Siim Vahtrus: Ellex Raidla keskkonna ja planeerimise valdkonna juht

Alates 9. märtsist juhib Ellex Raidla keskkonna ja planeerimise valdkonda Siim Vahtrus. Siim on Ellex Raidla nõunik, kes on tänaseks üheks Eesti mõjukamaks keskkonna ja planeerimisõiguse eksperdiks.

Siim on olnud meie regulatiivgrupi oluline liige alates 2025. aasta novembrist. Juhtroll on tema loomulik järgmine samm valdkonnas, kus küsimused on ühtaegu ärikriitilised ja ühiskondlikult suure kaaluga. Siimu tugevuseks on selge argumentatsioon, strateegiline mõtlemine ja julgus vaadata mitu käiku ette, mis annavad garantii klientidele, et jõuame kindla tulemuseni.

Kogemus, mis mõjutab otsuseid ja ruumi arengut

15aastase praktika jooksul on Siim nõustanud ettevõtteid, avalikku sektorit ja teisi kliente suurprojektides, mis kujundavad Eesti majanduse selgroogu, ruumilist arengut ja rohepööret:

• taristu (kõrgepingeliinid, raudteed),
• taastuvenergia arendused,
• kaevandused ja jäätmekäitlus,
• elu- ja ärikinnisvara planeerimine.

Tema töö hõlmab ka ruumilise planeerimisele järgnevaid etappe – projekteerimistingimuste väljastamist, ehituslube ja kasutuslube, mistõttu pakub Siim klientidele terviklikku õigusalast tuge kogu arendusprojekti kavandamise ja elluviimise perioodi vältel.

Lisaks on ta kogenud kohtuvaidleja, kellel on mitmeid olulisi võite ka Riigikohtus, ning tugev partner regulatiivküsimustes, kus kaalul on nii ettevõtete investeeringud kui avalikud huvid.

Valdkonda kujundavad teadmised ja vaade

Siim on mitme olulise õigusteose kaasautor, sealhulgas:

• keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid,
• keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend,
• rohevõrgustiku planeerimise juhend,
• ning ta on olnud üks tööstusheite seaduse kavandi autoreid.

Tema taust argumenteerimise ja läbirääkimiste koolitajana annab talle selge eelise olukordades, kus on vaja sisulist täpsust, osapoolte kaasamist ja võimet ehitada keerulistes teemades ühine arusaam.

Rahvusvaheline haare ja kõrged standardid

Siim lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, õppides aasta jooksul ka Konstanzi ülikoolis Saksamaal, kus omandas erialase saksa keele. Enne Ellexiga liitumist töötas ta Eesti Keskkonnaõiguse Keskuses ning kahes Eesti juhtivas advokaadibüroos. Kogemus, mis on andnud talle laiapõhjalise ja tasakaalustatud vaate nii õiguse kui ruumilise arengu ristumiskohtadele.

Siim ise võtab oma tööfilosoofia kokku kolme omadusega: kirg valdkonna vastu, objektiivsus igas olukorras ning teadlikkus oma piiridest – nii nende tunnistamisest kui ületamisest. Ning jah, ta peab oluliseks säilitada huumorimeel ka kõige tehnilisemate kaasuste juures.

Tere tulemast uude rolli, Siim. Näeme koos kaugemale.

2026 Baltikumi fintech turu ülevaade

Teist aastat järjest avaldatud Baltikumi fintech turu ülevaade “Baltic Fintech Legal Outlook 2026” toob välja Eesti eelistena elava start-up ökosüsteemi, arenenud tehnoloogiavaldkonna ning regulatiivse raamistiku.

“Hästi arenenud tehnoloogiavaldkond on olnud meie fintech-sektori peamiseks edasiviivaks jõuks,” ütleb Ellexi Raidla fintech-valdkonna juht Anneli Krunks. “Erinevalt suurematest riikidest on Eestis mõnevõrra vähem siseriiklikke juhendeid ja suuniseid, välja arvatud kriitilistes valdkondades nagu rahapesu tõkestamine, mis on võimaldanud innovaatilistel lahendustel finantssektoris areneda dünaamilisemas regulatiivkeskkonnas. See on mänginud olulist rolli keerukamate tehnoloogiapõhiste finantsteenuste turule tulekus,” lisas Krunks. Ellex Raidla partner Marko Kairjak täiendab veel eelnevat: “Mõnevõrra märkamatult on Eesti eeliseks saanud ka ülereguleerimisest hoidumine: ajal, mil EL paiskab igakuiselt finantsvaldkonna suunas uusi ja kohati ülidetailselt nõudmisi, on Eesti seadusandja ja järelevalve suutnud hoida konservatiivset joont ning vältinud siseriiklikult veel täiendavate komplekssete regulatsioondie vastuvõtmist. ”

Ülevaade toob välja mitu selget eelist, mis on kindlustanud Eesti positsiooni juhtivate fintech turgude seas Euroopas. Eesti on tuntud oma elava start-up ökosüsteemi poolest, mis on meelepärane ka fintech-ettevõtetele. Arenenud digitaalne taristu võimaldab sujuvat asjaajamist, luues fintech-ettevõtetele tõhusa tegevuskeskkonna. Eesti regulatiivne lähenemine, mida iseloomustab väiksem riigisiseste õigusaktide arv, loob võimaluse innovaatiliste lahenduste esiletõusuks.

Täielik ülevaade on saadaval SIIN.

Ellex on Baltikumi juhtiv advokaadibüroo, kes on tunnustatud juba aastaid 1. taseme büroona Chambers and Partners FinTech Guide’is. Ainukese büroona Eestis on Ellexil valdkonnale pühendunud tiim. Nii saame toetada ettevõtteid pidevalt muutuvas digitaalses majanduskeskkonnas. Meie teenuste hulka kuuluvad: finantstehnoloogia, plokiahela tehnoloogia ja digitaalvarad ning IT õigus, andmekaitse ja küberturvalisus.

Kiuslik naaber ei saa keelata ehitusõiguse andmist

Ellex Raidla nõuniku Siim Vahtruse artikkel ilmus Delfi Ärilehes 23.02.2026. Vahtrus selgitab, miks naabri vastuseis ei takista ehituslubade või projekteerimistingimuste andmist ning millised õigused ja kohustused kaasnevad võõra maa kasutamisega ehitusprotsessis.

Kiuslikud naabrid ei saa vetostada ehitusõiguse andmist

21. sajandil ei ole Tammsaare teostest tuttavad Peaarud ja Andresed Eestist kuhugi kadunud. Üle-eelmisel sajandil kulutati vallakohtute uksi, täna tuleb naabrite erimeelsusi lahendada erinevatel ametiasutustel. Pahatihti kipuvad sellised vaidlused kanduma üle ka detailplaneeringute, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade menetlustesse. Hea uudis ametnikele ning ehitusõigusest huvitatud maaomanikele on, et seaduste ja kohtupraktika järgi ei ole kiuslikul naabril vetoõigust isegi siis, kui ehitustegevuseks või hilisemaks ehitise kasutamiseks on vaja kasutada tema maad.

Ehitamiseks vajalikud load ei sõltu maakasutusõigusest

Advokaadina puutun praktikas jätkuvalt kokku küsimusega, kas ja kui palju saab mõne ehitamiseks vajaliku loa andmist takistada see, et naaberkinnistu omanik ei ole ehitamisega nõus ja tagatipuks ei anna luba kasutada oma kinnistut kas uuele ehitisele juurdepääsuks või ehitist teenindava taristu (torustikud, kaablid) rajamiseks. Lühike vastus on, et vajaliku maakasutusõiguse (vabatahtlikult) andmata jätmine naabri poolt ei takista ehitamiseks vajalike lubade andmist.

Detailplaneeringute puhul viitab seadus selgelt, et üheks vajadusel lahendatavaks küsimuseks on ehitisi teenindavate tehnovõrkude ja -rajatiste (nt vee- või gaasitorud, elektrikaablid) ning avaliku teeni viiva juurdepääsutee asukoht. Lisaks tuleb ära määrata eelnevaga seotud servituutide või tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus. Teisisõnu, detailplaneeringu kehtestamise ajaks ei pea veel võõra maa kasutamise õigust olemas olema, vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel saab selleks vajalikke samme astuda.

Projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade osas samavõrd selge säte ehitusseadustikus puudub. Samas Riigikohtu praktikas on ka nende lubade osas võetud sarnane lähenemine. Kõige huvitavam näide on Aidu tuulepargi ülekandeliini osas tehtud otsus (haldusasi 3-18-2022), kus Riigikohus leidis, et isegi võõrale maale ehitise püstitamiseks taotletud ehitus- ja kasutusloa andmisel ei ole takistuseks, kui maa omanik ehitamisega nõus ei ole ja maakasutusõigust anda ei taha. Loa andja võib loa andmisest keelduda vaid siis, kui ehitisega kaasneb (objektiivselt) maaomanikule püsiv ja üleliia koormav mõju. Veelgi enam ei saa ehitamiseks vajaliku loa andmist takistada see, kui naaber ei soovi anda luba kasutada oma maad juurdepääsuteeks või nt veetrassi rajamiseks.

Mündi teine külg: võõra maa kasutamise õigus tuleb ikkagi hiljem saada

Praktikas on eelkirjeldatud avalik-õiguslike lubade ja eraõiguslike küsimuste lahus hoidmisel ehitamisest huvitatud maaomaniku seisukohast ka negatiivsem pool. Nimelt ei anna ehitus- või kasutusluba veel õigust võõrast maad kasutada ja selleks, et kõigi õigusnormidega kooskõlas käituda, tuleb vastav õigus moel või teisel saada.

Hõlpsaim viis on naabriga kokkuleppele jõuda ning seada tema kinnisasja kasutamiseks vajalik servituut. Kui see ei õnnestu, annab asjaõigusseadus aluse pöörduda kohtusse, millisel juhul määrab juurdepääsutee, tehnovõrgu- või rajatise asukoha ja muud tingimused kohus. Teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste puhul, mis on vajalikud rohkem kui ühe kinnistu teenindamiseks, võib olla õigustatud ka sundvalduse seadmine ehitusloa andnud asutuse (enamasti kohalik omavalitsus) poolt. Seega annavad seadused tööriistad, kuidas tulla toime ka ebamõistlikult tõrksa naabriga – küll aga võib nende kasutamine eeldada pikki ja kulukaid kohtuvaidluseid.

Eeltoodu juures on oluline, et ehituslubade kehtivus on piiratud. Reeglina kaotab luba kehtivuse, kui viie aasta jooksul loa andmisest ehitustegevusega ei alustata. Samas on omavalitsusel õigus ehitusloa kehtivust pikendada ning keeruka naabrite vahelise vaidluse korral on selleks enamasti ka alust.

Ehitusega seotud juurdepääsu osas on talumiskohustus

Erijuhtumiks on võõra kinnisasja kasutamine olukorras, kus maaomanikul on oma kinnistule ehitamiseks (ajutiselt) vaja kasutada võõrast kinnisasja. Tellingute püstitamist, ehitusmaterjali vedu ja ajutist paigutamist ning kinnisasjast üle sõitmist ja käimist, kui see on hädavajalik, peab naaberkinnisasja omanik taluma. Küll aga kaasneb sellisel juhul kohustust hüvitada tekkida võivad kahjud (nt maha lõigatud või sõidetud hekk, rikutud muru vms).

Nõustame ettevõtteid ja arendajaid ehitusõiguse, planeeringute, juurdepääsuküsimuste ning lubadega seotud vaidlustes. Kui teie projektis on tekkinud küsimusi ehitusloa, kasutusloa või võõra kinnisasja kasutamise õigusliku aluse kohta, võtke meiega ühendust.

Tehnoloogiasektori tehingud 2025. aastal: raha on olemas, kuid liigub ettevaatlikumalt

Milline oli meeleolu tehnoloogiasektoris 2025. aastal? Eesti tehinguturg on jõudnud uuele küpsusastmele, kirjutavad Ellex Raidla assotsieerunud partnerid Ott Aava ja Rutt Värk, koos PwC Eesti M&A üksuse juhi Sass Karemäega.

Kui 2023. aastat iseloomustasid šokid ja järsk langus ning 2024. aastat ettevaatlik kohanemine uue reaalsusega, siis 2025. aasta kujunes tehnoloogiasektoris tasakaalu ja taastumise aastaks. Turg ei pöördunud tagasi buumiaegadesse, kuid nii tehinguaktiivsus kui ka rahastamine näitasid stabiliseerumise märke. Raha on olemas, ent liigub aeglasemalt, rangemate tingimustega ja selgelt parimate ettevõtete suunas.

Tehingud ja rahakaasamised: rohkem tehinguid kuid vähem raha

Eestis tehti 2025. aastal kokku 205 tehingut, mis on 32 võrra rohkem kui aasta varem. Neist 83 kuulusid riskikapitali ja tehnoloogiavaldkonda ning 95 olid klassikalised M&A-tehingud. Aasta algus oli pigem ettevaatlik, kuid alates teisest kvartalist muutus turg selgelt aktiivsemaks ning tehingute tempo püsis stabiilsena kuni aasta lõpuni.

Eesti idufirmad kaasasid 2025. aastal ligikaudu 319 miljonit eurot, mis tähendab langust võrreldes nii 2024. kui ka varasemate tippaastatega. Samas püsis rahastusvoorude arv 85 tehingu juures, mis näitab, et turg ei ole seiskunud – pigem on muutunud investeeringute iseloom.

Keskmine tehingu suurus langes umbes 3,8 miljoni euroni, kinnitades trendi, kus investorid eelistavad väiksemaid ja etapiviisilisi investeeringuid. Suuri panuseid kohtab harva. Oodatakse selget ärimudelit, olemasolevaid kliente ning realistlikku teed kasumlikkuseni.

Tehingute arv ja maht

Suurimad kaasamised

Märgiline muutus võrreldes varasemate aastatega oli Eesti päritolu kapitali osakaalu kasv, mis ulatus 2025. aastal üle 32% kogu kaasatud kapitalist. Kui varem domineerisid välisinvestorid, siis nüüd mängivad kohalikud fondid, äriinglid ja olemasolevad investorid olulisemat rolli nii sildfinantseerimistes kui ka jätkuvoorudes. See peegeldab välisinvestorite ettevaatlikkust, aga ka kohaliku kapitalituru küpsemist.

Tehnoloogia ja AI endiselt fookuses, kuid jahenemise märke on näha

Tehisintellekt jäi ka 2025. aastal tehnoloogiasektori keskseks teemaks. Märkimisväärsed rahakaasamised – nagu Starship Technologies, Pactum AI, Blackwall, Druid AI ja Lightyear – näitavad, et investorite huvi AI ja andmepõhiste lahenduste vastu püsib tugev. Samas on võrreldes varasemate aastatega märgata teatud jahenemist: investeeringud on muutunud selektiivsemaks ning hinnangud ettevõtete väärtustele realistlikumaks.

Lisaks AI-le tõusid esile küberturbe-, energiatehnoloogia-, logistika- ja kaitsetööstusega seotud tehnoloogiaettevõtted. Eriti kaitse- ja nn dual-use tehnoloogiad on muutunud investorite jaoks atraktiivseks, peegeldades laiemat geopoliitilist tausta ja julgeolekualaste lahenduste kasvavat tähtsust.

Tööhõive

Kuigi võrreldes 2023. aasta koondamislainega on globaalne surve vähenenud, püsis koondamiste tase ka 2025. aastal kõrge. Seda vedasid eelkõige suured tehnoloogiakontsernid nagu Intel, Microsoft, Amazon ja Verizon, kes vähendasid tööjõudu kümnete tuhandete rollide võrra. Kuigi koondamised on Eestis üldiselt langustrendis, siis tehnoloogiasektoris on trend vastupidine. Äsja teatas Telia otsusest koondada ligikaudu 50 IT-töötajat, ning varasemalt vähendasid tööhõivet ka Katana, YOLO Group ja Skeleton Technologies. Koondamised idusektoris tähendab, et sektor on jõudmas küpsemasse faasi, kus töökohtade loomine pole enam eesmärk omaette, vaid keskendutakse kvaliteedile ja stabiilsusele.

Rahvusvahelised tehnoloogiasektori koondamised              

Allikas: trueup.io (seisuga 25.01.2026)

Koondamised Eestis (teade 2)  

Allikas: Töötukassa

Info- ja side sektori koondamised Eestis (teade 2)

Allikas: Töötukassa

Raha kättesaadavus ja fondid

Globaalne nn püssirohi (dry powder) ehk fondide investeerimist ootav kapital on juba aastaid püsinud rekordtasemetel. Kuigi 2025. aasta ei kujunenud uute fondide kaasamisel taaskord rekordiliseks, on turul endiselt märkimisväärne hulk investeerimist ootavat kapitali.

Eestis tegutsevaid klassikalisi erakapitali (PE) fonde on vähe ning möödunud aastal tõstis uue fondi vaid üks neist – Leedu juurtega Invalda. Samas on selle fondi maht, 410 miljonit eurot, märgiline: tegemist on suurima Baltikumis kaasatud fondiga ning ühtlasi ühe suurima PE fondiga kogu Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis viimaste aastate lõikes.

Ka riskikapitali poolel ei olnud tegu rekordaastaga, kuid Eestis kaasatud ligikaudu 55 miljonit eurot – ning Baltikumi peale kokku umbes 180 miljonit eurot – kujutavad endast igati arvestatavat summat. Märgiline on uus Eesti fond Darkstar, kes kaasas 15 miljonit eurot ja on ühtlasi Euroopa esimene spetsiaalselt kaitsetööstuse tehnoloogiale suunatud fond. See peegeldab laiemat trendi, kus julgeolekualased lahendused on muutunud investorite jaoks oluliselt atraktiivsemaks.

Nagu eespool märgitud, jäid fondid 2025. aastal tehingutempo poolest strateegilistest ostjatest maha. Samas on positiivne, et kõik uued fondid on juba teinud oma esimesed investeeringud. Kindlasti omab mõju ka intressimäärade stabiliseerumine viimaste aastatega võrreldes madalamal tasemel, mis lihtsustab oluliselt võimendatud tehingute läbiviimist, ning annab alust oodata fondipoolse aktiivsuse kasvu lähitulevikus.

Lisaks klassikalistele PE ja riskikapitali fondidele on rõõmustav tõdeda, et viimastel aastatel on turule lisandunud mitmeid family office tüüpi fonde. Neid haldavad edukad ettevõtjad ja väljumise (exit’i) teinud asutajad, kes otsivad oma kogunenud kapitalile tootlust –, samuti nišifonde, mis keskenduvad konkreetsetele sektoritele või spetsiifilistele tehingustrateegiatele. Selline mitmekesistumine näitab, et Eesti tehinguturg on tasapisi küpsemas.

Tähelepanuväärne on ka välismaiste nišifondide kasvav huvi Baltikumi regiooni vastu. Täheldame üha enam peamiselt tehnoloogiasektorile suunatud fonde väljastpoolt Baltikumi, kes laiendavad oma geograafilist fookust ja on sihikule võtnud meie regiooni. Kuigi sellest huvist on seni realiseerunud veel vähe konkreetseid tehinguid, indikeerib see selgelt meie regiooni atraktiivsust ja tulevikupotentsiaali.

Investeerimist ootava kapitali kõrval väärib tähelepanu ka teine oluline dünaamika: mitmed varasemad fondid on oma kaasatud kapitali juba täielikult ära investeerinud ning nende investeerimisperioodid hakkavad lähiajal lõppema. See tähendab, et investorid ootavad tootluse realiseerimist – fondid peavad hakkama tegema väljumisi (exit’eid) ehk portfelliettevõtteid müüma. Selle asjaolu mõju kohalikule tehinguturule ei maksa alahinnata: oodata on täiendavat tehinguaktiivsust, mis on taas üks märk sellest, et Eesti tehinguturg on jõudmas uuele küpsusastmele.

Vaade järgmisele aastale

2026. aasta on alanud tehinguturul ettevaatliku optimismiga. Kui 2025. aasta elavnemine tuli oodatust hiljem ja ebaühtlaselt, siis aasta lõpuks kujunes tugevam alus uuele kasvutsüklile. Inflatsioonisurve on leevenenud, intressimäärad langenud ning ettevõtete väärtustasemed on võrreldes buumiaastatega realistlikumad. See loob eeldused uueks, seekord mõõdukamaks kasvuperioodiks.

Rahvusvahelised investeerimispangad ja nõustajad on vaates järgmisele aastale pigem mõõdukalt positiivsed. Näiteks Morgan Stanley hinnangul jätkub 2026. aastal mitmeaastane tehinguturu taastumine, mille peamisteks veduriteks on tehnoloogiasektor ja selgem regulatiivne raamistik. Samas jääb turuaktiivsus endiselt tundlikuks poliitiliste ja geopoliitiliste riskide suhtes ning kiiret naasmist buumiaegadesse ei prognoosita.

Tehnoloogiasektor jääb 2026. aastal nii Eestis kui globaalselt tehinguturu keskmesse. AI‑põhiste tehingute kasv on juba 2025. aastal saanud normiks: Bain & Company hinnangul sisaldab pea pool tehnoloogiasektori tehingutest juba AI‑komponenti ning see osakaal suureneb veelgi, sest ettevõtted jaotavad kapitali talentide, andmete ja süvatehnoloogia omandamisse. Sama trend jõuab ka tehnoloogiaväliste sektoriteni – tööstus-, logistika- ja finantsettevõtted kasutavad ühinemisi tehnoloogiliste võimekuste kiireks lisamiseks.

Oluline muutus toimub ka selles, kuidas tehinguid tehakse. Baini küsitluse kohaselt kasutas 2025. aastal juba 45% M&A juhtidest tehisintellektil põhinevaid tööriistu – üle kahe korra rohkem kui aasta varem – ning kolmandik tehingutegijatest rakendab AI‑d süstemaatiliselt või kujundab protsesse ümber, et AI‑d paremini kasutada. Enam kui pooled küsitletud tehingujuhtidest usuvad, et tehisintellekt mõjutab lähiaastatel kogu tehingutsüklit, alates esmasest sihtmärkide valikust kuni integratsiooni ja sünergiaanalüüsini. See muudab tehingud kiiremaks, kuid tõstab ka ootusi tehinguosaliste ettevalmistusele ja teostusvõimele.

2026. aastal süveneb trend, kus tehingud koonduvad ettevõtete ümber, kelle väärtus on selgelt tõendatav. Toimiv ärimudel, realistlik kasvuprognoos ja tehnoloogiline eristusvõime on määravamad kui ambitsioonikas, kuid katmata kasvulugu. See kehtib nii riskikapitali- kui ka M&A-turul. Samas plaanivad ettevõtted ka aktiivset portfellide ümberkujundamist. Bain märgib, et üle poole suurfirmadest valmistab 2026–2027 müügiks ette varasid, et keskenduda põhitegevusele. See tähendab rohkem divesteeringuid, spin-off´e ja täpselt sihitud omandamisi – trend, mis kajab vastu ka Eestis, kus strateegilised ostjad jäid 2025. aastal selgesse ülekaalu. Seega on realistlik, et 2026. aastal jätkub ostjate poolne fookus ettevõtetele, kes täiendavad olemasolevat väärtusahelat või lahendavad selge tehnoloogilise kitsaskoha.

Eestis toetab vaadet järgmisele aastale asjaolu, et kohalik kapital on muutunud senisest aktiivsemaks ja küpsemaks. 2025. aastal kasvas Eesti päritolu investorite osakaal võrreldes varasemate aastatega märgatavalt, luues stabiilsema baasi ka edaspidiseks. Eesti eripära 2026. aasta vaates on see, et kohalik tehnoloogiaettevõtlus ei ole enam varajase faasi narratiiv. AI-, küberturbe- ja B2B-tarkvara ettevõtted on piisavalt küpsed, et olla kas strateegilised omandamissihtmärgid või ise aktiivsed ostjad, eriti Balti ja Põhjamaade turul.

Kokkuvõttes kujuneb 2026. aastast tõenäoliselt aktiivne ja tehnoloogiakeskne tehinguaasta. Edu võivad saavutada need turuosalised, kes suudavad kiiresti hinnata tehnoloogilist väärtust, kasutada nutikalt uusi AI-põhiseid analüüsivahendeid ning kohandada oma strateegiat volatiilses majanduskeskkonnas.

Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas.

Ellex Raidla tähistas 33. sünnipäeva

22. veebruar on päev, mil Ellex Raidla lugu sai alguse. 33 aastat hingega õiguses. Oleme küpsenud koos klientide väljakutsetega, luues õigusvaldkonda muutvaid lahendusi. Pilk alati mitu sammu eespool.

Kõige selle taga on aga inimesed, ellexlased, kes näevad kaugemale ja kellele kliendi väljakutsed on südameasjaks. Just seepärast saame kord aastas kokku, et vaadata tagasi möödunud aastale ja tunnustada kolleege, kes on silma jäänud. Nii ka sellel aastal, kus tunnustuskategooriaid oli seitse.

Siin on selle aasta laureaadid:

• Aasta noortalent: Christina Kiik
• Aasta mentor: Karin Tartu
• Aasta päike: Lisette Kaljuste
• Aasta brändisaadik: Hegle Pärna
• Aasta inspiratsioon: Maria Teder
• Aasta kolleeg: Gerda Liik
• Aasta tegu: Wellexi heaoluklubi loomine (Anet Maripuu, Janely Merilaht ja Triin Tõnsing)

Palju õnne teile ja hoidke pilk kõrgele suunatult!

Ellex Raidla sünnipäeva tähistamiseks võtsime ette “reisi” lennujaama. Külastasime MRO angaari, tutvusime lennukite ja lennujaama hingeeluga ning nautisime õhtut SADU seltsis.

Teel tuhendeaastase büroo suunas!

Kavandatavad digireeglite muudatused ei vähenda tõenäoliselt halduskoormust ega paranda konkurentsivõimet

Euroopa Liidu kavandatavad digireeglite muudatused ei vähenda tõenäoliselt halduskoormust ega paranda konkurentsivõimet, kirjutavad Ellex Raidla eksperdid Merlin Liis-Toomela ja Hegle Pärna.

Ajalugu näitab, et iga tööstusrevolutsioon on toonud kaasa murrangulisi muutusi majanduses ja ühiskonnas. Aurumasin muutis tootmise olemust, elekter kujundas ümber terved linnad ja elurütmi ning arvutid viisid meid digiajastusse. Tänane neljas tööstusrevolutsioon erineb varasematest selle poolest, et muutus ei sünni enam üksikute läbimurdeliste leiutiste toel, vaid mitme tehnoloogia samaaegsel ja vastastikku võimenduval arengul. Tehisintellekt, automatiseerimine ja digiplatvormid kujundavad üheaegselt ettevõtlust, avalikke teenuseid ja ka tarbijate käitumist.

Õigus on tehnoloogilisele arengule alati järele jõudnud alles tagantjärele. Kui varasemate tööstusrevolutsioonide ajal oli see mahajäämus suhteliselt väheoluline, siis täna on tehnoloogia arengutempo muutunud plahvatuslikuks, samal ajal kui õigusloome liigub aina aeglasemalt. Tekkinud ajanihe tehnoloogia ja õiguse vahel on kujunenud üheks keskseks ühiskondlikuks ja majanduslikuks väljakutseks.

Euroopa Liit on püüdnud sellele arengule vastata ulatusliku digiregulatsiooniga, otsides tasakaalu innovatsiooni soodustamise ja õiguskindluse tagamise vahel. Selle tulemusel on kujunenud terve rida nn digireegleid – isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM), digiteenuste määrus, andmemäärus ning tehisintellektimäärus. Samas on üha selgemaks saanud, et ka heade eesmärkidega loodud õigusakt võib praktikas hakata majandusarengut pidurdama ning tekitada ettevõtjatele ebaproportsionaalseid kohustusi. Õiguse eesmärk ei ole üksnes riske maandada, vaid kujundada keskkond, kus ühiskond ja majandus saavad areneda, mitte takerduda normide rägastikku.

Eelnevast arusaamast lähtuvalt on nüüd nende reeglite paremaks koostoimimiseks ja lihtsustamiseks ette valmistatud digivaldkonna koondpakett (Digital Omnibus) ning tehisintellekti käsitlev koondpakett (Digital Omnibus on AI), mille Euroopa Komisjon esitas 19.11.2025 (edaspidi koos Euroopa Komisjoni ettepanek). Digital Omnibusi formaalne eesmärk ei ole luua uusi norme, vaid korrastada ja tõhustada olemasolevat regulatsiooni. Praktikas tähendab see aga ettevõtjate jaoks taas vajadust ümber hinnata, millised reeglid neile kohalduvad ja kuidas need omavahel suhestuvad. Tekib paratamatult küsimus, kas järjekordne regulatiivne „parandusring“ muudab õigusruumi lihtsamaks või hoopis keerukamaks. Kas plaanitav reform teenib oma põhieesmärki, toetada ühiskonna ja majanduse arengut või hoopis pidurdadab seda?

Mis peitub lihtsustamise taga?

Võib öelda, et tehnoloogiaõigus on Euroopas viimase kümnendi jooksul kasvanud kiiremini kui ükski teine õigusvaldkond. Uus tehnoloogia on võrdunud justkui reeglina uue õigusaktiga. Selle tulemuseks on killustunud õigusraamistik, kus eri seadused on valminud eri aegadel ja eri loogikaga. Praktikas ei seisne probleem üksnes selles, et digivaldkonda reguleerivaid õigusakte on palju, vaid just selles, et need on üles ehitatud erineva loogika järgi ja ei moodusta terviklikku süsteemi.

Isikuandmete töötlemisel võib samaaegselt kohalduda IKÜM, andmemäärus ja tehisintellektimäärus, mis lähtuvad erinevatest eesmärkidest – põhiõiguste kaitsest, andmete ringluse soodustamisest ja tehnoloogiariskide juhtimisest. Kuigi need normid ei ole otseselt vastuolus, ei ole nende koostoime normitehniliselt läbi mõeldud ning vastutus nende omavaheliseks sobitamiseks jääb praktikas ettevõtjale endale.

Digireeglite pehmendamise üheks peamiseks argumendiks on üldise halduskoormuse vähendamine. IKÜM-i rakendamine on näidanud, et sama õigusnormi tõlgendatakse liikmesriikides erinevalt, kuna järelevalveasutuste praktika ei ole sama. Mitmes liikmesriigis tegutsev ettevõte peab seetõttu arvestama mitme paralleelse tõlgendusega, mis suurendab ühtaegu nii õiguslikku ebakindlust kui ka halduskoormust. Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on seda olukorda mõnevõrra leevendada.

Samas on juba enne Euroopa Komisjoni ettepaneku ametlikku sündi leidnud käsitlust, näiteks Euroopa digitaalõiguste organisatsiooni (European Digital Rights ehk EDR) poolt, et digireeglite „lihtsustamine“ ei tohiks tähendada tegelikult nõuete nõrgenemist. EDR on muuhulgas märkinud, et Euroopa Komisjoni ettepanek võib vähendada läbipaistvust ja järelevalvet just seal, kus turuosaliste jõuvahekorrad on niigi ebavõrdsed. Samuti ei ole EDRi hinnangul probleem mitte reeglite keerukuses, vaid selles, et suurte platvormide üle puudub tõhus järelevalve.

Seda kinnitab ka hiljutine Euroopa reklaamiturgu käsitlenud uuring, mille kohaselt paranes väiksemate teenusepakkujate konkurentsipositsioon pärast IKÜM-i jõustumist just seetõttu, et suured platvormid ei saanud enam piiramatult kasutajaandmeid koguda ja jagada. Uuringu järeldus oli, et väiksemate ettevõtete probleemid ei tulene mitte õigusaktist endast, vaid turu kontsentratsioonist ning sellest, et suurte platvormide rikkumistele ei järgne piisavalt tõsiseid tagajärgi. Sellest vaatenurgast võib IKÜM-i nõuete „pehmendamine“ väikeste ettevõtete nimel hoopis suurendada ebavõrdsust, mitte seda vähendada.

Järgmiseks põhjuseks on konkurentsivõime. Aastaid on kritiseeritud, et Euroopa õiguskeskkond on muutunud liiga keerukaks, mis pärsib omakorda innovatsiooni. Pole ime, et juba mitu aastat on rahvusvahelises debatis kinnistunud fraas “Euroopa reguleerub, USA innoveerib” (ingl “EU regulates and the US innovates”), mis peegeldab paraku ka laiemat muret. Olukorras, kus reeglid on ebaselged, kulub ettevõtetel hulgaliselt aega ja raha õiguslikele hinnangutele toodete arendamise asemel.

Euroopa Komisjoni ettepanek püüab kirjeldatud kriitikale vastata, täpsustades mõisteid ja ühtlustades reeglite omavahelist suhet. Risk on, et digireeglite „korrastamine“ ei vähenda praegust ebakindlust-ebaselgust, vaid muudab “ebaselguse” üksnes teistsuguseks. Senise normide paljususe asemel võib tekkida hoopis vajadus hakata mõistma, kuidas uued täpsustused olemasolevatega suhestuvad. Sellisel juhul ei vähene ettevõtja jaoks vajadus õigusalase toe järele, vaid tõenäoliselt see suureneb. Halduskoormuse vähendamise tähe all vastuvõetud muudatused, toovad hoopis juristidele tööd juurde.

Mida oodata?

Euroopa Komisjoni ettepanek on katse luua lõpuks terviklik digiraamistik, mis suudaks ajaga kaasas käia. Kui varasemalt reageeriti igale uuele tehnoloogiale eraldiseisvalt, siis nüüd püütakse kujundada süsteem, mis toimiks ka siis, kui innovatsioon liigub kiiremini kui seadusandlus. Kas see õnnestub, sõltub sellest, kas reeglid hakkavad toimima ka majanduse igapäevases rütmis. Euroopa Komisjoni ettepanek liigub nüüd tavapärases seadusandlikus menetluses. Lõplikke muudatusi kehtivatesse digireeglitesse võib seetõttu oodata alles lähiaastatel.

Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas.

Karjääritee algus: praktikaprogramm 2026

Keskkond, milles jurist tegutseb, muutub ajas. Sellega peavad kaasas käima nii advokaadibüroo juhtimine kui ka igapäevane töö. Just sellest arusaamast lähtub ka Ellex Raidla 2026. aasta suvine praktikaprogramm.

Ellex Raidla eesmärk on olla professionaalne kodu Eesti parimatele juristidele ja advokaatidele. Praktikaprogramm on üks sissepääsudest meie professionaalsesse koju.

Praktika, mis eeldab pingutust ja pakub arengut

Ellex Raidla suvine praktikaprogramm ei ole pelgalt sissevaade bürooellu. Praktikandid on kaasatud päris tööülesannetesse, töötavad kogenud juristide ja advokaatide kõrval ning puutuvad kokku erinevate õigusvaldkondadega.

Mida praktikaprogramm pakub?

• Tasustatud praktika, sest väärtustame praktikantide panust ja aega.
• Reaalsed tööülesanded ja vastutus.
• Erinevad õigusvaldkonnad, mis annavad tervikpildi advokaaditöö võimalustest.
• Isiklik juhendamine ja võimalus õppida oma ala tippspetsialistidelt.
• Töötoad ja vestlusringid, mis avavad õigusmaailma telgitaguseid.
• Ühisüritused, mis loovad tugeva ja toetava keskkonna.

Me ei ole kunagi olnud koht nn pingipoistele, ka praktikal on igaühel oma roll ja koht ühise eesmärgi saavutamisel.

Kellele programm on mõeldud?

Ootame kandideerima õigusteaduse tudengeid bakalaureuseõppe II ja III kursuselt ning magistriõppest, kellel on huvi advokaaditöö vastu ja valmisolek end proovile panna.

Miks kandideerida?

Ellex Raidla praktikaprogrammi tervikkogemust hinnati eelmisel aastal 9,56 punktiga 10-st, mis näitab, et meie praktikandid jäid saadud kogemusega väga rahule.

Kandideerimine

• Kandideerimise periood on 16. veebruar – 15. märts.
• Kandideerida saad Ellex Raidla praktikalehe kaudu.

Praktika toimumisaeg on 1. juuni – 26. juuni 2026.

Sul on õigus parimaks praktikaks!

Nõmper ja Mälksoo: Lumivalgukesest geenivaramu ootab oma printsi

Eesti varjusurmas olnud geenivaramu ootab rahastussüsti, kirjutavad õigusteaduste doktor, Ellex Raidla partner Ants Nõmper ja akadeemik, TÜ avaliku õiguse osakonna juhataja Lauri Mälksoo.

Meditsiinieetika, seaduste ja terviseandmete seosed on ilmselt esmakordselt kirja pandud Vana-Babüloonia kuninga Hammurapi ajal u 4000 aastat tagasi. Seadusetahvlitel on ülestähendus, et kui arst silma ravis ja silm pimedaks jäi, tuli arstil endal ka silm peast välja torgata. See seadusesäte peegeldas tolleaegset eetilist tõekspidamist, mida nimetatakse veritasuks – silm silma, hammas hamba vastu.

Terviseandmed on siin mängus seeläbi, et patsient peab lubama enda nägemise andmeid töödelda, tegemaks sama halvaks arsti nägemise. Tõe huvides tuleb märkida, et ei ole teada, kas sellist andmetöötlust ka vaja läks, sest arvestades meditsiini taset on üsna tõenäoline, et arsti poole pöördunud patsient (ja seega siis ka teda ravinud arst) jäi silmanägemisest ilma. Vaevalt et arst sellist riski enda kanda tahtis võtta.

Tänapäevase pingevälja meditsiinieetika, seaduste ja terviseandmete vahel leiame kogu rahvastikku hõlmavates bio- ja andmepankades. Eestis on selleks geenivaramu, mis alustas tegevust 25 aastat tagasi. Andmekogumisega alustati aastal 2002 ja praeguseks on kogutud andmeid üle 210 000 eestimaalase kohta.

Millenniumivahetusel, mil geenivaramu asutati, olid paljude inimeste pilgud üle maailma suunatud geenide uurimisele. Pärast mitut aastat tööd ja mitmesajamiljonilist investeeringut oli valmis saanud inimgenoomi esialgne kaardistus. Tänasel päeval oleks see tehtav ühe päevaga ega maksaks tuhandet eurotki. Loodeti, et inimgenoomi kaardistamine annab tõuke mitme ravile raskesti alluva haiguste uurimisele ning tekitab personaalmeditsiini ehk konkreetse patsiendi geenide jaoks disainitud ravimi või ravimeetodi. Selle tõuke võimaldamiseks oli vaja luua suuri andmepanku. Iga inimene on küll väga oluline, aga meditsiiniteaduses ei saa otsuseid teha ühe inimese andmete põhjal. Vaja on uurida sadu ja tuhandeid inimesi – mida rohkem, seda tugevam on teaduse tõenduspõhisus.

Teadusuuringute eetika, mille juured on Nürnbergi protsessis, ei luba aga uuringus osalevatel inimestel piirduda üksnes nõusoleku andmisega. Selleks et inimest uuringusse kaasata, tuleb esmalt koostada uuringuprotokoll ja saada sellele heakskiit erinevatelt järelevalveorganitelt, nagu eestikakomiteed või riigiasutused. Geenivaramu tüüpi pankadesse kogutakse andmeid aga ammu enne seda, kui teadlasel tuleb isegi pähe idee kontrollida mõnda hüpoteesi. Seega ei saa klassikalist nõusolekut uuringus osalemiseks küsida populatsioonipõhistes andmepankades.

Eesti geenivaramu jaoks tuli appi aastal 2000 vastu võetud inimgeeniuuringute seadus, mis oli omas ajas väga uuenduslik. Seadus lähtus arusaamast, et potentsiaalselt kogu elanikkonda hõlmava projekti puhul tuleb üksikisiku eetiliselt küsitavat nõusolekut täiendada ühiskondliku kokkuleppega ehk seadusega. Eesti oli eeskujuks kogu Euroopale ja paljud riigid võtsid omaks sarnase lähenemise oma biopankade projektides.

Kahjuks ei käivitunud geenivaramu projekt loodetud mahus rahastamisprobleemide tõttu. Investorid kaotasid huvi, sest ühelt poolt sai geenihaip läbi ja teiselt poolt ilmnes, et seadusesse kirjutatud piirangud muutsid äritegemise võimatuks. Regulatiivsed takistused on probleemiks ka mujal. Näiteks läks eelmisel aastal pankrotti Ameerika Ühendriikide ettevõte 23andMe, mille väärtus oli kunagi kuus miljardit dollarit, sest nende pakutud geenitestid ei vastanud seadustele. Geenivaramu rahastamise taotlusega pöörduti ka riigieelarve poole, aga erilise eduta. Kogutud andmed, mis inimeste privaatsuse huvides olid seadusega mitme luku ja riivi taha pandud, lihtsalt ootasid oma aega. Seepärast olemegi praegu olukorras, kus meie geenivaramu on nagu Lumivalguke, kes ootab printsi suudlust, et elule ärgata.

Üks võimalik prints on riigikogu, kes menetleb praegu inimgeeniuuringute seaduse muudatusi. Muudatuste eesmärk on lubada juba kogutud andmed tervishoiusüsteemi kasutusse. Kindlasti samm õiges suunas, aga kas ka piisav? Vahepealsel ajal on tulnud juurde arvukalt bio- ja andmepanku, mis ületavad meie omi nii kvaliteedi kui ka suuruse poolest.

Investoritelt saadav tagasiside ütleb samuti, et 25 aasta vanune seadus ei ole enam Eesti eelis, vaid probleem. Kui üldse on võimalik kaasata raha eestimaalaste geenide uurimisse, siis praeguste teadmiste järgi on selleks vaja küsida täiesti uut nõusolekut osalejatelt ja viia kogu reeglistik kooskõlla Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega. Selle nimel on Tartu Ülikool asutanud Estonian Multiomics Company OÜ ning hoiame pöialt, et seekord õnnestub eetika, seaduste ja terviseandmete kokkuviimine paremini kui 25 aastat tagasi.

Artikkel ilmus esmakordselt Postimehes.

Konfidentsiaalne kliendi advokaadi suhtlus… mis siis nüüd juhtus?

Kui kellelegi saavat südant puistata, siis advokaadile ja preestrile. Keda huvitavad religioossed küsimused võivad nüüd lugemise pooleli jätta. Keskendume ilmalikule. Kirjutavad Ellex Raidla konkurentsiõiguse ekspert Martin Mäesalu ja advokaat Miikael Tuus.

Suvel jõustunud konkurentsitrahvide järgselt võib ettevõtjaid ähvardada konkurentsiõiguse rikkumiste eest trahv kuni 10% kontserni aastakäibest. Praktikas tekivad mured tihti reeglite ebapiisavast tundmisest. Vastavalt on antud riski igapäevasel juhtimisel oluline osa õigusnõu kasutamisel. See omakorda viib küsimuseni, kas advokaadile usaldatud mure jääb salajaseks või võiks juba järelevalveasutuse e-kirja cc reale lisada.

Lühidalt, endiselt kehtivad põhiseaduslikud ja seadusest tulenevad garantiid, mis hõlmavad ka õigust õiglasele menetlusele ja selle alustalana õigust konfidentsiaalsele suhtlusele advokaadiga. Samas, tuleb ise oma õigusi aktiivselt ja kohaselt kaitsta. Muidu võib viimane apellatsiooniaste olla suunatud mitte õigussüsteemi, vaid naabrimehele kurba saatust kurtes.

Alustame lihtsast, advokaat ise ei tohi välja rääkida talle usaldatud teavet. Seadus sätestab otsesõnu, et advokaadile usaldatud teave on konfidentsiaalne ning advokaati või tema büroo töötajat ei tohi sundida seda teavet avaldama (üksikute kitsendustega). Seda ka edaspidi konkurentsiasjades.

Mida see tähendab? Esmalt, advokaat ise ei tohi avaldada kliendilt saadud teavet kolmandatele isikutele. Teisalt, temalt ei saa ka ametiasutused nõuda teabe välja andmist. See hõlmab siis teavet, mis advokaadi sahtlis peidus (täpsemalt siis serveris). Kuigi antud osas on küsitavusi, vaidlusi ja ka kehtivat õigust loodetavasti täiendatakse, siis üldreeglina advokaadi sahtlisse paigutatud teavet sealt kätte ei saa. Nii ka uues konkurentsijärelevalvemenetluses.

Läheme nüüd keerukama osa juurde. Üldiselt ei ole õigusnõuanne mõeldud jääma advokaadi sahtlisse tolmu koguma. Samuti ei piisa konkurentsiõiguslike küsimuste lahendamiseks tavaliselt kohtumisest ja suuliselt olukorra selgitamisest. Tihtilugu on vajalik koguda laiemat ringi teavet. See kõik toob kaasa (digitaalsete) jalajälgede tekke, mille põrandalt pühkimine ei ole tavaliselt otstarbekas ega kohati ka võimalik.

Võimalikes menetlustes on dokumentaalsetel tõenditel (sh nn digitaalsetel jalajälgedel) suur roll. Tõendeid kogutakse just ettevõtja e-kirjavahetusest, memodest ja muust dokumentatsioonist. Praktikas tähendab see, et läbiotsimistel (nn dawn raid) või ka lihtsamate teabenõuete kaudu võib ettevõttelt nõutav materjal olla väga mahukas. Sageli kopeeritakse terveid e-postkaste ja serverite sisu, et seejärel filtreerida välja asjakohane info. Just siin tekib oht, et sekka sattub ka konfidentsiaalset advokaadiga peetud kirjavahetust. Näiteks juhul, kui ettevõtte juhtkonna e-kirjade seas on advokaadilt saadud õigusarvamusi hinnakujunduse või turukäitumise kohta, võivad uurijad nendega kogemata tutvuda, kui neid õigel ajal privilegeerituks ei tunnistata.

Teabenõudele vastamisel tulekski vastavalt jätta nn ametiprivileegiga hõlmatud teave edastamata põhjendusega, et sellele laieneb advokaadi kutsesaladuse kaitse. Läbiotsimiste korral on olukord veidi keerulisem. Konkurentsiametil on õigus kaasa võtta läbiotsitavas kohas olevad andmekandjad või nende kloonkoopiad. Kuigi ei ole õigust advokaadi kutsesaladusega kaetud teabega tutvuda, peab isik ise enda peegelduva õiguse kaitseks aktiivselt tegutsema.

Samas, kuigi kaitse võib laieneda, siis tuleb ise võtta meetmeid õiguse maksmapanekuks. Dokument, mis ei ole selgelt tähistatud või mille päritolu (advokaadilt saadud nõuanne) pole ilmne, võib esialgu sattuda vaatevälja. Õiguste kaitsmiseks on oluline selgelt hoida privilegeeritud andmete märgistatust (sealt ka kohati kummalised märked dokumentide päistes/ jalutsites). Konkurentsijärelevalve olukorras oma õiguste kaitsmine eeldab nii ettevalmistust kui ka oskuslikku tegutsemist menetluse käigus.

Kõige selle juures on oluliseks, kuid praktikas kohati ununevaks, auguks asjaolu, et suhtlus ettevõttes töötavate juristidega (nn in-house juristidega) suhtlus jääb nii Euroopa Liidu kui Eesti tasandil kaitseta. Euroopa Kohus keeldub sellele kaitseõigust laiendama. Sama on selgelt oma hiljutises Konkurentsipoliitika ülevaates väljendanud ka Euroopa Komisjon. Ega Eesti õiguski siin oluliselt erine. Kas selles osas võiks oodata praktika muutumist lähiajal – pigem ei. Isegi kui sellele loota, siis ei maksa olla see, kelle kaasuses seda järgi proovitakse.

See kõik viib järgmiste praktiliste nõuanneteni.

Kaasake õigeaegselt sõltumatu väline advokaat. See võib küll tunduda nn sisuturundusliku teadaandena, kuid tegemist on olulise eeldusega tagamaks, et kirjavahetus ja nõuanded on advokaadi kutsesaladusega kaetud.

Märgistage ja eraldage konfidentsiaalne õigusnõu. Eelkõige on see küsimus ettevõtte dokumendihalduses korrale, kus advokaadiga peetavad kirjad ja analüüsid peaks olema selgelt tähistatud (nt märkega “Advokaadiga suhtlus – konfidentsiaalne”). Hoidke võimalusel sellised dokumendid eraldi kaustades või serverites. Nii on vajadusel lihtsam kiiresti tuvastada, millised failid on privilegeeritud, ning nõuda nende puutumata jätmist.

Koostage sisejuhised ja koolitage personali. Veenduge, et töötajad (eriti juhid ja assistendid, kes võivad uurijatega suhelda) teaksid, kuidas käituda ametiasutuste pöördumise korral. Regulaarsed koolitused võivad oluliselt vähendada inimliku eksimuse riski.

Reageerige läbiotsimise ajal koheselt privileegi kaitseks. Kui Konkurentsiamet alustab läbiotsimist, kaasake viivitamatult ettevõtte juristid ja väline advokaat sündmuskohale. Nende ülesanne on jälgida, milliseid materjale uurijad vaatavad. Iseseisvalt materjalide edastamata jätmine võib omakorda tekitada riske.

Hinnake dokumendihaldust ja kirjavahetuse praktikat. Ka igapäevaselt tasub mõelda, millist infot kirja (või mõne sõnumirakenduse) teel jagate. Näiteks peaks vältima olukorda, kus juhatuse liikmed arutavad e-posti teel kartelliriski ja hiljem küsivad advokaadilt arvamust. Parem kaasake väline advokaat vestluse algfaasis, et kõik kommunikatsioon kanaliseeruks advokaadi kaudu.

Kokkuvõtteks, konkurentsijärelevalves peavad ettevõtjad balansseerima ametivõimudega koostöö ja oma põhiõiguste kaitse vahel. Advokaadiga peetava suhtluse konfidentsiaalsus on seadusega tagatud õigus, mida ei tohi kergekäeliselt loovutada. Nii Eesti õigusnormid kui ka Euroopa Liidu kohtupraktika kinnitavad, et advokaadi kutsesaladus on oluline osa õigusriigist ja õiglasest menetlusest. Seega on ettevõtja huvides see õigus julgelt maksma panna. Ettevõtjad, kes on sellest teadlikud ja vastavalt tegutsevad, on paremini varustatud nii küsimustele vastamiseks kui ka enda kaitsmiseks olukorras.

Artikkel ilmus Äripäevas.

Tehinguturu eksperdid: Baltikumi miljarditehing ja põlvkonnavahetuse laine

2025. aasta tõi Baltikumi tehinguturule tagasi suured tehingud ja selged trendid. Delfi Ärilehe aastakokkuvõttes analüüsisid turuolukorda tehinguturu ekspert Sven Papp Ellex Raidlast, Peeter Kutman Cobaltist ja Toomas Prangli Sorainenist. Kokku liikus eelmisel aastal strateegilistes tehingutes miljardeid eurosid ning mitmes sektoris kujunesid välja uued suunad, mis mõjutavad ka järgmisi aastaid.

Suured tehingud liikusid taas

Baltikumis tehti mitu aastakümne mõistes märgilist tehingut, sealhulgas Rimi Baltikumi äride ost (1,3 mld eurot), Ingka Grupi metsatehing Eestis ja Lätis (720 mln eurot) ning Tele2 mobiilimastide müük Manulife’ile (440 mln eurot).

Sven Papi sõnul on mobiilimastid muutunud üheks turu kuumemaks varaklassiks. „Mastid on praegu kuum kaup. Lätis ja Leedus tegi samasuguse tehingu Bite ning müüs maha oma mastid,“ selgitas ta. Toomas Prangli sõnul maksab nõnda palju võrgu kui sellise kvaliteet. On globaalne trend, et maste ei oma enam telekomid ise vaid infrastruktuuri ettevõtted. Nemad omakorda müüvad teenust erinevatele operaatoritele. „Tegemist on tehingutega, kus operaatorid jäävad maste edasi opereerima. Tele2 sõlmis näiteks 20-aastase lepingu,“ kommenteerib Peeter Kutman.

Börs jäi vaoshoituks

IPO-turul valitses vaikus. Riik tõi börsilt ära Enefit Greeni ning aasta lõpus teatas soovist sealt lahkuda Ekspress Grupp.

„IPO-sid ei olnud, vaid Primostar Group tuli alternatiivbörsile First North. Sama seis on tegelikult ka Põhjamaade turgudel. Kõik ootavad ja loodavad, aga hinnatasemed ei motiveeri täna,“ ütleb Sven Papp. Fookus on pigem stabiilsel tegevusel kui uute avalike pakkumiste planeerimisel.

Peeter Kutman näeb, et kuna fondidel on ajas erinevad soovid, siis on palju ka neid juhtumeid, kus üht fondi, kel aeg müüa, asendab fond, kel on just raha tõstetud. „Päeva lõpuks investorid nõuavad, et nad oma rahalt kasumi kätte saaks. Keegi ei taha istuda kuskil liiga kaua. Kui varal on hea tootlus, siis võib vaade ka erinev olla,“ ütleb Papp.

Eesti idusektor – kohaliku kapitali aktiivsus

Riskikapitali maht püsib 300–400 miljoni euro juures, kuid märkimisväärselt on kasvanud Eesti investorite roll. Kui mõne aasta eest moodustasid kohalikud investorid vaid 5–10% turust, siis nüüd on nende panus juba kolmandik. Sven Papi sõnul ei ole seis üldsegi mitte hull, eriti teeb talle rõõmu, kui palju on investeerinud Eesti enda ettevõtjad.

„Need on eelkõige meie kohalikud fondid Superangel, Karma Ventures, Tera Ventures ja teised. Nemad on raha tõstnud omakorda institutsionaalsetelt investoritelt. Loomisel on ka kolmas Balti Investeerimisfond,“ meenutab Prangli. Kutman lisab, et poliitiline otsus selle loomiseks on tõesti tehtud ning selle maht võiks jääda 150 ja 200 miljoni euro vahele. „Erakapitali poole peal on aga fonde meie regioonis vähe, peamised on Baltcap, Livonia ja leedukate Invalda.“

Sven Papp teeb sügava kummarduse meie idusektoris rikkaks saanud asutajate ees. Karma Ventures, Ambient Sound Investment ning Taavet Hinrikuse ja Sten Tamkivi Plural on siin esirinnas, aga ka teised – varalahkunud Piilmanni fondid ja investeerimisettevõtted, jne.

Kaitsetööstus: kiire kasv ja tihe konkurents

Kaitsetööstus on üks aktiivsemaid sektoreid nii rahakaasamiste kui ettevõtete restruktureerimiste poolest. Näiteks müüdi kanadalastele maha tehisintellektil põhinevate autonoomsete sensorvõrkude arendaja Defendec, ostjaks Vosker. Soome suur tegija Patria müüs aga oma osaluse Milworksis maha eestlaste Motor Grupile, mis kuulub perekond Osulale. Milworks tegeleb kaitsesõidukite hooldusega.

Kõige enam on Eesti kaitsetööstuses räägitud Frankenburgist. Nemad on sektoris esirinnas raha kaasamises ja lühikese ajaga on nad teinud mitu rahastusringi. Kodumaine maa-õhk tüüpi rakett on neil arendamisel. „See on väga kuluefektiivne tootmine ning riigid suudavad endale neid rohkem lubada,“ kommenteerib Toomas Prangli.

Sven Papp näeb, et pigem on selles sektoris näha mitte omanike vahetust vaid struktuuride muutusi. Sisenevad näiteks uued investorid. Sektori eripära on see, et tellijaks on armeed ehk riigid ning samas on konkurents väga tihe. „Tehakse suuri hankeid ja kui sa sellise võidad ja su tehnoloogia välja valitakse, siis see idufirma on omadega või sees. Sarnase tehnoloogia või tootega konkurente on sul aga igas hankes kümneid,“ toob Sven Papp välja.

Eesti ettevõtetes ootab ees põlvkonnavahetus

Üks 2025. aasta läbivaid teemasid oli ettevõtete põlvkonnavahetus. Euroopas on see järkjärguline protsess, Eestis aga toimub samaaegselt paljudes ettevõtetes korraga. „Eestis, kus jõukust on üles ehitatud 30-35 aastat, tuleb see buum suuremgi kui mujal,“ julgeb Prangli prognoosida.

Sven Papp on nõus, et tehingute üheks oluliseks katalüsaatoriks maailmas on põlvkondade vahetus. Euroopas on põlvkondade vahetusi nähtud juba aastasadu ning see on pidev protsess. Eestis on olukord drastilisem, sest üheksakümnendatel alustanud „võitjate põlvkonnas“ toimub põlvkondade vahetus nö samal ajal ühtse lainena. Selle trendi üks dramaatiline näide Euroopas mõjutas eelmisel aastal ka oluliselt Eesti tehingumaastikku. Nimelt ei soovinud Karl Hedlini järeltulijatest keegi isa nime kandvat gruppi üle võtta. Nii pidi vanahärra müüma muuhulgas Eestis ettevõtte Toftan ning korraliku lahmaka metsa.

See trend toob turule nii müügitehinguid kui ka uusi strateegilisi investoreid.

Vaade ettepoole

2026. aastale vaadates näevad eksperdid, et aktiivsus püsib. Kaitsetööstuses ja tehnoloogiasektoris on oodata uusi rahakaasamisi ja väljumisi ning põlvkonnavahetus hoiab tehinguturgu liikumises üle kogu regiooni. Rekordeid ei tehta, kuid kurta ei saa. Ja muidugi eriti tehnoloogiasektor, kõik see, mis puudutab AI-d.

Originaalartikkel ilmus 02.02.2026 Delfi Ärilehes. Loe lisaks energeetika, toidutööstuse ja meditsiinisektori tehingute kohta SIIT.

2025. aasta konkurentsiõiguse valdkonnas

Tehinguturg kiireneb, menetlus püüab sammu hoida. Teemat kommenteerib Ellex Raidla juhtivpartner ja konkurentsiõiguse ekspert Martin Mäesalu.

Kõik (vähemalt konkurentsimenetlus) on uus, aga esimesed juhtumid veel ootavad

2025. aasta kõige olulisemaks sündmuseks konkurentsiõiguse valdkonna maastikul olid 6. juulil jõustunud konkurentsiseaduse muudatused, millega viidi senine konkurentsiseadus kooskõlla NN ECN+ direktiiviga. Keskseks muudatuseks on uue nn konkurentsijärelevalvemenetluse loomine, mis asendas varasema süsteemi. Uues konkurentsijärelevalvemenetluses tuleb tagada kriminaalmenetlusega sarnased põhimõtted. Rikkumise tuvastamisel on Konkurentsiametil edaspidi võimalus taotleda ettevõtja trahvimist kohtu poolt ning osana väärteomenetlusest.

Konkurentsiametil on järelevalvemenetluses edaspidiselt kaks peamist uurimismeedet: läbiotsimine ja teabenõue. Läbiotsimist saab teha halduskohtu loal nii ettevõtte ruumides kui ka kolmandate isikute eluruumides. Ka teabenõude regulatsioon laieneb. Mõlema osas muutub oluliselt senine õiguskord ning ettevõtjatel tuleks kaaluda oma siseprotseduuride uuendamist.

Teadaolevalt ei ole Konkurentsiamet seni uut konkurentsijärelevalvemenetlust tõendite kogumisel sisuliselt rakendanud, mistõttu praktika kujunemine on alles ees. Eeldatavalt näeme 2026. aastal esimesi suuremaid menetlusi. Samuti on seadussesse jäänud suur tõlgendusruum ning mitmed regulatsioonid on vaieldavad. See tähendab, et ulatuslikud vaidlused menetluse kohaldamise ja õiguste piiride üle on tõenäolised.

Under pressure: teadete arv on kasvamas, menetluse tempo ei pruugi püsida samas rütmis

Kirjutamise seisuga on Konkurentsiametile 2025. aastal esitatud 45 koondumise teadet, kuid tõenäoliselt ületab arv avaldamise ajaks taas 50. Üheksa teate puhul alustati täiendavat menetlust. See kõik peegeldab tehinguturu aktiivsuse olulist kasvu, eriti aasta teises pooles.

Samas näitab statistika, et enamik menetlusi puudutab juhtumeid, mille analüüsiks puudub laiem avalik huvi. Teate esitamine on pigem formaalne nõue. Selline praktika koormab nii Konkurentsiameti kui ettevõtjate ressursse. Koondumise teate piirmäärad ei ole sisuliselt muutunud aastakümneid, mis on toonud Konkurentsiametile esitamise kohustuse kaasa pea igale tehingule, kus osapooltel on Eestis tegevus.

Suurem teatearv on toonud esile ka Konkurentsiameti ressursipuuduse. Iga juhtumi analüüs võtab tahes tahtmata aega. Menetluste venimine ei ole kasulik ei tehingu osalistele ega Eesti majandusele laiemalt.

Pikemate menetluste hulgas on loomulikult ka mitmeid keerukamaid juhtumeid, mis eeldavad detailset analüüsi. Nende kohta saab täpsemalt kirjutada pärast otsuste tegemist. Samas võib arvata, et üheksa pikendatud menetluse hulgas on mitmeid, mis on sinna sattunud seoses ressursside puudumisega. Menetluste efektiivsus ja ressursside piisavus on tõenäoliselt küsimused, mis vajavad enam tähelepanu ka 2026. aastal.

All you need is … clarity: kui alus puudub, tuleb see üheselt välja öelda

Üheks enim tähelepanu pälvinud otsuseks aasta teises pooles oli Konkurentsiameti otsus nn kinotehingu kohta, mille käigus omandati Tallinna kesklinnas tegutsev kinokompleks. Koondumise teadet ei esitatud, kuid järelevalvemenetluse käigus jõudis amet seisukohale, et teate esitamise kohustus võis siiski eksisteerida. Samas jäi amet kahtlevale seisukohale, kas tal on õigus juba jõustunud koondumist tagasi pöörata. Otsusest jääb mulje, et lõplikku seisukohta ei soovitud mingil põhjusel võtta.

Selles juhtumis sisaldunud probleem on kahetine. Esiteks on küsitav, kas on põhjendatud viidata võimalikule ebaseaduslikule tegevusele, kui lõpuks selles osas edasisi samme ei astuta. Kui rikkumist ei tuvastata, on õiglane vältida varjude heitmist. Teiseks tekitab ebakindlust olukord, kus otsuseid ei tehta pelgalt praktika puudumise tõttu. Kui amet leiab, et õiguslik alus sammudeks puudub, tuleks see selgelt välja öelda. Ebalevad seisukohad suurendavad turu ebakindlust ja kahjustavad õigusselgust.

Call me maybe?

Koondumise kontrolli käibepiirmäärad on püsinud muutumatuna alates 2006. aastast, kuigi majanduskasv ja inflatsioon on olnud märkimisväärsed. 2025. aastal ei ole selle muutmiseks esitatud ettepanekuid, mistõttu tuleb eeldada, et ka 2026. aastal jäävad kehtima tänaseks ebaproportsionaalselt madalad piirmäärad: 6 miljoni euro suurune ühiskäibe künnis ja 2 miljoni euro suurune individuaalse käibe künnis.

Samas on arutatud ettepanekuid regulatsiooni muutmiseks viisil, kus Konkurentsiametile antaks õigus kontrollida tehinguid ka pärast nende lõppemist (nn call in power). Sellise mudeli eeskuju on peamiselt Läti ja Leedu ning sarnased arutelud toimuvad ka mujal Euroopas. Praktikas kaasneks sellise regulatsiooniga aga mitmeid probleeme, mistõttu võiks pigem loota, et Eesti lähiaastatel sellise lahenduseni ei jõuaks.

Eesti VC ja PE tehingud: mis on viimasel aastal toimunud?

Kui varasematel aastatel iseloomustasid Eesti investeerimismaastikku rekordilised rahastussummad ja kiirete kasvuvoorude rohkus, siis viimase 12–18 kuu jooksul on pilt selgelt muutunud. Venture capital’i (VC) ja private equity (PE) tehingud ei ole kadunud, kuid need on muutunud selektiivsemaks, strateegilisemaks ja tehnoloogiliselt sügavamaks, kirjutab Ellex Raidla ekspert Rutt Värk.

VC: vähem tehinguid, suuremad panused

Eesti riskikapitaliturul tehakse praegu vähem tehinguid, kuid keskmine kvaliteet ja ettevõtete küpsus on üldiselt kõrgem. Kapital liigub eelkõige ettevõtetesse, millel on kas selge globaalne turg ja skaleeritav ärimudel, tõestatud toode ja varajane müügitõmme, süvatehnoloogiline eelis (AI, deep tech, küberturve) või seos kaitse- ja dual-use valdkonnaga.

Eriti silmatorkav on tehisintellekti ja andmetöötlusega seotud ettevõtete rahastamine. Eesti tugev tarkvarainseneride baas ja rahvusvaheline kogemus annavad selles valdkonnas selge konkurentsieelise. Samuti on märgatavas tõusutrendis kaitse- ja dual-use tehnoloogia – valdkond, mis oli veel viis aastat tagasi pigem nišš, kuid on tänaseks kujunenud legitiimseks ja isegi ihaldatud investeerimissihtmärgiks nii kohalike kui ka rahvusvaheliste investorite jaoks. Kolmanda trendina võib välja tuua deep tech spin-out’id ülikoolidest ja teadusasutustest, mille puhul investorid aktsepteerivad pikemat arendustsüklit, kuid ootavad märksa suuremat strateegilist väärtust.

Varajase faasi turg (pre-seed, seed) ei ole kadunud, kuid see on muutunud ettevaatlikumaks ja aeglasemaks. Asutajatelt oodatakse rohkem kui ideed – esmased kliendid, kaitstav tehnoloogia või regulatiivne eelis on muutunud sisuliselt miinimumnõudeks.

Suurimad VC-tehingud 2025. aastal olid järgmised:

• Starship Technologies kaasas 2025. aastal Series C voorus ligikaudu 50 miljonit eurot, et arendada autonoomset robotiparki Euroopas ja USAs. Rahastusringi juhtis Plural.
• AI-agente arendav Pactum AI kaasas ligikaudu 47 miljonit eurot Series C rahastusvoorus, mida juhtis Insight Partners.
• Blackwall kaasas 45 miljonit eurot Series B voorus, mida juhtis Dawn Capital. Ettevõte tegutseb küberturbe ja veebiinfrastruktuuri kaitse valdkonnas, rakendades laialdaselt tehisintellekti.
• Katana kaasas 14 miljonit eurot Series B laienduses, kinnitades, et ka küpsemad vertikaalsed SaaS‑ettevõtted suudavad jätkuvalt kapitali ligi tõmmata.
• Stargate Hydrogen kaasas 11 miljonit eurot Series A rahastust rohevesiniku tootmistehnoloogia arendamiseks – oluline näide Eesti cleantech‑sektori elujõulisusest.

PE: vaikselt, aga kindlalt

Kui VC-tehingud on avalikkusele nähtavamad, siis private equity on Eestis liikunud vaiksemalt. Fookus on pigem kontrollosalustel; keskmise suurusega ettevõtetel, mis on sageli perekonna- või asutajapõhised, ning selgel operatiivse väärtuse loomisel.

2025. aasta silmapaistvaim erakapitali tehing Eestis oli INVL Private Equity Fund II poolt 75% osaluse omandamine Eesti suurimas jäätmekäitlusettevõttes Eesti Keskkonnateenused (EKT). Tegemist on Balti regiooni ühe suurima PE-fondi esimese märgilise investeeringuga Eesti turul ning tugeva signaaliga, et küpsed Eesti teenus- ja infrastruktuuriettevõtted on PE-fondide jaoks atraktiivsed.

Trendina võib välja tuua, et ka asutajate ja perekonnaäride exit’id PE-fondidele on muutumas normaalseks arenguetapiks, mitte erandiks.

Artikkel ilmus Ellex Raidla Tehinguradaris. Vaata täismahus raportit SIIN.

Ants Nõmper: kontrolli, kes sind ravib

Delfi avaldas Ants Nõmperi arvamusloo, milles ta hoiatab, et vale arsti juurde minek võib väga kalliks maksma minna. Nõmper rõhutab, et meditsiin on äri, ning kuigi äri soodustab efektiivsust ja konkurentsi, võib see teiselt poolt teha kurja nii konkurentidele kui ka tarbijatele. Selleks, et patsient ei peaks hakkama oma õigust ja raha taga ajama, soovitab ta lähtuda rahvatarkusest „Usalda, aga kontrolli!“

Artiklis selgitatakse, et tervishoiuteenuseks loetakse muu hulgas teenused, mille käigus toimub naha läbistamine nõelaga eesmärgiga mõjutada teisi kudesid või üldseisundit, näiteks Botoxi tegemine ja täitesüstid, vitamiinide ja mineraalide süstimine või nõelte panemine. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas teenuseosutaja on registreeritud tervishoiutöötaja.

Kui nõelaga tehtava teenuse eesmärk on keha „ehtimine“, on tegemist iluteenusega, mitte tervishoiuteenusega.

Hetkel on tähelepanu alla sattunud kaperavi. Nõmper toob välja, et kuigi kaperavi arsti ei ole arstide eriala loetelus olemas, on tegemist ortodontilise ravi osaga. Kuna kaperavi eesmärgiks on hammaste nihutamine ning sellega kaasnevad riskid, kuulub see ortodontide pädevusse. Seega võib kaperavi osutada ainult erihambaarstina registreeritud ortodont, mitte aga tavaline hambaarst. Hambaarsti ülesanne on ortodontiline probleem ära tunda ja patsient edasi suunata.

Nõmper toob välja ka riskid. Kui tervishoiuteenust osutab mitte arst või mitte õige eriala arst, ei saa patsient ravivea korral hüvitist patsiendikindlustuse süsteemist ning peab kahju nõudmiseks pöörduma kohtu poole. Teenuseosutaja riskib seejuures tõsiste õiguslike tagajärgedega, sh kriminaalkaristusega.

Täispikka arvamuslugu saab lugeda Delfist.

Marika Kütt osales rahvusvaheliste sanktsioonide eksperdina Londoni vahekohtumenetluses

Rahvusvahelised sanktsioonid on kujunemas keeruliste geopoliitiliste olude tõttu eraldi õigusvaldkonnaks. Eestit puudutavad kõige enam alates 2022. aastast kehtestatud Euroopa Liidu sanktsioonid  Venemaa ja Valgevene suunal, mis on pretsedenditult laiaulatuslikud. See on toonud kaasa keerulised õigusvaidlused ja nende riski nii eraisikutele kui ka EL liikmesriikidele.

Ellex Raidla nõunik ning rahvusvaheliste sanktsioonide ekspert Marika Kütt on esindanud kliente mitmetes sanktsioonidest tõusetunud vahekohtuasjades. Hiljuti osales ta Euroopa Liidu sanktsioonide eksperdina Londonis toimunud vahekohtumenetluses (LCIA).

Sanktsioonidega seotud õiguslikest probleemidest ning tõusetunud vaidlustest kirjutas Marika SIIN.

Silvia Rumm: 5 aastat Ellex Raidlas

Silvia Rumm alustas oma teekonda Ellex Raidlas keset koroonaaega, kui enamik kolleege töötas kodukontoris ja bürooelu käis tavapärasest vaiksemas rütmis. Järgnenud viis aastat on olnud kiired ja sisukad. Loe Silvia Rummi tööaastatest lähemalt allpool. 

Kas mäletad enda esimest tööpäeva? 

Mäletan oma esimest tööpäeva hästi. Oma teekonda alustasin Ellex Raidlas assistendi rollis ja kujutasin ette, et nüüd satun küll otse seriaali “Suits”. No päris nii see ei ole olnud, aga põnevaid seiku ja väljakutseid on olnud omajagu. Tööle asudes oli endiselt koroonaaeg, inimesed olid enamasti kodukontoris, aga mina hoidsin iga päev meie kodulehte lahti ja vaatasin hoolega töötajate pilte, et nad kindlasti ära tunneksin, kui keegi kontori uksest sisse peaks astuma. Jõudsin assistendina töötada vaid kolm kuud, kui mu juht pakkus mulle välja raamatupidaja kohta, seega sõit büroosiseselt on olnud kiire.  

Mis sind Ellex Raidlasse tõi ja mis sind siin hoidnud on? 

Ellexisse tõi mind suures pildis ikkagi koroona ja sellega kaasnenud koondamistelaine. Lahkusin oma eelmisest töökohast, ühest fantastilisest kohviettevõttest ja olin leidnud juba uue väljundi uuelt ametikohalt, kui koondamisteate sai ka mu elukaaslane. Vaatasime siis koos õhtuti töökuulutusi ning mulle jäi silma Ellexi tööpakkumine. Kuigi ma tol hetkel ise enam aktiivselt tööd ei otsinud, sundis miski mind ikkagi kandideerimise nuppu vajutama. Vist saatus. Ellexist olen leidnud endale palju uusi sõpru ja inimesed ongi kindlasti Ellexi üks suurimaid väärtusi, miks me siin kõik töötame ja mis meid siin hoiab, ka mind. 

Milline hetk on jäänud kõige eredamalt meelde? 

Esimene eredam hetk oli minu jaoks töövestlus. See oli selline äratundmise hetk, vist mõlemal poolel, sest kutse tööle asumiseks sain kohe pärast jutuajamist. Järgmine ja vist siiani kõige ägedam mälestus on büroo sünnipäeva tähistamine 2021. aasta veebruaris Kõltsu mõisa hoovis. Pidu toimus õues, lund oli palju, olime kõik suusariietes, soojendajad saabastes ja kinnastes, matkasime ringi ja nautisime head toitu ja muusikat. Sain kõigiga tuttavaks. Mega-mega tore esimene Ellexi pidu. Ja muidugi meie ühised bürooreisid, Austrias suusatamine, Berliin, Barcelona, Lissabon, ning erinevad spordiüritused. 

Kas sul on tööeluline moto või mõttetera, mis sind iseloomustab? 

“Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.” Ma arvan, et see iseloomustab mind ja minu tööd kõige enam. Ma pole allaandja tüüp ja mulle meeldivad väljakutsed. 

Mida sulle meeldib teha, kui sa ei tööta? 

Kõige rohkem meeldib mulle aega veeta oma lähedastega, ükskõik milliseid tegevusi tehes. Kui lähedasi parasjagu ümber ei ole, siis kuulan podcast’e, loen raamatuid või teen trenni. Mulle meeldib väga ka süüa teha. 

Silvia Rumm tegeleb Ellex Raidlas igapäevaselt müügiarvete ja krediidihaldusega ning töötab raamatupidajana. 

Tahad teada, millega ellexlased veel tegelevad? Loe SIIT.