mul oli erakordne võimalus töötada välisminister Meriga ühes valitsuses, olime valitsuse laua taga Lennartiga „pinginaabrid“. Samuti oli mul auväärne võimalus olla Merile aruteludel partneriks paljudes riigiõiguslikes küsimustes aegadel, kui ta oli Vabariigi President,“ selgitas Raidla. Lennart Meri auhinnad väärtustavad teaduslikku uurimistööd, mis aitab mõtestada Eesti lugu ja meie kohta maailmas, toetades stipendiumite abil üliõpilaste ning teadlaste teadus- ja õppetööd.
“Lisaks on mul nüüd võimalik veeta rohkem aega enda juurte juures – Raidla Tammikus. Kaheksateistkümne aasta möödudes valdab mind suur rahulolutunne, kui näen kuidas lapselapsed saavad soovi korral rahulikult ronida suurte ja tugevate tammede otsa. Saan veeta kvaliteetaega oma abikaasa ja perega ning nautida senisest kordades rohkem isiklikku vabadust,“ sõnas Jüri lõpetuseks.
Eesti Advokatuuri juhatus andis alates 17.05.2025 emeriitadvokaadi nimetuse Jüri Raidlale. Emeriitadvokaadi staatus ei ole pelgalt formaalne – see on tunnustus elutöö eest ning kutsealane auavaldus neile, kes on kujundanud advokaatide kutseala, ning õiguskultuuri ja ühiskonda laiemalt.
Edukas Eesti arvamuskonkursi võitjad kuulutati välja 8. mail. Ellex Raidla on projekti pikaajaline toetaja. Ühtekokku esitati arvamuskonkursi 13. hooajal rekordilised 171 võistlustööd, millest kvalifitseeriti 158. Sümboolselt valis toetavate ettevõtete esindajatest koosnev žürii seekord välja ka 13 nominenti, kelle lugusid tutvustavaid lühivideosid saab näha siin.
Ellex Raidla eriauhinna ning ühtlasi 10 000 euro suuruse peapreemia sai Taavi Kotka arvamuslooga “Avalikus sektoris miljonäriks (ilma korruptsioonita)”. Jüri Raidla sõnul on Kotka idee mängumuutev ning see pakub võimaluse suurendada ametnike motivatsiooni riiklikult oluliste teemade lahendamiseks.
Kotka sõnul on idee vastu tundnud juba huvi peaminister, mis tähendab, et see on jõudnud valitsuse töölauale ehk võime selle arengu kohta oodata uudiseid. “Võtmemoment on see, et me debateeriks ühiskonnas ära selle, et kui te tõesti selle asja ära teete, siis on ettevõtjad ja maksumaksjad nõus seda reformi toetama,” sõnas Kotka Äripäevale.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu oodatakse Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Ellex Raidla poolt osalesid žüriis büroo asutaja Jüri Raidla ning turundus- ja kommunikatsioonijuht Liisi-Daisy Koplimaa.
Eduka Eesti auhinnatseremooniat ning galeriid saab näha Äripäevas.
Oleme saanud mitmeid teateid selle kohta, et Ellex Raidla nime alt saadetakse petukirju, milles teavitatakse autoriõiguse rikkumisest. Tegemist on petukirjaga!
Kinnitame, et tegemist ei ole Ellex Raidla poolt saadetud sõnumitega.
Abistatud enesetapp on nüüd Eestis lubatud, kuid ainult väljaspool tervishoiusüsteemi. Seega on praktikas välistatud need teenuse osutajad, kelle abil elust lahkumine võiks olla kõige kontrollitum, turvalisem ja inimlikum, kirjutab Ants Nõmper.
Riigikohus tegi sel nädalal otsuse, mis jääb Eesti ühiskonda mõjutama aastateks. Nimelt ütles riigikohus välja lihtsa tõe: Eesti on lisaks vabariigile ka vaba riik ehk kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Enesetapp ega enesetapu abistamine ei ole Eestis keelatud tegevus, mistõttu ei saa kedagi ka sellise abi osutamise eest süüdi mõista. Selle lihtsa tõe väljaütlemisega andis riigikohus palli üle riigikogule ja nüüd on riigikogu ülesanne otsustada, kas see nii peabki olema.
Õigusriigi võit või murekoht?
Kuigi ühest küljest vaadatuna võiks ju rõõmu tunda õigusriigi võidu üle ja šampanjapudelite korke paugutada, siis laiemat pilti vaadates on põhjust hoopis muretseda. Põhjus pudeleid avada on alles aastate kaugusel. Kuidas siis nii?
Üks tänapäevase karistusõiguse aluspõhimõte on kirja pandud Eesti põhiseaduse §-s 23: “Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal”.
Eestis ei olnud enesetapp kuritegu ei Pätsu ajal, nõukogude ajal ega ole ka praegusel ajal. Kui ei ole kuritegu, siis ei saa olla ka kuriteole kaasa aitajat, st enesetapule kaasa aitajat ei saa karistada. Seejuures ei oma kaasa aitaja motiiv tähendust. Tehku ta seda kaastundest oma lähedase vastu, soovist täita lähedase palveid või raha teenimise eesmärgil, enesetapu abistamine on ikka õiguspärane nii kaua, kuni elust lahkuja soov elust lahkuda on tema enda vaba tahe.
Sellest, et suitsiidikontori pidajat ei saa süüdi mõista enesetapule kaasa aitamises, sai prokuratuur väga hästi aru. Prokuratuur otsustas esitada süüdistuse hoopis ebaseadusliku tervishoiuteenuse osutamise eest. Ebaseaduslikuks tegi sellise “tervishoiuteenuse” tegevusloa puudumine. Kui oleks tegevusluba olnud, siis oleks enesetapuabi nimeline “tervishoiuteenus” olnud igati õiguspärane.
Konks on aga selles, et enesetapuabile tervishoiuteenuse tegevusluba keegi ei väljasta. Kas võimatu tegevusloa nõudmine oli prokuratuuri poolt halduskius? Ütlesin juba poolteist aastat tagasi välja, et Tammert mõistetakse õigeks. Ei olnud halduskius, sest süüdistuse esitamine ja selle jõudmine kõrgeimasse kohtusse andis võimaluse avalikult välja öelda, et kuningas on alasti.
Elu lõpp ei ole piisavalt kaitstud
Poliitikutele meeldib rääkida, et elu on püha. Aga vaatame, millisesse kaitserüüsse siis see pühadus on riietatud? Kas meil on eutanaasia regulatsioon? Kas meil on abistatud enesetapu regulatsioon? Kas meil on patsiendi elulõpu tahteavalduse regulatsioon? Ühtegi neist ei ole Eestis aastal 2025. Ainult elulõpu tahteavalduse seaduseelnõu on lõpuks jõudnud riigikokku, aga selle seaduseks saamine ei ole kuidagi kindel. Seega on elu pühadus siiski väärilise kaitseta ehk alasti.
Aga võib-olla polegi regulatsiooni vaja? Riigikohtunik Paavo Randma andis kommentaari “Hästi surev suguselts” vihje, et ka aktiivne eutanaasia võib olla Eestis õiguspärane tegevus. Abistatud enesetapp tunnistati just õiguspäraseks. Ning olgem ausad, patsiendi elulõpu tahte avaldamine on juba ammu lubatud tegevus. Aga see, et mingi tegevus on lubatud, ei tähenda veel, et regulatsiooni poleks vaja. Regulatsiooni on vaja selleks, et kaitstav õigushüve, antud juhul õigus elule, oleks kõigile tagatud.
Regulatsiooni puudumine toob kaasa diskrimineerimise
Praegune metsiku lääne stiilis regulatsiooni puudumine elu lõpu küsimustes tähendab, et õigused on tagatud ainult osaliselt ja ainult osale ühiskonnagruppidele.
Nii eutanaasia, abistatud enesetapp kui ka elulõpu tahteavaldus on lubatud ainult osaliselt selles mõttes, et nende kasutamisel on praktikas suured piirangud. Kuna eutanaasia teema ei ole kohtust läbi käinud, siis ilmselt keegi seda Eestis ei julge pakkuda ja patsiendil tuleb minna välismaale. Ei ole väga praktiline lahendus.
Abistatud enesetapp on nüüd Eestis lubatud, kuid ainult väljaspool tervishoiusüsteemi. Seega on praktikas välistatud need teenuse osutajad (näiteks hospiitshaiglad), kelle abil elust lahkumine võiks olla kõige kontrollitum, turvalisem ja inimlikum. Elulõpu tahteavaldust võib juba praegu paberil teha, aga praktikas sellest pole eriti abi. Kogu Eesti meditsiin on digitaalne ja mida ei ole digiloos, seda ei ole tegelikult olemas.
Isegi need praktikas kõigest osaliselt eksisteerivad õigused on kättesaadavad ainult osale elanikkonnagruppidele. Selleks, et minna välismaale eutanaasiateenust saama, on vaja olla lennukõlbulik või suuta üle elada pikaajaline autosõit ning mõlemal juhul peab olema üsna palju raha.
Abistatud enesetapu tegemiseks peab olema inimese tahtekujundusvõime adekvaatne ja võime nupule vajutada veel olemas. Kuna alaealisi peetakse tihti kõlbmatuks oma asju ise otsustama, siis jääb neile see teenus kättesaamatuks kuni täisealiseks saamiseni. Ja siis võib olla juba liiga hilja, sest nad võivad olla füüsiliselt võimetud nupule vajutama (näiteks saates “Impluss” näidatud meesterahvas, kes suutis elu lõpus ainult silmi liigutada), ega saa abistatud enesetappu teha.
Võib irooniliselt küsida, et kas selles väljendubki see eriline hool ja kaitse, millest põhiseadus räägib puuetega inimeste ja laste puhul.
Elulõpu tahteavalduse elektroonilise vormi puudumine toob paratamatult kaasa selle, et eelistatakse inimesi, kes sellist tahteavaldust teha ei soovi (näiteks usulisetel põhjustel) ning diskrimineeritakse inimesi, kes sooviksid elada tänapäevast digitaalset elu.
Kuningas on alasti ja vaja on muutust
Tänu Paul Tammerti ettevõtlikkusele, prokuratuuri järjekindlusele ja riigikohtu otsusele on nüüd halastamatult selge, et kuningas ehk elu on Eestis alasti ehk piisava kaitseta. Oleme Eestis juba paarkümmend aastat diskussiooni ja debati pidamise kattevarjus mitte midagi teinud. Ammu on juba aeg üle saada ettekäänetest, et kõigepealt on vaja korda teha hospiitsravi ja valuravi. Tuletan otsustajatele meelde, et Eestis on sundravi lubatud nakkushaiguste puhul ja psühhiaatrias, mitte aga nii, et elu võib lõpetada ainult siis, kui valuravi ja hospiitsravi etapp on läbitud.
Aastatepikkune mitte midagi tegemine ongi kaasa toonud selle, et nõrgemate ühiskonnagruppide võimestamiseks on vaja kehtestada nõuded nii eutanaasiale, abistatud enesetapule kui ka patsiendi elulõpu tahteavaldusele. Tugevamad ühiskonnagrupid on need õigused juba kätte saanud riigikohtu abiga. Ühtegi neist õigustest enam keskaja kombel ära keelata ega keelu rikkujaid kirikuaia taha matta ei saa. Vajalik on leida turvaline ja tänapäevane regulatsioon, et igaüks meist saaks oma elu üle ise otsustada.
Artikkel ilmus esmalt Eesti Rahvusringhäälingu portaalis err.ee.
Arbitration Association of Central and Eastern Europe (ArbCEE) avaldas hiljuti mahuka ülevaate „Take a Seat – A Guide to Arbitration Seats in Central & Eastern Europe“, milles antakse ülevaade vahekohtumenetlusest CEE erinevates jurisdiktsioonides. Eesti peatüki üheks autoriks on Ellex Raidla nõunik Maria Teder.
Raportis tuuakse Eesti vahekohtumenetluse kohta esile:
Eesti lähtub üldiselt UNCITRAL Model Law on International Commercial Arbitration (mudelseadus) mõningate eranditega.
Eestis ei ole vahekohtumenetlusega seotud kohtumenetlus avalik vastupidiselt pea kõikidele teistele teadaolevatele jurisdiktsioonidele.
Eestis tühistatakse teadaolevalt väga vähe vahekohtuotsuseid. Vahekohtuotsuste täitmisele eelnev tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlus kohtutes on aga aeglane.
Riigilõiv kohtutele vahekohtumenetlusega seoses esitatavatelt avaldustelt on võrdlemisi väike.
„Take a Seat“ on väärtuslik tööriist ettevõtjatele, nõustajatele ja vahekohtunikele, kes tegutsevad Kesk- ja Ida-Euroopas ning soovivad detailsemat ülevaadet iga riigi menetlusraamistikust ja kohtupraktikast.
AML-päring pangalt – mida see ettevõttele tähendab? Üks panga olulisi ülesandeid on jälgida ja kontrollida finantstegevuste läbipaistvust, mille raames saadetakse ettevõtetele AML (rahapesu tõkestamise) päringuid. Elina Lorens ja Marko Kairjak selgitavad, et selliste päringute saabumine võib ettevõtetes sageli tekitada segadust või küsimusi – miks neid saadetakse, mida need tähendavad ning kuidas nendele päringutele reageerida?
AML-päringud on osa pangapoolsest kohustuslikust kontrolliprotsessist, mille eesmärk on täita rahapesu tõkestamise nõudeid. AML-päringute saatmine tuleneb sageli sellest, et pangal tekib vajadus saada täiendavat infot tehingute tausta, raha päritolu või ettevõtte üldise majandustegevuse kohta. See vajadus võib olla tingitud näiteks tehingute ebatavalisest mahust, tehingupartneri asukohast või muudest riskipõhistest näitajatest, mille alusel pangad teostavad tavakontrolle. Kuna paljudel ettevõtetel puudub pangas pikaajaline kliendihaldur või kontaktisik, ei pruugi pank olla ettevõtte äritegevusega kursis, mistõttu tekibki vajadus täiendavate selgituste järele.
Päringu saatmine on tavaline seadusest tulenevate nõuete järgimise protsess. Päringu saatmine ei tähenda koheselt, et pangal oleks ettevõttega probleem või tekkinud oleks mingi kahtlus. Küll on pangale esitatud vastused kasutatavad hilisemalt menetlustes tõendina, mistõttu tuleb olla vastamisel hoolikas ja mõelda vastused läbi. Oleme näinud, et pangale esitatud vastuseid on hiljem tõendina kasutatud maksu- või ka konkurentsiasjades jne.
AML-päringute puhul on soovitatav kohe esimesel võimalusel esitada pangale põhjalikud ja läbipaistvad selgitused ning kõik asjakohased dokumendid. Selline lähenemine aitab vältida korduvaid päringuid ja hoiab kokku mõlema poole aega ja ressursse. Samas tuleb arvestada, et kuigi pank võib olla valmis küsimustele vastama, siis AML-protsessi raames tavaliselt detailseid põhjendusi päringute tausta kohta panga poolt ei anta. Seega tuleb püüda vastata kõigele nii nagu küsimustest aru on võimalik saada, pank ei pea ega pruugi küsimusi täpsustada.
Selliste päringute esitamine ei tähenda, et ettevõte oleks mingil moel kahtluse alla seatud või et ettevõtte suhtes oleks alustatud mingisugust menetlust. Tegemist on täiesti tavapärase protsessiga, mida pangad rakendavad regulaarselt, et tagada oma tegevuse seaduskuulekus ja turvalisus. AML-päringutesse tuleks suhtuda kui võimalusse aidata pangal paremini mõista ettevõtte ärimudelit ja majandustegevust. Hea koostöö pangaga AML-päringute osas mitte ainult ei lihtsusta protsessi, vaid loob ka aluse sujuvamaks koostööks tulevikus.
Viimastel aastatel on meditsiiniturism muutunud Eesti inimeste seas aina populaarsemaks – juuste siirdamine, uued säravad hambad ja esteetilised operatsioonid viivad patsiente peamiselt Türgisse, aga ka Dubaisse ja Taisse. Peamiseks põhjuseks on oluliselt madalam hind kui kodumaal. Kuid nagu rõhutavad advokaadid – odav võib lõpuks osutuda väga kalliks.
Advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner ja meditsiiniõiguse ekspert Ants Nõmper märgib, et iluravi korral väljaspool Euroopa Liitu puudub patsiendil sisuliselt igasugune juriidiline kaitse. „Kui räägime Euroopa Liidu sisesest raviturismist, siis on küsimus selles, kas tegemist on haigekassa suunamisega,“ selgitas ta. Selliseid patsiente, kelle tervisekassa on suunanud mõnda Euroopa Liidu riiki ravile, on temale teadaolevalt Eestis aastas umbes sadakond. „Need on tavaliselt raviteenused, mida Eestis kas ei osata või ei suudeta osutada,“ täpsustas Nõmper.
Kui rääkida aga hammaste asendamisest ja juuste siirdamisest, siis need on kindlasti sellised teenused, mida Eesti tervisekassa ei maksa ei Eestis ega ka välismaal kinni. „Sellisel juhul tekib inimesel välismaa kliinikuga kliendisuhe, ja kui tal seal midagi viltu läheb, siis selle kliendisuhte raamides peab olema eelnevalt kokku lepitud, kas kliinik parandab hiljem midagi vajadusel ja võtab vastutuse või ütlebki, et tegemist oli ühekordse asjaga ja edaspidine teda n-ö ei huvita, või siis huvitab lisaraha eest.“
„Kui Türgis paigaldatud hambad kukuvad kodus suust, siis pole kellegi poole pöörduda. Ei Eesti kohtud ega kindlustus, rääkimata Tarbijakaitsest, ei saa abiks olla – tegemist on välisriigi õiguse ja praktikaga,“ selgitab Nõmper.
Välismaalt iluravi tellimisel tasub olla eriti tähelepanelik – kõik võimalikud riskistsenaariumid tuleks juba lepingus läbi mõelda. Kliendisuhe tekib otse välismaa kliinikuga, ning kui midagi läheb valesti, sõltub kõik sellest, kas ja kuidas on kokku lepitud võimalik hilisem vastutus või tüsistuste parandamine.
Eestis tegutseb ka vahendusfirmasid, kes aitavad meditsiiniturismi korraldada. Nõmperi sõnul need ettevõtted reeglina vastutust ei võta – nad lihtsalt vahendavad kontakti. „Sellisel juhul peab patsient arvestama, et kui midagi juhtub, jääb ta probleemiga üksi.“
Mida tasub silmas pidada enne iluprotseduurile minekut välismaale?
Kontrolli kliiniku ja arsti tausta põhjalikult.
Lase lepingusse kirja panna, kes vastutab võimalike tüsistuste või vigade eest.
Ära vali ainult hinna põhjal – meditsiinilise kvaliteedi erinevused riigiti võivad olla väga suured.
Konsulteeri võimalusel Eesti advokaadiga juba enne minekut, et mõista oma juriidilisi õigusi.
Sularaha kasutus on ajas pidevalt vähenenud. Selleks on mitmeid erinevaid põhjuseid – digitaalsete finantsteenuste areng ja parem kättesaadavus inimestele, aga ka mugavus, mida pakuvad endas nii digitaalsed rahaülekanded kui ka maksekaartide kasutamine. Ka Covid19 pandeemia suurendas oluliselt digitaalsete maksete osakaalu. Digitaalse euro kasutuselevõtt peaks olema järgmine samm digitaalse maksekeskkonna arendamiseks. Euroopa Keskpank on digitaalse euro kasutuselevõtu analüüsi ning ettevalmistusega tegelenud juba 2020. aastast eesmärgiga, et veel enne 2030. aastat saaks digitaalne euro euroalal ametlikuks maksevahendiks. Teemat avavad Anneli Krunks ja Marion Müürsepp.
Mis on digitaalne euro?
Praegusel hetkel kasutame maksete tegemisel sularaha või digitaalsete maksete korral meie maksekontol olevat raha. Digitaalne euro võimaldaks alternatiivset makseviisi, kus Euroopa Keskpank emiteerib digitaalse euro, millega on võimalik sooritada digitaalseid makseid raha maksekontol hoidmata. Seega on digitaalne euro üheaegselt alternatiiv nii sularahaga kui pangakonto kaudu maksete tegemisele.
Digitaalse euro kasutuselevõtu korral saaksid inimesed hoida digitaalseid eurosid selleks loodavas rakenduses ehk digitaalses rahakotis. Seejuures kanded digitaalsesse rahakotti ning sealt välja peaks toimuma jätkuvalt läbi inimese krediidi- või makseasutuses asuva maksekonto. Oluline on, et digitaalne rahakott peaks olema kättesaadav ka võrguväliselt ehk selleks ei pea olema internetiühendust.
Oluliseks piiranguks digitaalse euro puhul on aga see, et maksevahendina saaksid seda kasutada üksnes füüsilised isikud. See tähendab, et füüsilisel isikul oleks võimalik digitaalset eurot kasutada kõikjal euroalal maksete tegemiseks, näiteks poes toodete eest tasumiseks. Samas digitaalse euro laekumisel kaupmehele või muule äriühingule konverteeritakse see koheselt kommertspangarahaks. Seega saaksid maksed äriühingute vahel toimuda üksnes senisel viisil ning nemad digitaalset eurot enda makseteks kasutada ei saa. Küll peavad äriühingud võimaldama üldjuhul füüsilistel isikutel digitaalses euros tasumist.
Kas ja milleks on digitaalne euro vajalik?
Digitaalse euro kasutuselevõtu peamise eesmärgina on nähtud võimalust lihtsustada digitaalsete maksete tegemist tavainimestele, pakkudes alternatiivi nii sularahale kui olemasolevatele digitaalsetele makselahendustele. Lisaks nähakse digitaalses euros turvalisemat alternatiivi senistele elektroonilistele maksevahenditele. Selle võrguväline funktsioon võimaldaks teha digitaalseid makseid olukorras, kus näiteks krediidiasutuste makselahendused on häiritud või (interneti)ühendus on katkenud. Seejuures oleks võrguühenduseta makse privaatsuselt võrdväärne sularahamaksele. Samuti toimuksid maksete vahendajate (krediidiasutused ja makseasutused) puudumise tõttu maksed digitaalse euroga koheselt ning ilma teenustasuta.
Eelnimetatud üldpraktiliste põhjuste kõrval nähakse digitaalses euros olulist rolli ka geopoliitiliselt. Seda põhjusel, et Euroopa Liit sõltub hetkel suuresti Euroopa Liidu välistest makselahendustest. Digitaalne euro oleks üleeuroopaline alternatiiv sellistele lahendustele. Lisaks peaks Euroopa Keskpanga hinnangul digitaalse euro kasutuselevõtt võimaldama ligipääsu digitaalsetele maksetele ka neile, kellel maksekonto mis tahes põhjusel puudub.
Digitaalse euro kasutuselevõtu laialdasus (ja seejuures vajalikkus) sõltub siiski konkreetses riigis olemasolevatest digitaalsete maksete lahendustest. Eestis ning ka paljudes teistes liikmesriikides, kus on hästi arenenud digitaalsed makselahendused ning sularaha kasutus teisejärguline, saab digitaalse euro levik olema tõenäoliselt pigem tagasihoidlik. Oluline ja mugav alternatiiv on see siiski sellistel juhtudel ning kohtades, kus näiteks maksekaardiga tasumine võimalik ei ole.
Millega peaksid finantsettevõtted arvestama digitaalse euro kasutuselevõtul?
Digitaalse euro kasutuselevõtt kätkeks endas finantsettevõtetele nii riske kui ka võimalusi. Üheks peamiseks riskiks seoses digitaalse euro kasutuselevõtuga on peetud hoiuste vähenemist krediidiasutustest. Hoiuste suur väljavool krediidiasutustest füüsiliste isikute isiklikesse digitaalsetesse rahakottidesse võiks avaldada pangandussektorile negatiivset mõju. Sellel eesmärgil on plaanitud piirata summat, mida füüsiline isik saab digitaalse eurona enda digitaalses rahakotis hoida. Seni on räägitud 3000 eurost, kuid konkreetne summa on veel täpsustamisel. Lisaks hoiuste mahule mõjutaks digitaalse euro kasutuselevõtt ning sellega digitaalsete maksete võimaldamine ka seniste digitaalsete makselahenduste mahtusid.
Siiski ei ole digitaalse euro näol tegemist asendusega sularahale või senistele digitaalmaksetele, vaid alternatiiviga. Võttes arvesse, et digitaalse euro kasutamine saab olema piiratud summaliselt, seda saavad kasutada makseteks üksnes füüsilised isikud ning praegused digitaalsed makselahendused on inimestele juba mugavad ja lihtsad, võiks digitaalne euro olla alternatiiv ennekõike füüsiliste isikute poolt sularaha kasutamisele. Seega kindlasti oleks digitaalse euro kasutuselevõtul mõju nii hoiuste kui maksete mahtudele, kuid pigem on see limiteeritud.
Seega peaksid krediidi- ja makseasutused riskide kõrval nägema digitaalses euros ennekõike võimalust täiendada enda poolt pakutavaid digitaalseid finantsteenuseid. Digieuromakseteenuseid võivad kõik Euroopa Liidus tegevusloa saanud makseteenuse osutajad pakkuda selleks täiendavat tegevusluba taotlemata. Seejuures digieuromakseteenuseid, mis on hädavajalikud füüsiliste isikute poolt digitaalse euro kasutamiseks, tuleb osutada tasuta. Samal ajal võivad makseteenuse osutajad pakkuda tasu eest täiendavaid digieuromakseteenuseid. Seega peaksid digitaalse euro kasutuselevõtul makseteenuse osutajad mõtlema sellele, milliseid täiendavaid digieuromakseteenuseid võiks pakkuda ning kuidas sellest tulenevalt muuta seni füüsilistele isikutele pakutavaid tooteid ja teenuseid.
Käesoleval hetkel on digitaalne euro ettevalmistusfaasis. Selle raames on loomisel digitaalse euro õiguslik reeglistik, valitakse digitaalse euro infrastruktuuri pakkujaid ning konsulteeritakse asjakohaste huvigruppidega. Otsustus, kas liikuda digitaalse euroga ettevalmistusfaasist pilootfaasi on planeeritud 2025. aasta teise poolde. Positiivse otsuse korral testitakse pilootfaasis juba digitaalse euro toimimist reaalsetes olukordades. Praeguste plaanide kohaselt ning kui testimine läheb edukalt, võiks Euroopa Keskpanga hinnangul digitaalse euro võtta kasutusele 2028. aastal.
