Märtsis tähistas advokaat Miikael Tuus viiendat tööjuubelit Ellex Raidlas. Miikael töötab konkurentsiõiguse ja riigiabi praktikagrupis, kus ta nõustab kliente keerukates konkurentsiõiguslikes ja järelevalvega seotud küsimustes.
Tööjuubeli puhul palusime Miikaelil meenutada oma algusaega, jagada mõtteid Ellex Raidla kohta ning rääkida ka sellest, mis teda väljaspool tööd kõnetab.
Kas mäletad enda esimest tööpäeva?
Esimene tööpäev sattus koroonaajale. Mäletan, et sisuliselt tühi kontor tekitas võrdlemisi veidra tunde.
Mis sind Ellex Raidlasse tõi ja mis sind siia jääma on pannud?
Ellex Raidlasse tõi mind tudengina antud hinnang, et siia on koondatud oma ala kõige tugevamad eksperdid. Seega teadsin juba varakult, et tahan töötada just siin, kuna tegemist on parima keskkonnaga professionaalseks arenguks.
Olen siia jäänud, kuna see hinnang on senise viie aasta jooksul igapäevaselt kinnitust saanud.
Mida sulle meeldib teha, kui sa ei tööta?
Meeldib käia jõusaalis ja garaažis näppe õliseks teha.
Miikael Tuus on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ning varasemalt praktiseerinud õigusabi- ja notaribüroos. Lisaks igapäevasele kliendinõustamisele on ta kaasa rääkinud ka konkurentsiõiguse ja selle regulatiivsete arengutega seotud erialastes aruteludes.
Tahad teada, millega ellexlased veel tegelevad? Loe SIIT.
Hiljutise Riigikohtu määrusega jõustus otsus, mis kohustas tantsukooli maksma muusikaautoritele litsentsitasu täiskasvanute treeningutes avalikult esitatud muusika eest. Eesti Autorite Ühing koostöös Eesti Esitajate Liidu ja Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga on avaldanud abistava juhendi muusika kasutamise osas spordivaldkonnas. Kirjutavad Ellex Raidla nõunik Mari Must ja Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Mati Kaalep.
Hiljutise Riigikohtu määrusega jõustus Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-25-4966, mis mõistis muusikaautorite kasuks tantsukoolilt välja litsentsitasu muusikateoste avaliku esitamise eest täiskasvanute treeningutes.
Harju Maakohus kinnitas otsuses, et tasulistes tantsutreeningutes (tantsukoolides) autoriõigusega kaitstud muusika avalikuks esitamiseks on vaja muusikaautoreid esindava Eesti Autorite Ühingu luba ja maksta muusikateoste kasutamise eest autoritele autoritasu. Lisaks tuleb saada luba Eesti Esitajate Liidult, mis kogub koostöös Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga tasu muusikateoste esitajatele ja fonogrammitootjatele.
Samuti selgitas maakohus, et kontseptsioonitreeningu (nt Zumba) puhul peab muusika avaliku esitamise jaoks tantsukool ikkagi saama loa Eesti Autorite Ühingult. Treener, kes saab Zumba Fitness LLC käest treenerilitsentsi, saab ligipääsu ZUMBA äpi kaudu kättesaadavatele muusikateostele, kuid nende muusikateoste treeningutes esitamiseks peab treeninguid korraldav tantsukool saama muusikaautoreid esindavalt organisatsioonilt eraldi loa.
Litsentsitasu maksmisest ei vabasta ka originaalteoste asemel töötluste kasutamine. Kohus märkis, et kui algne teos on veel autoriõigusega kaitstud, siis võib seda töödelda ehk luua n-ö töödeldud (tuletatud) versioon vaid algse autori nõusolekul. Kui treeningutes kasutatakse muusikateoste töödeldud versioone, siis ei piisa töötluse tegijaga lepingu sõlmimisest, vaid tasu tuleb maksta ka nende muusikateoste algsetele autoritele ja seda vastavalt Eesti Autorite Ühingiga sõlmitud lepingule.
Juhul kui tegemist on tavapärase ärilisel eesmärgil tegutseva treeninguid pakkuva ettevõttega, siis tal ei ole õigus kasutada muusikateoseid tasuta. Autoriõiguse seaduses ette nähtud hariduserandile saab tugineda ainult väga kindlatel tingimustel ning ka siis ei tulene sellest õigust piiramatult kasutada muusikateoseid nende avalikuks esitamiseks.
Eesti Autorite Ühing on koostöös Eesti Esitajate Liidu ja Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga 2025.a lõpus koostanud juhendi autoriõigusega kaitstud muusika kasutamise kohta spordivaldkonnas (tantsutreeningud, spordiüritused). Juhendis on selgitatud, kuidas valida muusikat spordikavasse ning millal on vaja muusika avaliku esituse luba treeninguteks ja võistlusteks. Samuti on selgitatud, missugusel juhul saab kasutamine vastata haridusasutustele autoriõiguse seaduse §-s 22 ette nähtud teoste vaba kasutamise tingimustele.
„Kohtusse pöördumine ei ole kunagi esimene samm selliste vaidluste puhul. Sellele eelnevad alati korduvad pöördumised ja selgitused litsentsilepingu sõlmimise vajalikkuse osas. Kui siis ikkagi muusikateoste kasutaja jääb eriarvamusele, lepingut ei sõlmi ja litsentsitasu ei maksa, lahendab vaidluse kohus. Teema on oluline, sest autoritel õigus saada tasu, kuid see tagab ka ausa konkurentsi tantsukoolide vahel – keegi ei saa eelist maksmata litsentsitasu näol,“ selgitas Ellex Raidla vandeadvokaat Mari Must.
„Kohtuvõit tekitab alati kahetisi tundeid – ühelt poolt oleme rahul, et kohus nõustus meie seisukohtadega, aga teiselt poolt oleks saanud antud olukorra lahendada kokkuleppe teel. Esperanza Tantsukool OÜ oleks saanud kohtuvaidlust ja sellega kaasnevaid kulusid vältida koheselt koostööd tehes, sest seadus annab autoritele selge õiguse autoritasu saada. Selle asemel kaotasid nad kohtuvaidluse kõigis kohtuastmetes ning paarisaja eurose arve maksmise asemel tekkis lõpuks kohustus hüvitada ka EAÜ õigusabikulud enam kui 6000 euro ulatuses. Ma väga loodan, et tulevikus jääb meil selliseid vaidlusi aina vähemaks,“ lausus EAÜ tegevjuht Mati Kaalep.
Eesti Autorite Ühing on autorite asutatud kollektiivse esindamise organisatsioon, mis toimib ühenduslülina autorite ja teoste kasutajate vahel.
Pressiteade 19.03.2026. Artikkel ilmus ka Delfi Ärilehes.
Tehnoloogia areng ja nutikad lahendused on osa toimivast majandusest ja riigist. Siiski tuleb veenduda, et need lahendused on ka läbi mõeldud ja neid rakendades on kasutusel ka asjakohased tagatised, kirjutab Ellex Raidla assotsieerunud partner Merlin Liis-Toomela.
Viimastel kuudel on Eestis küsitud, kas liigume märkamatult jälgimisühiskonna suunas. Jüri Raidla on hoiatanud, et Eesti liigub kaamerate kasutamise praktikaga ohtlikult selles suunas. Õiguskantsler Ülle Madise on rõhutanud, et põhiõigusi piirava tehnoloogia kasutamiseks peab olema selge seaduslik alus ning et jälgimisühiskond on ohtlik just seetõttu, et see võimaldab võimul lämmatada vabadust. Karmen Turk ja Tambet Toomela on omakorda juhtinud tähelepanu sellele, kuidas näiliselt tehniline ja hea eesmärgiga andmetöötlus võib kasvatada üles keskse „superandmekogu“, mille tegelik mõju vabadusele ja õigusriigile võib osutuda palju suuremaks, kui esmapilgul paistab.
See kõik võib mõnele tunduda liialdusena. Nagu ka andmekaitse ise. Ka minu enda varasema arvamusloo „Kas meil on privaatsusõigusi vaja?“ taustal võib küsida: kas me tõesti peame jälle tegelema järjekordse mõttetu privaatsusvaidlusega? Kas andmekaitse ei ole mitte lihtsalt üks tüütu pidur ajastul, kus tehnoloogia muudab teenused kiiremaks, targemaks ja mugavamaks? See on mõistetav küsimus. Lihtsustatult võttes taandub vastus lõpuks sellele, kas me tahame elada ühiskonnas, kus riik ja tehnoloogia näevad meist üha rohkem, enne kui ühiskond ise on läbi vaielnud, kas aktsepteerime sellise jälgimisega kaasnevaid riske ja kus peab piir jooksma?
Asi ei ole selles, et digiriik, andmevahetus või nutikad teenused oleksid alati per se halvad ja „kahtlased“. Vastupidi. Eesti edu ongi suuresti rajatud sellele, et me oleme osanud tehnoloogiat kasutada inimeste elu lihtsustamiseks. Kasutan ka ise igapäevaselt erinevaid lahendusi ja teenuseid – alates spordikellast kuni ühtse sisselogimise ja automaatse andmevahetuseni – ning pean loomulikuks, et selline mugavus eeldab ka isikuandmete kasutamist. Ent samal ajal on naiivne teeselda, et iga tehnoloogiline võimekus on juba ainuüksi oma kasulikkuse tõttu ka õigustatud.
Jälgimisühiskond ei teki tavaliselt ühe suure või väikse otsusega. See ei saabu hetkega ega loosungi all. Jälgimisühiskond kujuneb väikeste sammudena. Õigustatud eesmärkide saavutamiseks. Turvalisuse nimel. Andmevahetuse tõhususe nimel. Riskide ennetamiseks. Iga lahendus eraldi võib tunduda mõistlik, vajalik ja kasulik. Küsimus on selles, milline pilt tekib siis, kui need lahendused kokku panna.
Just see ongi põhjus, miks see teema on oluline ning miks planeeritavad riigi „superandmebaasid“ on riskantsed. Mitte sellepärast, et peaksime tehnoloogiat kartma, vaid sellepärast, et peaksime suutma selle mõju riigi käes kainelt hinnata. Mida rohkem riik suudab näha, siduda, analüüsida ja ennustada, seda olulisem on küsida, kus jookseb piir. Kui palju on liiga palju? Millal muutub vajalik järelevalve ülemääraseks jälgimiseks? Millal hakkab inimene muutma oma käitumist mitte seetõttu, et ta teeb midagi valesti, vaid seetõttu, et ta teab, et süsteem võib teda pidevalt näha?
Privaatsus on üks neist tingimustest, ilma milleta vaba ühiskond ei püsi. See kaitseb mitte ainult inimese andmeid, vaid tema väärikust, autonoomiat ja usaldust riigi vastu. Kui inimene ei saa enam mõistlikult eeldada, et tema elu ei ole pideva jälgimise objekt, siis hakkab tasapisi muutuma ka see, kuidas ta mõtleb, käitub ja osaleb avalikus ruumis. Seetõttu ei ole andmekaitse küsimus selles, kas riik võib kunagi andmeid kasutada. Loomulikult võib. Küsimus on selles, millistel tingimustel, milliste tagatistega ja millise kontrolli all. Just põhiõigusi riivava tehnoloogia puhul ei tohi me leppida umbmäärase põhjendusega, et eesmärk on hea ja tehniline lahendus on olemas. Sellest ei piisa.
Tehnoloogia areng ja nutikad lahendused on osa toimivast majandusest ja riigist. Siiski tuleb veenduda, et need lahendused on ka läbi mõeldud ja neid rakendades on kasutusel ka asjakohased tagatised. Vastasel juhul võib ühel hetkel selguda, et me ei märganud, millal olemegi samm-sammult jõudnud jälgimisühiskonda.
Chambers & Partners avaldas 2026. aasta Chambers Europe Guide´i, tunnustades Ellexit taas kui üht juhtivat advokaadibürood Baltikumis. Värsked tulemused rõhutavad meie pühendumust strateegiliste ja kliendikesksete lahenduste pakkumisel ning näitavad klientide usaldust meie ülebaltilise meeskonna vastu.
19. märtsil avalikustatud edetabelite järgi on Ellex säilitanud vaidluste lahendamise valdkonnas Band 1 positsiooni kõigis kolmes Balti riigis. Samuti on Ellex hinnatud Band 1 tasemele järgmistes kategooriates:
Chambers and Partners on juhtiv sõltumatu juriidiline väljaanne, mis määratleb ja hindab kõige silmapaistvamaid advokaadibüroosid ja juriste 200 jurisdiktsioonis üle kogu maailma.
Täismahus Chambers Europe Legal Guide 2026 on leitav siit.
12. märtsil toimus Ellex Raidla küberturvalisuse hommikuseminar „Küberturvalisuse seadus (KüTS) ja NIS2: mida teada ja teha?“, kus käsitleti küberturvalisuse seaduse ja NIS2 direktiivi olulisemaid muudatusi ning nende praktilist mõju ettevõtetele.
Seminaril esinesid Ellex Raidla eksperdid Merlin Liis-Toomela ja Hegle Pärna ning Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja Lauri Kriisa. Ühiselt anti ülevaade sellest, kuidas uus regulatsioon mõjutab ettevõtteid, millised on peamised kohustused ning kuidas nendeks ette valmistuda.
Alates 1. jaanuarist 2026 kehtiv küberturvalisuse seadus võtab üle NIS2 direktiivi nõuded ning laiendab oluliselt kohaldamisala. Hinnanguliselt lisandub ligikaudu 3000 uut subjekt senisele 3500 subjektile, mis tähendab, et küberturvalisuse nõuded hakkavad puudutama oluliselt suuremat hulka ettevõtteid kui varem.
Millal ettevõte peab KüTS-i järgima?
Küberturvalisuse seaduse kohaldumine ei sõltu üksnes ettevõtte tegevusalast, vaid mitme teguri koosmõjust. Oluline on hinnata
kas ettevõte tegutseb seaduses nimetatud sektoris (nt energia, transport, tervishoid, digitaristu, jne);
ettevõtte suurust (sh kontserni ja sidusettevõtteid);
teenuse kriitilisust ja võimalikku mõju ühiskonnale;
rolli tarneahelas, sh seotust teiste KüTS subjektidega.
Tuleb silmas pidada, et hinnang peab põhinema tegelikul majandustegevusel, mitte üksnes äriregistri andmetel.
Juhtkonna roll ei ole enam formaalne
Seminaril rõhutati, et küberturvalisus on selgelt juhtimistasandi vastutus. Juhatus peab
Kohustuste rikkumine võib kaasa tuua nii haldus- kui ka tsiviilõiguslikke tagajärgi.
Riskijuhtimine peab olema sisuline
Üks keskseid sõnumeid oli, et riskijuhtimine ei saa piirduda dokumentide koostamisega. See peab olema
pidev ja süsteemne protsess;
integreeritud ettevõtte juhtimisse;
seotud tegelike riskide ja äriprotsessidega.
Praktikas tähendab see kriitiliste infosüsteemide kaardistamist, riskide hindamist ning meetmete regulaarset ülevaatamist.
Tarneahel toob nõuded ka neile, kellele seadus otseselt ei kohaldu
Küberturvalisuse nõuded ei piirdu üksnes otseste subjektidega. Kui ettevõte on osa tarneahelast, võivad nõuded jõuda temani lepinguliste kohustuste kaudu.
See tähendab, et
kliendid võivad nõuda vastavust KüTS ja NIS2 nõuetele;
lepingutesse lisatakse turvanõuded ja auditikohustused;
ettevõtted peavad arvestama alltöövõtjate ja partnerite riskidega.
Intsidentidest teavitamine ja tähtajad
Seadus täpsustab ka küberintsidentidest teavitamise korra. Olulisemad tähtajad on järgmised:
esmane teavitus 24 tunni jooksul;
vaheraport 72 tunni jooksul;
lõplik raport ühe kuu jooksul.
See eeldab, et ettevõttel on olemas selge ja toimiv intsidentide käsitlemise protsess.
Kui soovid hinnata, kas küberturvalisuse seadus (KüTS) ja NIS2 direktiiv sinu ettevõttele kohaldub või vajad abi nõuete rakendamisel, siis võta meiega ühendust.
Patsientide ohjeldamine on haiglates pikaaegne praktika ning on sageli vältimatu patsiendiohutuse tagamiseks. Riigikogu menetluses olev eelnõu on oluline samm, et tagada sellise praktika õiguspärasus. Teemat kommenteerivad Ellex Raidla partner Ants Nõmper ja jurist Paul Kaasik.
Eelmise aasta lõpus jõudis Riigikokku seaduseelnõu, millega täiendatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust (TTKS). Seaduse jõustumisel oleks psüühikahäirega patsiendi ohjeldamine lubatud vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel. Seni on ohjeldamine olnud lubatud üksnes haigla psühhiaatriaosakonnas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) alusel.
On selge, et püsiva psüühikahäirega patsient ei saa alati viibida psühhiaatriaosakonnas, näiteks võib tekkida vajadus toimetada dementne patsient südameuuringuks kardioloogiaosakonda. Samas võib dementne patsient just ebameeldivate meditsiiniliste protseduuride ajal muutuda agressiivseks.
Loome teise näite. Muidu tervel inimesel tekib operatsioonijärgne psühhoos, mis võib kesta ka pikemat aega. Psühhoosis patsient ei mõista oma olukorda ning proovib eemaldada enda küljest kanüüle. Sellises olukorras on patsiendi ohjeldamine hädavajalik, et vältida raskeid vigastusi, olgu selleks meetmeks ajutine kinni hoidmine või kinni sidumine ohjeldusrihmadega, kui psühhoos kestab pikemat aega. Keegi ei soovi pärast operatsiooni lahkuda haiglast uue tervisehädaga, mis tekkis seetõttu, et seadus ei lubanud arstil teda õigel ajal ohjeldada.
Reguleerimine on ainuõige samm.
Arstide jaoks on ammu olnud ilmne, et patsiendi ohjeldamine võib osutuda vältimatuks ka väljaspool haigla psühhiaatriaosakonda. Sama ilmne peaks juristidele olema põhimõte, et inimese vabadust saab piirata üksnes seadusliku aluse olemasolul. Just sellele juhtis õiguskantsler tähelepanu juba 2023. aasta märgukirjas Sotsiaalministeeriumile. Tegelikult oli probleem avalikkusele teada veelgi varem: juba 2016. aastal kajastas meedia juhtumit, kus 93-aastane patsient oli öö läbi voodi külge seotud.
Seaduslik alus patsiendilt vabaduse võtmiseks luuakse aga alles kümme aastat hiljem. Kas seaduse loomine muudab aastaid kestnud patsientide ohjeldamise kuidagi vähem põhiõigusi riivavaks? Ainult seadus iseenesest mitte: koos sellega peaksid muutuma ka tööprotsessid või tehnoloogilised lahendused. Näiteks oleks tõenäoliselt saanud vältida juhtumit, kus patsient oli põhjuseta öö otsa kinniseotud, kui patsienti oleks jälgitud kaamera abil.
Värske eelnõu näeb ette ohjeldatud patsiendi pideva jälgimise, mis tähendab tema seisundi regulaarset hindamist kindlate intervallide järel ja eelnevalt määratletud kriteeriumide alusel ning kogu ohjeldusperioodi dokumenteerimist. Üksnes kaamera teel jälgimisest ei piisa, kuid kaamerat võib kasutada abivahendina. Samuti laieneb eelnõuga terve rida seni psühhiaatrilise abi seaduses sätestatud kohustusi: mehhaanilise ohjeldamise korral tuleb patsient paigutada jälgimisruumi või eraldada ta eralduskardinate abil; ohjeldamise otsuse peab tegema arst; esimesel võimalusel tuleb teavitada patsiendi lähedasi; üle 24 tunni kestnud ohjeldamisest tuleb teavitada Terviseametit. Kui seni kehtisid loetletud nõuded ainult haigla psühhiaatriaosakonnas, siis uue eelnõu järgi muutuvad need laiemalt kohaldatavaks. Tunnustust väärivad muidugi haiglad, kes olid adekvaatset protsesse rakendanud ka ilma neid kohustava seaduseta.
Õigusriikluse tagamiseks on oluline, et põhiõiguste riived oleksid selgelt reguleeritud ning väärkasutuse vältimiseks oleksid paigas vastavad kontrollmehhanismid. Kiiduväärt on selles osas õiguskantsleri ja Sotsiaalministeeriumi tegutsemine, kes võtsid ette meditsiiniliselt hädavajaliku praktika legaliseerimise.
Märtsis tähistab vandeadvokaat Ermo Kosk Ellex Raidlas 15 aasta tööjuubelit. Ermo Kosk on üks tunnustatumaid noore põlvkonna tehinguadvokaate Eestis, kelle kogemus hõlmab omandamis- ja ülevõtmistehinguid, finantseerimis- ja kinnisvaratehinguid ning igapäevaseid äriõiguslikke küsimusi.
Oma karjääri jooksul on ta nõustanud sadu tehinguid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt – Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Tema töölauale on jõudnud nii klassikaliste tootmis- ja teenindusettevõtete omandamised kui ka IT-, start-up– ja fintech-ettevõtete kapitali kaasamised.
Palusime Ermol meenutada oma esimest tööpäeva ning jagada mõtteid töö ja vaba aja kohta.
Kas mäletad oma esimest tööpäeva?
Alustasin ühinemiseelsel perioodil Advokaadibüroo Redi (hiljem Primus) partnerina. Primus ühines Ellex Raidlaga 2018 aastal. Hea tunne oli.
Mis sind Ellex Raidlasse tõi ja mis sind siia jääma on pannud?
Advokaadibüroode ühinemine tõi – ja tulin, et jääda.
Mida sulle meeldib teha, kui sa ei tööta?
Sport ja turniiripokker.
Ermo tööd on tunnustanud ka rahvusvahelised õigusturu väljaanded, sealhulgas Legal500, IFLR1000, Chambers Europe ja Chambers Global.
Meil on hea meel, et oled meiega!
Tahad teada, millega ellexlased veel tegelevad? Loe SIIT.
Alates 9. märtsist juhib Ellex Raidla finantsregulatiivvaldkonda vandeadvokaat Kevin Gerretz. Tema töö keskendub finantsteenuste regulatsioonile, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele ning kapitaliturgudele. Kevin nõustab kliente keerukates regulatiivsetes küsimustes, aidates neil teha informeeritud ja läbimõeldud kuid ärisõbralikke otsuseid.
Lai kogemus finantssektori regulatiivküsimustes
Kevinil on ulatuslik kogemus finantsteenuste ja -toodete regulatsiooni ja vastavusnõuete tõlgendamisel ning turuosaliste kohustuste hindamisel. Tema nõustamispraktika hõlmab nii finantstooteid ja -teenuseid kui ka finantssektori infrastruktuuri. Ta on nõustanud kliente muu hulgas järgmistes valdkondades:
investeerimisteenused ja -tooted;
krediidi andmine ja pangandus;
makseteenused;
väärtpaberituru infrastruktuur, sealhulgas keskdepositooriumid ja kauplemiskohad;
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed ning rahvusvahelised sanktsioonid.
Lisaks on Kevinil ulatuslik kogemus klientide nõustamisel erinevates järelevalve- ja loamenetlustes ning suhtluses järelevalveasutustega, sealhulgas olukordades, kus regulatiivsed küsimused mõjutavad otseselt klientide tegevusvõimalusi.
Oluline roll büroo nõustatavates kapitaliturgude projektides
Regulatiivnõustamise kõrval on Kevinil ulatuslik kogemus kapitaliturgude valdkonnas. Ta on nõustanud arvukaid võla- ja omakapitaliinstrumentide pakkumisi ning osalenud nende emiteerimise ja kauplemisele võtmise protsessides.
Meeskonna juhtimine ja panus järelkasvu
Kevin juhib Ellex Raidla finantsregulatiivvaldkonna meeskonda ning panustab aktiivselt nooremate kolleegide ja praktikantide juhendamisse. Tema jaoks on oluline, et meeskonnaliikmetel oleks võimalus töötada sisuliste kaasustega ning võtta vastutust juba varases tööetapis, mis toetab nii professionaalset arengut kui ka meeskonna jätkusuutlikkust.
Tasakaal detailide ja tervikpildi vahel
Kevin on rõhutanud, et finantssektori tugevalt reguleeritud õigusruum eeldab ühtaegu nii detailset regulatsiooni tundmist kui ka suutlikkust näha laiemat pilti. Oluline on leida mõistlik tasakaal riskipõhise nõuetelevastavuse ja ärivõimaluste vahel.
Alates 9. märtsist juhib Ellex Raidla keskkonna ja planeerimise valdkonda Siim Vahtrus. Siim on Ellex Raidla nõunik, kes on tänaseks üheks Eesti mõjukamaks keskkonna ja planeerimisõiguse eksperdiks.
Siim on olnud meie regulatiivgrupi oluline liige alates 2025. aasta novembrist. Juhtroll on tema loomulik järgmine samm valdkonnas, kus küsimused on ühtaegu ärikriitilised ja ühiskondlikult suure kaaluga. Siimu tugevuseks on selge argumentatsioon, strateegiline mõtlemine ja julgus vaadata mitu käiku ette, mis annavad garantii klientidele, et jõuame kindla tulemuseni.
Kogemus, mis mõjutab otsuseid ja ruumi arengut
15aastase praktika jooksul on Siim nõustanud ettevõtteid, avalikku sektorit ja teisi kliente suurprojektides, mis kujundavad Eesti majanduse selgroogu, ruumilist arengut ja rohepööret:
taristu (kõrgepingeliinid, raudteed),
taastuvenergia arendused,
kaevandused ja jäätmekäitlus,
elu- ja ärikinnisvara planeerimine.
Tema töö hõlmab ka ruumilise planeerimisele järgnevaid etappe – projekteerimistingimuste väljastamist, ehituslube ja kasutuslube, mistõttu pakub Siim klientidele terviklikku õigusalast tuge kogu arendusprojekti kavandamise ja elluviimise perioodi vältel.
Lisaks on ta kogenud kohtuvaidleja, kellel on mitmeid olulisi võite ka Riigikohtus, ning tugev partner regulatiivküsimustes, kus kaalul on nii ettevõtete investeeringud kui avalikud huvid.
Valdkonda kujundavad teadmised ja vaade
Siim on mitme olulise õigusteose kaasautor, sealhulgas:
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid,
keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend,
rohevõrgustiku planeerimise juhend,
ning ta on olnud üks tööstusheite seaduse kavandi autoreid.
Tema taust argumenteerimise ja läbirääkimiste koolitajana annab talle selge eelise olukordades, kus on vaja sisulist täpsust, osapoolte kaasamist ja võimet ehitada keerulistes teemades ühine arusaam.
Rahvusvaheline haare ja kõrged standardid
Siim lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, õppides aasta jooksul ka Konstanzi ülikoolis Saksamaal, kus omandas erialase saksa keele. Enne Ellexiga liitumist töötas ta Eesti Keskkonnaõiguse Keskuses ning kahes Eesti juhtivas advokaadibüroos. Kogemus, mis on andnud talle laiapõhjalise ja tasakaalustatud vaate nii õiguse kui ruumilise arengu ristumiskohtadele.
Siim ise võtab oma tööfilosoofia kokku kolme omadusega: kirg valdkonna vastu, objektiivsus igas olukorras ning teadlikkus oma piiridest – nii nende tunnistamisest kui ületamisest. Ning jah, ta peab oluliseks säilitada huumorimeel ka kõige tehnilisemate kaasuste juures.
Tere tulemast uude rolli, Siim. Näeme koos kaugemale.
Teist aastat järjest avaldatud Baltikumi fintech turu ülevaade “Baltic Fintech Legal Outlook 2026” toob välja Eesti eelistena elava start-up ökosüsteemi, arenenud tehnoloogiavaldkonna ning regulatiivse raamistiku.
“Hästi arenenud tehnoloogiavaldkond on olnud meie fintech-sektori peamiseks edasiviivaks jõuks,” ütleb Ellexi Raidla fintech-valdkonna juht Anneli Krunks. “Erinevalt suurematest riikidest on Eestis mõnevõrra vähem siseriiklikke juhendeid ja suuniseid, välja arvatud kriitilistes valdkondades nagu rahapesu tõkestamine, mis on võimaldanud innovaatilistel lahendustel finantssektoris areneda dünaamilisemas regulatiivkeskkonnas. See on mänginud olulist rolli keerukamate tehnoloogiapõhiste finantsteenuste turule tulekus,” lisas Krunks. Ellex Raidla partner Marko Kairjak täiendab veel eelnevat: “Mõnevõrra märkamatult on Eesti eeliseks saanud ka ülereguleerimisest hoidumine: ajal, mil EL paiskab igakuiselt finantsvaldkonna suunas uusi ja kohati ülidetailselt nõudmisi, on Eesti seadusandja ja järelevalve suutnud hoida konservatiivset joont ning vältinud siseriiklikult veel täiendavate komplekssete regulatsioondie vastuvõtmist. ”
Ülevaade toob välja mitu selget eelist, mis on kindlustanud Eesti positsiooni juhtivate fintech turgude seas Euroopas. Eesti on tuntud oma elava start-up ökosüsteemi poolest, mis on meelepärane ka fintech-ettevõtetele. Arenenud digitaalne taristu võimaldab sujuvat asjaajamist, luues fintech-ettevõtetele tõhusa tegevuskeskkonna. Eesti regulatiivne lähenemine, mida iseloomustab väiksem riigisiseste õigusaktide arv, loob võimaluse innovaatiliste lahenduste esiletõusuks.
Ellex on Baltikumi juhtiv advokaadibüroo, kes on tunnustatud juba aastaid 1. taseme büroona Chambers and Partners FinTech Guide’is. Ainukese büroona Eestis on Ellexil valdkonnale pühendunud tiim. Nii saame toetada ettevõtteid pidevalt muutuvas digitaalses majanduskeskkonnas. Meie teenuste hulka kuuluvad: finantstehnoloogia, plokiahela tehnoloogia ja digitaalvarad ning IT õigus, andmekaitse ja küberturvalisus.
Ellex Raidla nõuniku Siim Vahtruse artikkel ilmus Delfi Ärilehes 23.02.2026. Vahtrus selgitab, miks naabri vastuseis ei takista ehituslubade või projekteerimistingimuste andmist ning millised õigused ja kohustused kaasnevad võõra maa kasutamisega ehitusprotsessis.
Kiuslikud naabrid ei saa vetostada ehitusõiguse andmist
21. sajandil ei ole Tammsaare teostest tuttavad Peaarud ja Andresed Eestist kuhugi kadunud. Üle-eelmisel sajandil kulutati vallakohtute uksi, täna tuleb naabrite erimeelsusi lahendada erinevatel ametiasutustel. Pahatihti kipuvad sellised vaidlused kanduma üle ka detailplaneeringute, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade menetlustesse. Hea uudis ametnikele ning ehitusõigusest huvitatud maaomanikele on, et seaduste ja kohtupraktika järgi ei ole kiuslikul naabril vetoõigust isegi siis, kui ehitustegevuseks või hilisemaks ehitise kasutamiseks on vaja kasutada tema maad.
Ehitamiseks vajalikud load ei sõltu maakasutusõigusest
Advokaadina puutun praktikas jätkuvalt kokku küsimusega, kas ja kui palju saab mõne ehitamiseks vajaliku loa andmist takistada see, et naaberkinnistu omanik ei ole ehitamisega nõus ja tagatipuks ei anna luba kasutada oma kinnistut kas uuele ehitisele juurdepääsuks või ehitist teenindava taristu (torustikud, kaablid) rajamiseks. Lühike vastus on, et vajaliku maakasutusõiguse (vabatahtlikult) andmata jätmine naabri poolt ei takista ehitamiseks vajalike lubade andmist.
Detailplaneeringute puhul viitab seadus selgelt, et üheks vajadusel lahendatavaks küsimuseks on ehitisi teenindavate tehnovõrkude ja -rajatiste (nt vee- või gaasitorud, elektrikaablid) ning avaliku teeni viiva juurdepääsutee asukoht. Lisaks tuleb ära määrata eelnevaga seotud servituutide või tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajadus. Teisisõnu, detailplaneeringu kehtestamise ajaks ei pea veel võõra maa kasutamise õigust olemas olema, vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel saab selleks vajalikke samme astuda.
Projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade osas samavõrd selge säte ehitusseadustikus puudub. Samas Riigikohtu praktikas on ka nende lubade osas võetud sarnane lähenemine. Kõige huvitavam näide on Aidu tuulepargi ülekandeliini osas tehtud otsus (haldusasi 3-18-2022), kus Riigikohus leidis, et isegi võõrale maale ehitise püstitamiseks taotletud ehitus- ja kasutusloa andmisel ei ole takistuseks, kui maa omanik ehitamisega nõus ei ole ja maakasutusõigust anda ei taha. Loa andja võib loa andmisest keelduda vaid siis, kui ehitisega kaasneb (objektiivselt) maaomanikule püsiv ja üleliia koormav mõju. Veelgi enam ei saa ehitamiseks vajaliku loa andmist takistada see, kui naaber ei soovi anda luba kasutada oma maad juurdepääsuteeks või nt veetrassi rajamiseks.
Mündi teine külg: võõra maa kasutamise õigus tuleb ikkagi hiljem saada
Praktikas on eelkirjeldatud avalik-õiguslike lubade ja eraõiguslike küsimuste lahus hoidmisel ehitamisest huvitatud maaomaniku seisukohast ka negatiivsem pool. Nimelt ei anna ehitus- või kasutusluba veel õigust võõrast maad kasutada ja selleks, et kõigi õigusnormidega kooskõlas käituda, tuleb vastav õigus moel või teisel saada.
Hõlpsaim viis on naabriga kokkuleppele jõuda ning seada tema kinnisasja kasutamiseks vajalik servituut. Kui see ei õnnestu, annab asjaõigusseadus aluse pöörduda kohtusse, millisel juhul määrab juurdepääsutee, tehnovõrgu- või rajatise asukoha ja muud tingimused kohus. Teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste puhul, mis on vajalikud rohkem kui ühe kinnistu teenindamiseks, võib olla õigustatud ka sundvalduse seadmine ehitusloa andnud asutuse (enamasti kohalik omavalitsus) poolt. Seega annavad seadused tööriistad, kuidas tulla toime ka ebamõistlikult tõrksa naabriga – küll aga võib nende kasutamine eeldada pikki ja kulukaid kohtuvaidluseid.
Eeltoodu juures on oluline, et ehituslubade kehtivus on piiratud. Reeglina kaotab luba kehtivuse, kui viie aasta jooksul loa andmisest ehitustegevusega ei alustata. Samas on omavalitsusel õigus ehitusloa kehtivust pikendada ning keeruka naabrite vahelise vaidluse korral on selleks enamasti ka alust.
Ehitusega seotud juurdepääsu osas on talumiskohustus
Erijuhtumiks on võõra kinnisasja kasutamine olukorras, kus maaomanikul on oma kinnistule ehitamiseks (ajutiselt) vaja kasutada võõrast kinnisasja. Tellingute püstitamist, ehitusmaterjali vedu ja ajutist paigutamist ning kinnisasjast üle sõitmist ja käimist, kui see on hädavajalik, peab naaberkinnisasja omanik taluma. Küll aga kaasneb sellisel juhul kohustust hüvitada tekkida võivad kahjud (nt maha lõigatud või sõidetud hekk, rikutud muru vms).
Nõustame ettevõtteid ja arendajaid ehitusõiguse, planeeringute, juurdepääsuküsimuste ning lubadega seotud vaidlustes. Kui teie projektis on tekkinud küsimusi ehitusloa, kasutusloa või võõra kinnisasja kasutamise õigusliku aluse kohta, võtke meiega ühendust.
Milline oli meeleolu tehnoloogiasektoris 2025. aastal? Eesti tehinguturg on jõudnud uuele küpsusastmele, kirjutavad Ellex Raidla assotsieerunud partnerid Ott Aava ja Rutt Värk, koos PwC Eesti M&A üksuse juhi Sass Karemäega.
Kui 2023. aastat iseloomustasid šokid ja järsk langus ning 2024. aastat ettevaatlik kohanemine uue reaalsusega, siis 2025. aasta kujunes tehnoloogiasektoris tasakaalu ja taastumise aastaks. Turg ei pöördunud tagasi buumiaegadesse, kuid nii tehinguaktiivsus kui ka rahastamine näitasid stabiliseerumise märke. Raha on olemas, ent liigub aeglasemalt, rangemate tingimustega ja selgelt parimate ettevõtete suunas.
Tehingud ja rahakaasamised: rohkem tehinguid kuid vähem raha
Eestis tehti 2025. aastal kokku 205 tehingut, mis on 32 võrra rohkem kui aasta varem. Neist 83 kuulusid riskikapitali ja tehnoloogiavaldkonda ning 95 olid klassikalised M&A-tehingud. Aasta algus oli pigem ettevaatlik, kuid alates teisest kvartalist muutus turg selgelt aktiivsemaks ning tehingute tempo püsis stabiilsena kuni aasta lõpuni.
Eesti idufirmad kaasasid 2025. aastal ligikaudu 319 miljonit eurot, mis tähendab langust võrreldes nii 2024. kui ka varasemate tippaastatega. Samas püsis rahastusvoorude arv 85 tehingu juures, mis näitab, et turg ei ole seiskunud – pigem on muutunud investeeringute iseloom.
Keskmine tehingu suurus langes umbes 3,8 miljoni euroni, kinnitades trendi, kus investorid eelistavad väiksemaid ja etapiviisilisi investeeringuid. Suuri panuseid kohtab harva. Oodatakse selget ärimudelit, olemasolevaid kliente ning realistlikku teed kasumlikkuseni.
Tehingute arv ja maht
Aasta
Kaasamiste arv
Maht
2023
94
460m
2024
80
359m
2025
85
319m
Suurimad kaasamised
Ühing
Kaasatud raha
Pactum
47m
Blackwall (Botguard)
45m
Starship Technologies
42m
Lightyear
19m
Katana
14m
Märgiline muutus võrreldes varasemate aastatega oli Eesti päritolu kapitali osakaalu kasv, mis ulatus 2025. aastal üle 32% kogu kaasatud kapitalist. Kui varem domineerisid välisinvestorid, siis nüüd mängivad kohalikud fondid, äriinglid ja olemasolevad investorid olulisemat rolli nii sildfinantseerimistes kui ka jätkuvoorudes. See peegeldab välisinvestorite ettevaatlikkust, aga ka kohaliku kapitalituru küpsemist.
Tehnoloogia ja AI endiselt fookuses, kuid jahenemise märke on näha
Tehisintellekt jäi ka 2025. aastal tehnoloogiasektori keskseks teemaks. Märkimisväärsed rahakaasamised – nagu Starship Technologies, Pactum AI, Blackwall, Druid AI ja Lightyear – näitavad, et investorite huvi AI ja andmepõhiste lahenduste vastu püsib tugev. Samas on võrreldes varasemate aastatega märgata teatud jahenemist: investeeringud on muutunud selektiivsemaks ning hinnangud ettevõtete väärtustele realistlikumaks.
Lisaks AI-le tõusid esile küberturbe-, energiatehnoloogia-, logistika- ja kaitsetööstusega seotud tehnoloogiaettevõtted. Eriti kaitse- ja nn dual-use tehnoloogiad on muutunud investorite jaoks atraktiivseks, peegeldades laiemat geopoliitilist tausta ja julgeolekualaste lahenduste kasvavat tähtsust.
Tööhõive
Kuigi võrreldes 2023. aasta koondamislainega on globaalne surve vähenenud, püsis koondamiste tase ka 2025. aastal kõrge. Seda vedasid eelkõige suured tehnoloogiakontsernid nagu Intel, Microsoft, Amazon ja Verizon, kes vähendasid tööjõudu kümnete tuhandete rollide võrra. Kuigi koondamised on Eestis üldiselt langustrendis, siis tehnoloogiasektoris on trend vastupidine. Äsja teatas Telia otsusest koondada ligikaudu 50 IT-töötajat, ning varasemalt vähendasid tööhõivet ka Katana, YOLO Group ja Skeleton Technologies. Koondamised idusektoris tähendab, et sektor on jõudmas küpsemasse faasi, kus töökohtade loomine pole enam eesmärk omaette, vaid keskendutakse kvaliteedile ja stabiilsusele.
Rahvusvahelised tehnoloogiasektori koondamised
Aasta
Koondatud
2023
430 000
2024
243 000
2025
246 000
Allikas: trueup.io (seisuga 25.01.2026)
Koondamised Eestis (teade 2)
Aasta
Koondatud
2023
3 528
2024
3 565
2025
2 071
Allikas: Töötukassa
Info- ja side sektori koondamised Eestis (teade 2)
Aasta
Koondatud
2023
320
2024
321
2025
459
Allikas: Töötukassa
Raha kättesaadavus ja fondid
Globaalne nn püssirohi (dry powder) ehk fondide investeerimist ootav kapital on juba aastaid püsinud rekordtasemetel. Kuigi 2025. aasta ei kujunenud uute fondide kaasamisel taaskord rekordiliseks, on turul endiselt märkimisväärne hulk investeerimist ootavat kapitali.
Eestis tegutsevaid klassikalisi erakapitali (PE) fonde on vähe ning möödunud aastal tõstis uue fondi vaid üks neist – Leedu juurtega Invalda. Samas on selle fondi maht, 410 miljonit eurot, märgiline: tegemist on suurima Baltikumis kaasatud fondiga ning ühtlasi ühe suurima PE fondiga kogu Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis viimaste aastate lõikes.
Ka riskikapitali poolel ei olnud tegu rekordaastaga, kuid Eestis kaasatud ligikaudu 55 miljonit eurot – ning Baltikumi peale kokku umbes 180 miljonit eurot – kujutavad endast igati arvestatavat summat. Märgiline on uus Eesti fond Darkstar, kes kaasas 15 miljonit eurot ja on ühtlasi Euroopa esimene spetsiaalselt kaitsetööstuse tehnoloogiale suunatud fond. See peegeldab laiemat trendi, kus julgeolekualased lahendused on muutunud investorite jaoks oluliselt atraktiivsemaks.
Nagu eespool märgitud, jäid fondid 2025. aastal tehingutempo poolest strateegilistest ostjatest maha. Samas on positiivne, et kõik uued fondid on juba teinud oma esimesed investeeringud. Kindlasti omab mõju ka intressimäärade stabiliseerumine viimaste aastatega võrreldes madalamal tasemel, mis lihtsustab oluliselt võimendatud tehingute läbiviimist, ning annab alust oodata fondipoolse aktiivsuse kasvu lähitulevikus.
Lisaks klassikalistele PE ja riskikapitali fondidele on rõõmustav tõdeda, et viimastel aastatel on turule lisandunud mitmeid family office tüüpi fonde. Neid haldavad edukad ettevõtjad ja väljumise (exit’i) teinud asutajad, kes otsivad oma kogunenud kapitalile tootlust –, samuti nišifonde, mis keskenduvad konkreetsetele sektoritele või spetsiifilistele tehingustrateegiatele. Selline mitmekesistumine näitab, et Eesti tehinguturg on tasapisi küpsemas.
Tähelepanuväärne on ka välismaiste nišifondide kasvav huvi Baltikumi regiooni vastu. Täheldame üha enam peamiselt tehnoloogiasektorile suunatud fonde väljastpoolt Baltikumi, kes laiendavad oma geograafilist fookust ja on sihikule võtnud meie regiooni. Kuigi sellest huvist on seni realiseerunud veel vähe konkreetseid tehinguid, indikeerib see selgelt meie regiooni atraktiivsust ja tulevikupotentsiaali.
Investeerimist ootava kapitali kõrval väärib tähelepanu ka teine oluline dünaamika: mitmed varasemad fondid on oma kaasatud kapitali juba täielikult ära investeerinud ning nende investeerimisperioodid hakkavad lähiajal lõppema. See tähendab, et investorid ootavad tootluse realiseerimist – fondid peavad hakkama tegema väljumisi (exit’eid) ehk portfelliettevõtteid müüma. Selle asjaolu mõju kohalikule tehinguturule ei maksa alahinnata: oodata on täiendavat tehinguaktiivsust, mis on taas üks märk sellest, et Eesti tehinguturg on jõudmas uuele küpsusastmele.
Vaade järgmisele aastale
2026. aasta on alanud tehinguturul ettevaatliku optimismiga. Kui 2025. aasta elavnemine tuli oodatust hiljem ja ebaühtlaselt, siis aasta lõpuks kujunes tugevam alus uuele kasvutsüklile. Inflatsioonisurve on leevenenud, intressimäärad langenud ning ettevõtete väärtustasemed on võrreldes buumiaastatega realistlikumad. See loob eeldused uueks, seekord mõõdukamaks kasvuperioodiks.
Rahvusvahelised investeerimispangad ja nõustajad on vaates järgmisele aastale pigem mõõdukalt positiivsed. Näiteks Morgan Stanley hinnangul jätkub 2026. aastal mitmeaastane tehinguturu taastumine, mille peamisteks veduriteks on tehnoloogiasektor ja selgem regulatiivne raamistik. Samas jääb turuaktiivsus endiselt tundlikuks poliitiliste ja geopoliitiliste riskide suhtes ning kiiret naasmist buumiaegadesse ei prognoosita.
Tehnoloogiasektor jääb 2026. aastal nii Eestis kui globaalselt tehinguturu keskmesse. AI‑põhiste tehingute kasv on juba 2025. aastal saanud normiks: Bain & Company hinnangul sisaldab pea pool tehnoloogiasektori tehingutest juba AI‑komponenti ning see osakaal suureneb veelgi, sest ettevõtted jaotavad kapitali talentide, andmete ja süvatehnoloogia omandamisse. Sama trend jõuab ka tehnoloogiaväliste sektoriteni – tööstus-, logistika- ja finantsettevõtted kasutavad ühinemisi tehnoloogiliste võimekuste kiireks lisamiseks.
Oluline muutus toimub ka selles, kuidas tehinguid tehakse. Baini küsitluse kohaselt kasutas 2025. aastal juba 45% M&A juhtidest tehisintellektil põhinevaid tööriistu – üle kahe korra rohkem kui aasta varem – ning kolmandik tehingutegijatest rakendab AI‑d süstemaatiliselt või kujundab protsesse ümber, et AI‑d paremini kasutada. Enam kui pooled küsitletud tehingujuhtidest usuvad, et tehisintellekt mõjutab lähiaastatel kogu tehingutsüklit, alates esmasest sihtmärkide valikust kuni integratsiooni ja sünergiaanalüüsini. See muudab tehingud kiiremaks, kuid tõstab ka ootusi tehinguosaliste ettevalmistusele ja teostusvõimele.
2026. aastal süveneb trend, kus tehingud koonduvad ettevõtete ümber, kelle väärtus on selgelt tõendatav. Toimiv ärimudel, realistlik kasvuprognoos ja tehnoloogiline eristusvõime on määravamad kui ambitsioonikas, kuid katmata kasvulugu. See kehtib nii riskikapitali- kui ka M&A-turul. Samas plaanivad ettevõtted ka aktiivset portfellide ümberkujundamist. Bain märgib, et üle poole suurfirmadest valmistab 2026–2027 müügiks ette varasid, et keskenduda põhitegevusele. See tähendab rohkem divesteeringuid, spin-off´e ja täpselt sihitud omandamisi – trend, mis kajab vastu ka Eestis, kus strateegilised ostjad jäid 2025. aastal selgesse ülekaalu. Seega on realistlik, et 2026. aastal jätkub ostjate poolne fookus ettevõtetele, kes täiendavad olemasolevat väärtusahelat või lahendavad selge tehnoloogilise kitsaskoha.
Eestis toetab vaadet järgmisele aastale asjaolu, et kohalik kapital on muutunud senisest aktiivsemaks ja küpsemaks. 2025. aastal kasvas Eesti päritolu investorite osakaal võrreldes varasemate aastatega märgatavalt, luues stabiilsema baasi ka edaspidiseks. Eesti eripära 2026. aasta vaates on see, et kohalik tehnoloogiaettevõtlus ei ole enam varajase faasi narratiiv. AI-, küberturbe- ja B2B-tarkvara ettevõtted on piisavalt küpsed, et olla kas strateegilised omandamissihtmärgid või ise aktiivsed ostjad, eriti Balti ja Põhjamaade turul.
Kokkuvõttes kujuneb 2026. aastast tõenäoliselt aktiivne ja tehnoloogiakeskne tehinguaasta. Edu võivad saavutada need turuosalised, kes suudavad kiiresti hinnata tehnoloogilist väärtust, kasutada nutikalt uusi AI-põhiseid analüüsivahendeid ning kohandada oma strateegiat volatiilses majanduskeskkonnas.
22. veebruar on päev, mil Ellex Raidla lugu sai alguse. 33 aastat hingega õiguses. Oleme küpsenud koos klientide väljakutsetega, luues õigusvaldkonda muutvaid lahendusi. Pilk alati mitu sammu eespool.
Kõige selle taga on aga inimesed, ellexlased, kes näevad kaugemale ja kellele kliendi väljakutsed on südameasjaks. Just seepärast saame kord aastas kokku, et vaadata tagasi möödunud aastale ja tunnustada kolleege, kes on silma jäänud. Nii ka sellel aastal, kus tunnustuskategooriaid oli seitse.
Euroopa Liidu kavandatavad digireeglite muudatused ei vähenda tõenäoliselt halduskoormust ega paranda konkurentsivõimet, kirjutavad Ellex Raidla eksperdid Merlin Liis-Toomela ja Hegle Pärna.
Ajalugu näitab, et iga tööstusrevolutsioon on toonud kaasa murrangulisi muutusi majanduses ja ühiskonnas. Aurumasin muutis tootmise olemust, elekter kujundas ümber terved linnad ja elurütmi ning arvutid viisid meid digiajastusse. Tänane neljas tööstusrevolutsioon erineb varasematest selle poolest, et muutus ei sünni enam üksikute läbimurdeliste leiutiste toel, vaid mitme tehnoloogia samaaegsel ja vastastikku võimenduval arengul. Tehisintellekt, automatiseerimine ja digiplatvormid kujundavad üheaegselt ettevõtlust, avalikke teenuseid ja ka tarbijate käitumist.
Õigus on tehnoloogilisele arengule alati järele jõudnud alles tagantjärele. Kui varasemate tööstusrevolutsioonide ajal oli see mahajäämus suhteliselt väheoluline, siis täna on tehnoloogia arengutempo muutunud plahvatuslikuks, samal ajal kui õigusloome liigub aina aeglasemalt. Tekkinud ajanihe tehnoloogia ja õiguse vahel on kujunenud üheks keskseks ühiskondlikuks ja majanduslikuks väljakutseks.
Euroopa Liit on püüdnud sellele arengule vastata ulatusliku digiregulatsiooniga, otsides tasakaalu innovatsiooni soodustamise ja õiguskindluse tagamise vahel. Selle tulemusel on kujunenud terve rida nn digireegleid – isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM), digiteenuste määrus, andmemäärus ning tehisintellektimäärus. Samas on üha selgemaks saanud, et ka heade eesmärkidega loodud õigusakt võib praktikas hakata majandusarengut pidurdama ning tekitada ettevõtjatele ebaproportsionaalseid kohustusi. Õiguse eesmärk ei ole üksnes riske maandada, vaid kujundada keskkond, kus ühiskond ja majandus saavad areneda, mitte takerduda normide rägastikku.
Eelnevast arusaamast lähtuvalt on nüüd nende reeglite paremaks koostoimimiseks ja lihtsustamiseks ette valmistatud digivaldkonna koondpakett (Digital Omnibus) ning tehisintellekti käsitlev koondpakett (Digital Omnibus on AI), mille Euroopa Komisjon esitas 19.11.2025 (edaspidi koos Euroopa Komisjoni ettepanek). Digital Omnibusi formaalne eesmärk ei ole luua uusi norme, vaid korrastada ja tõhustada olemasolevat regulatsiooni. Praktikas tähendab see aga ettevõtjate jaoks taas vajadust ümber hinnata, millised reeglid neile kohalduvad ja kuidas need omavahel suhestuvad. Tekib paratamatult küsimus, kas järjekordne regulatiivne „parandusring“ muudab õigusruumi lihtsamaks või hoopis keerukamaks. Kas plaanitav reform teenib oma põhieesmärki, toetada ühiskonna ja majanduse arengut või hoopis pidurdadab seda?
Mis peitub lihtsustamise taga?
Võib öelda, et tehnoloogiaõigus on Euroopas viimase kümnendi jooksul kasvanud kiiremini kui ükski teine õigusvaldkond. Uus tehnoloogia on võrdunud justkui reeglina uue õigusaktiga. Selle tulemuseks on killustunud õigusraamistik, kus eri seadused on valminud eri aegadel ja eri loogikaga. Praktikas ei seisne probleem üksnes selles, et digivaldkonda reguleerivaid õigusakte on palju, vaid just selles, et need on üles ehitatud erineva loogika järgi ja ei moodusta terviklikku süsteemi.
Isikuandmete töötlemisel võib samaaegselt kohalduda IKÜM, andmemäärus ja tehisintellektimäärus, mis lähtuvad erinevatest eesmärkidest – põhiõiguste kaitsest, andmete ringluse soodustamisest ja tehnoloogiariskide juhtimisest. Kuigi need normid ei ole otseselt vastuolus, ei ole nende koostoime normitehniliselt läbi mõeldud ning vastutus nende omavaheliseks sobitamiseks jääb praktikas ettevõtjale endale.
Digireeglite pehmendamise üheks peamiseks argumendiks on üldise halduskoormuse vähendamine. IKÜM-i rakendamine on näidanud, et sama õigusnormi tõlgendatakse liikmesriikides erinevalt, kuna järelevalveasutuste praktika ei ole sama. Mitmes liikmesriigis tegutsev ettevõte peab seetõttu arvestama mitme paralleelse tõlgendusega, mis suurendab ühtaegu nii õiguslikku ebakindlust kui ka halduskoormust. Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on seda olukorda mõnevõrra leevendada.
Samas on juba enne Euroopa Komisjoni ettepaneku ametlikku sündi leidnud käsitlust, näiteks Euroopa digitaalõiguste organisatsiooni (European Digital Rights ehk EDR) poolt, et digireeglite „lihtsustamine“ ei tohiks tähendada tegelikult nõuete nõrgenemist. EDR on muuhulgas märkinud, et Euroopa Komisjoni ettepanek võib vähendada läbipaistvust ja järelevalvet just seal, kus turuosaliste jõuvahekorrad on niigi ebavõrdsed. Samuti ei ole EDRi hinnangul probleem mitte reeglite keerukuses, vaid selles, et suurte platvormide üle puudub tõhus järelevalve.
Seda kinnitab ka hiljutine Euroopa reklaamiturgu käsitlenud uuring, mille kohaselt paranes väiksemate teenusepakkujate konkurentsipositsioon pärast IKÜM-i jõustumist just seetõttu, et suured platvormid ei saanud enam piiramatult kasutajaandmeid koguda ja jagada. Uuringu järeldus oli, et väiksemate ettevõtete probleemid ei tulene mitte õigusaktist endast, vaid turu kontsentratsioonist ning sellest, et suurte platvormide rikkumistele ei järgne piisavalt tõsiseid tagajärgi. Sellest vaatenurgast võib IKÜM-i nõuete „pehmendamine“ väikeste ettevõtete nimel hoopis suurendada ebavõrdsust, mitte seda vähendada.
Järgmiseks põhjuseks on konkurentsivõime. Aastaid on kritiseeritud, et Euroopa õiguskeskkond on muutunud liiga keerukaks, mis pärsib omakorda innovatsiooni. Pole ime, et juba mitu aastat on rahvusvahelises debatis kinnistunud fraas “Euroopa reguleerub, USA innoveerib” (ingl “EU regulates and the US innovates”), mis peegeldab paraku ka laiemat muret. Olukorras, kus reeglid on ebaselged, kulub ettevõtetel hulgaliselt aega ja raha õiguslikele hinnangutele toodete arendamise asemel.
Euroopa Komisjoni ettepanek püüab kirjeldatud kriitikale vastata, täpsustades mõisteid ja ühtlustades reeglite omavahelist suhet. Risk on, et digireeglite „korrastamine“ ei vähenda praegust ebakindlust-ebaselgust, vaid muudab “ebaselguse” üksnes teistsuguseks. Senise normide paljususe asemel võib tekkida hoopis vajadus hakata mõistma, kuidas uued täpsustused olemasolevatega suhestuvad. Sellisel juhul ei vähene ettevõtja jaoks vajadus õigusalase toe järele, vaid tõenäoliselt see suureneb. Halduskoormuse vähendamise tähe all vastuvõetud muudatused, toovad hoopis juristidele tööd juurde.
Mida oodata?
Euroopa Komisjoni ettepanek on katse luua lõpuks terviklik digiraamistik, mis suudaks ajaga kaasas käia. Kui varasemalt reageeriti igale uuele tehnoloogiale eraldiseisvalt, siis nüüd püütakse kujundada süsteem, mis toimiks ka siis, kui innovatsioon liigub kiiremini kui seadusandlus. Kas see õnnestub, sõltub sellest, kas reeglid hakkavad toimima ka majanduse igapäevases rütmis. Euroopa Komisjoni ettepanek liigub nüüd tavapärases seadusandlikus menetluses. Lõplikke muudatusi kehtivatesse digireeglitesse võib seetõttu oodata alles lähiaastatel.
Keskkond, milles jurist tegutseb, muutub ajas. Sellega peavad kaasas käima nii advokaadibüroo juhtimine kui ka igapäevane töö. Just sellest arusaamast lähtub ka Ellex Raidla 2026. aasta suvine praktikaprogramm.
Ellex Raidla eesmärk on olla professionaalne kodu Eesti parimatele juristidele ja advokaatidele. Praktikaprogramm on üks sissepääsudest meie professionaalsesse koju.
Praktika, mis eeldab pingutust ja pakub arengut
Ellex Raidla suvine praktikaprogramm ei ole pelgalt sissevaade bürooellu. Praktikandid on kaasatud päris tööülesannetesse, töötavad kogenud juristide ja advokaatide kõrval ning puutuvad kokku erinevate õigusvaldkondadega.
Mida praktikaprogramm pakub?
Tasustatud praktika, sest väärtustame praktikantide panust ja aega.
Reaalsed tööülesanded ja vastutus.
Erinevad õigusvaldkonnad, mis annavad tervikpildi advokaaditöö võimalustest.
Isiklik juhendamine ja võimalus õppida oma ala tippspetsialistidelt.
Töötoad ja vestlusringid, mis avavad õigusmaailma telgitaguseid.
Ühisüritused, mis loovad tugeva ja toetava keskkonna.
Me ei ole kunagi olnud koht nn pingipoistele, ka praktikal on igaühel oma roll ja koht ühise eesmärgi saavutamisel.
Kellele programm on mõeldud?
Ootame kandideerima õigusteaduse tudengeid bakalaureuseõppe II ja III kursuselt ning magistriõppest, kellel on huvi advokaaditöö vastu ja valmisolek end proovile panna.
Miks kandideerida?
Ellex Raidla praktikaprogrammi tervikkogemust hinnati eelmisel aastal 9,56 punktiga 10-st, mis näitab, et meie praktikandid jäid saadud kogemusega väga rahule.
Kandideerimine
Kandideerimise periood on 16. veebruar – 15. märts.
