Endistel Eesti Telekomi väikeaktsionäridel, kes pole veel esitanud avaldust lisahüvitise saamiseks, on võimalik seda teha selle aasta lõpuni.
Avalduse esitamiseks vajalik info on leitav SIIT.
Kaitsetööstuspoliitika 2030 näeb ühe olulise meetmena ette kaitsetööstust reguleerivate normide lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise. Soodsa ja selge õigusruumi kujundamine on üks lihtsamaid ning riigieelarvet vähim koormavaid viise kaitsesektori toetamiseks.
2025. aasta 1. jaanuaril jõustusid relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muudatused, mille eesmärk on lihtsustada sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelvade laskemoona ja lahingumoona käitlemist Eestis. Suve alguses jõustunud rakendusaktid annavad lõpuks võimaluse hinnata, mida kaua menetletud muudatused sisuliselt tähendavad.
Kõige olulisem muudatus puudutab isikute ringi, kellel on lubatud Eestis kaitsetööstusesse panustada. Kui varem tohtis sõjarelvi, relvasüsteeme, sõjarelvade laskemoona või lahingumoona käitleva ettevõtte omanik või juht olla ainult NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, siis nüüd on võimalused laiemad.
Esiteks võimaldab muudatus sellises ettevõttes olulist osalust omada ja seda juhtida ka OECD liikmesriikide kodanikel. OECD liikmesriikidest tasub ära märkida Iisraeli ja Lõuna-Korea – riigid, mis on keerulises julgeolekukeskkonnas suutnud üles ehitada tugeva ja ekspordivõimelise kaitsetööstuse. Kaitsevaldkonnas võiksid need riigid olla Eestile eeskujuks ning uus seaduse sõnastus loob võimalused vajalike partnerlussuhete loomiseks. Kusjuures, riigi tasandil on meil arvestatavad näited kaitsekoostööst Iisraeli ja Lõuna-Korea ettevõtetega juba olemas – 2024. aastal jõudis Eestisse Iisraeli-Singapuri ühisettevõttelt ostetud mobiilne laevatõrje raketisüsteem Blue Spear ning 2020. aastal saabusid Eestisse esimesed Lõuna-Korea liikursuurtükid K9 Kõu.
Teiseks puudutab seadusmuudatus riike, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu – näiteks Ukrainat. Sõjalisi võimekusi üksnes paberil ei arenda ning paraku on Ukraina lahinguväli kõige efektiivsem keskkond kaitsevaldkonna toodete testimiseks. Rahvusvahelisel tasandil on Ukraina referents toote kvaliteedimärk. Eesti ettevõtted on saanud oma lahendusi Ukrainas katsetada tänu tugevatele kahepoolsetele suhetele, mille aluseks on Eesti aastatepikkune panus Ukraina toetamisse. See koostöö on Eesti kaitsetööstuse tugevus, mida tuleb sihipäraselt arendada ja targalt kasutada. Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust on Eestisse kolinud ka mitmed Ukraina enda ettevõtted. Seetõttu on igati tervitatav seadusemuudatus, mis võimaldab senisest veelgi tihedamat koostööd Ukraina ettevõtjate ja spetsialistidega ka kaitsetehnoloogia valdkonnas, võimaldades nüüd ka Ukraina kodanikel kuuluda ettevõtte juhtkonda ning panustada ettevõttesse, mille põhitegevus on relvade või laskemoona tootmine Eestis.
Muudatused annavad Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile õiguse lubada, et tegevusloaga ettevõtte omanikuks või juhiks võib olla ka muu riigi kodanik. Kuigi tegemist on erandliku alusega, mis praktikas tõenäoliselt laialdast rakendust ei leia, suurendab see süsteemi paindlikkust ja võimaldab paremini reageerida muutuvale julgeolekuolukorrale, kui isik on oluline Eesti kaitsetööstuse arendamiseks ja ei kujuta endast ohtu Eesti julgeolekule. Selliseks strateegiliseks partneriks võib kujuneda näiteks Singapur, kus on kõrgelt arenenud elektroonika- ja sensoritehnoloogia sektor, mida oleks võimalik kaasata Eesti kaitsetööstuse projektidesse, näiteks droonitehnoloogia või radarisüsteemide arendamisel.
Oluline muudatus puudutab ka topeltlubade kaotamist. Varem kehtinud regulatsiooni järgi pidi laskemoona ja lahingumoona käitlemise luba omav ettevõte taotlema eraldi ka lõhkematerjali tegevusloa. Kuna üldjuhul kaasneb laske- ja lahingumoona tootmisega ka lõhkeaine käitlemine ning mõlemale tegevusloale kehtivad suuresti samad nõuded, siis kujutas kahe eraldi loa taotlemise kohustus endast üksnes asjatut halduskoormust. Uute muudatuste kohaselt ei pea ettevõte lõhkematerjali käitlemiseks eraldi tegevusluba taotlema, kui ettevõttel on juba tegevusluba laske- või lahingumoona tootmiseks.
Selgemaks on muudetud ka see, millal tegevusluba üldse vajalik on. Varasemalt esines juhtumeid, kus sõjarelva tegevusluba nõuti ka sõiduki tootjalt, kelle toodet sai tehniliselt kasutada relvasüsteemi platvormina – isegi kui sõiduki tootja relva sõidukile ei paigaldanud. Uue korra järgi on tegevusluba nõutav vaid juhul, kui ettevõte reaalselt puutub kokku sõjarelvadega. See tähendab, et tegevusloa kohustus on nüüd piiratud üksnes nende ettevõtetega, kelle tegevus seda julgeoleku ja ohutuse kaalutlustel tõepoolest nõuab.
Lisaks on täpsustatud taustakontrolli kohaldamise ulatust. Kui varem kehtis taustakontrolli kohustus kõikide sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona või lahingumoona tegevusluba omava ettevõtte töötajate ja teenuse osutajate suhtes, siis nüüd puudutab nõue üksnes neid isikuid, kellel on tegelik juurdepääs relvadele või laskemoonale. See muudatus vähendab nii ettevõtete kui ka riigiasutuste halduskoormust, säilitades samas julgeoleku seisukohalt olulise taustakontrolli vajalikes ja proportsionaalsetes piirides.
Relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muudatused tähistavad sisulist ja tervitatavat sammu Eesti kaitsetööstuse arendamisel. Need loovad selgema ja rahvusvahelisele koostööle avatuma ärikeskkonna, vähendavad ebavajalikku halduskoormust ning võimaldavad ettevõtetel keskenduda sellele, mis loob tegelikku väärtust – innovatsioonile, tõhusale tootmisele ja tugevamale riigikaitsele. Samuti peegeldavad need muudatused poliitilist tahet kujundada kohalikust kaitsetööstusest Eesti majanduse ja riigikaitse lahutamatu osa. Loodetavasti kandub see tahe edasi ka halduspraktikatesse – olgu selleks tegevuslubade menetluskiirus, hangete tingimuste paindlikkus või rahvusvahelise koostöö edendamine.
Artikkel ilmus Äripäevas 09.07.2025.
Tudengitele pakkus enim väärtust see, et neile usaldati sisulisi ülesandeid, mille eest nad said vahetut tagasisidet ning mille tulemusel valmisid dokumendid, mis jõudsid ka kliendini. Samuti hinnati kõrgelt töötubasid, mis käsitlesid erinevaid õiguse valdkondi, nagu näiteks kriminaalõigus, intellektuaalomand, arbitraaž ja andmekaitse. Lisaks peeti oluliseks, et tööülesanded pakkusid väljakutset ja võimalust iseseisvuseks.
Kõige enam toodi esile karjäärivalikutele keskendunud vestlusring ning arutelu teemal „Miks sa peaksid enne mitu korda kaaluma, kui plaanid advokaadiks saada?“ – need aitasid näha advokaaditöö telgitaguseid ja mõista, millist pühendumust see eeldab.
Lisaks tööle ja töötubadele pakkus programm ka toredaid ühistegevusi. Ühiskokkamine, põgenemistoad ja külastus PoCo muuseumisse pakkusid vaheldust, aitasid luua paremaid omavahelisi sidemeid ning tutvuda büroo õhkkonnaga. Kogu programmi hinnati kokkuvõttes 9,56 punktiga 10-st!
Täname Janely Merilahti ja Triin Tõnsingut, kes panid kokku tervikliku ja sooja programmikogemuse ning olid praktikantide jaoks alati olemas.
Soovid järgmisel aastal osaleda? Programm toimub taas 2026. aasta juunis – hoia meie kanalitel silma peal. Ootame sind kandideerima!
Stipendiumi suurus on 5000 eurot ning selle eesmärk on toetada õigusteaduskonna noorte täiskohaga õppejõudude teadus- ja loometegevust ning professionaalset arengut.
„Tudengitele stipendiumi maksmine on vajalik tudengi õppemotivatsiooni parandamiseks, kuid selleks, et kogu kursus paremini õppida saaks, tuleb motiveerida õppejõude. Leidsime, et tunnustust vajavad eelkõige täiskohaga töötavad noored ja silmapaistvad õppejõud. Andra Laurandi kandidatuur valiti koostöös õigusteaduskonnaga,“ põhjendas Ellex Raidla juhtivpartner dr. iur. Ants Nõmper stipendiaadi valikut.
Stipendiaat Andra Laurand ütles tunnustuse üle rõõmu tundes: „Tänan Ellex Raidlat, dr. iur. Ants Nõmperit ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonda selle tunnustuse eest! Tegemist on vajaliku ja kiiduväärse algatusega. Stipendium kinnitab, et täiskohaga õppejõu töösse panustamine on Eesti õigusmaastikul väärtustatud.“
Stipendiumi loomise taga on selge siht toetada õigusteaduse õpetamise kvaliteeti. „Mõte toetada õigusteaduse õpetamist sündis juba mõni aeg tagasi, kuid sai ellu viidud alles nüüd seetõttu, et aina enam kuuldub kriitikat õigusteaduse õppe kvaliteedi kohta,“ selgitas Nõmper idee tekkimist.
Ellex Raidla soovib kujundada noore õppejõu stipendiumist iga-aastase traditsiooni, mis aitab kaasa õigusteaduse õpetamise jätkusuutlikkusele ning tugevdab õigusriigi alustalasid. „Kuna õigusteaduskonnas on sellele stipendiumile mitmeid suurepäraseid kandidaate, loodame stipendiumi väljaandmisega erasektori poolelt tekitada iga-aastase traditsiooni, mis toetab õigusteaduse õpet ja laiemalt õigusriigi püsimist,“ lisas Ants Nõmper.
Artikkel ilmus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kodulehel: oigus.ut.ee.
Foto autor on Kadi Riive.
Tehinguradari kohaselt on nii Euroopa kui kogu maailma tehinguturge halvanud üleüldine geopoliitiline ebastabiilsus. Kindlasti oli olulisi mõjureid veel, kuid peamine mõjutegur oli President Trumpi tollitsirkus, mis mõjutas tehinguturgu lõppenud poolaastal. Eestis annavad endiselt negatiivset tooni inflatsioon ja majanduslangus.
2025. aasta esimeses pooles registreeriti Eestis kokku 96 tehingut, mis jagunesid järgmiselt:
Ellex Raidla partneri Risto Vahimetsa sõnul on jätkuvalt tähelepanu keskpunktis energia-, kaitsetööstus- ja tehnoloogiasektorid. „Peame aga tõsiselt tegelema probleemidega, mille ülejäänud maailm on hetkel pigem seljatanud, kuid mis mõjutavad nii investeerimiskliimat kui üldist riigi ja ühiskonna seisu. Jutt käib inflatsioonist ja majanduslangusest,“ märkis Vahimets.
Partner Sven Papp ütles, et hea uudisena sai esimesel poolaastal kinnitust välisinvestorite kestev huvi ja kohalolek, mille osas on olnud viimaste aastate jooksul palju küsimusi ja isegi hirme. „Aga nii nagu ka mujal maailmas, annavad turbulentsed ajad koduväljaku eelise kohalikele investoritele, kes end siin mõnevõrra kindlamalt tunnevad. Siiski on näha kõikjal institutsionaalsete investorite passiivsust ja ootel olekut, mis kestab tõenäoliselt seni kuni perspektiivid on paremini prognoositavad,“ ütles Papp.
Partner Gerli Kivisoo hinnangul jättis esimese poolaasta Eesti väärtpaberiturule ajaloolise jälje rahvaaktsia Enefit Greeni lahkumine börsilt Eesti Energia vabatahtliku ülevõtmispakkumise läbi. „See areng muudab meie börsi taas õhemaks ning võib ka erainvestoreid panna veelgi enam mujale ja võlakirjade poole vaatama. Ka selles vallas on tunnetada kasvavat soovi kindla tootluse järele, isegi kui see on väiksem,“ lisas Kivisoo.
2025. aasta teiseks pooleks ennustab analüüs Eesti tehinguturu jätkuvat kiratsemist, milleks annavad põhjust nii kohalik kehv majandusolukord kui üldine ebastabiilsus Euroopas ja maailmas.
Ellex Raidla Tehinguradar ilmub juba alates 2020. aastast vahetult pärast iga poolaasta lõppu, analüüsides Eestis toimunud suuremate tehingute tagamaid ja põhjuseid ning prognoosides järgmiste perioodide võimalikke arenguid.
Loe ka Äripäevas ilmunud artiklit.
Advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus on advokatuuri poolt advokaadibüroodele omistatav tunnustus kõrgema teenindusstandardi ja selleks oluliste protsesside rakendamise eest advokaadibüroos.
Kvaliteedijuhtimise tunnistuse eesmärk on täiustada ja tõsta advokaadibüroode teenindusstandardit. Lisaeesmärgiks on propageerida advokaadibüroo klienditeeninduse jätkusuutlikku arendamist, tõstes esile kolme võtmevaldkonda klientide heaolu tagamisel:
Tunnistuse väljaandmise käigus hinnatakse advokaadibüroo teeninduskvaliteedi taset, eeskätt läbi advokatuuriseaduses, kodukorras, eetikakoodeksis ja advokatuuri juhendites-kordades kehtestatud nõuete.
Kogu tunnustuse juures oleme kõige tänulikumad meie meeskonnale, kes aitavad kõrget taset hoida. Meie inimeste pühendumus ja õiguslik täpsus aitavad meil seista üheskoos klientide huvide eest, pakkudes tipptasemel kvaliteeti.
Foto: Eesti Advokatuur
Peapreemia pälvis Kaur Riismaa romaaniga Väsinud valguse teooria. Riismaa võitis varem ka Kulka esseekonkursi peapreemia, esinedes seal abiturient Nora Maria Londoni pseudonüümi all.
Teise preemia võitis Mario Pulveri Theseuse laev ning kolmandat kohta jagasid Anu Allas romaaniga Allaandmine algajatele ja Jaagup Mahkra romaaniga Mõrv Karlovas.
Ülejäänud auhinnad jagunesid järgmiselt:
Žürii esimees kommenteeris tulemusi: “Tänavune romaanivõistlus rõõmustas teemade mitmekülgsuse ja paljude autorite hea kirjutamisoskusega. Eelmise korraga võrreldes jäi heas mõttes silma ka suurema osa käsikirjade selge seotus Eesti tänapäevaga ning nende autorite soov kirjutada elust just nõnda, nagu nad seda ise näevad – kusjuures nii, et maailmas tajutud vaevad ja pinged ning huumor teineteist sugugi ei välista. Kuid ka ajalooliste ja kujutletavatesse maailmadesse paigutatud tekstide seas on leidunud nii mõndagi lugemisväärset.”
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja ning lähtub oma tegevuses Eesti Romaaniühingu võistluse praktikatest ja põhimõtetest. Romaanivõistlus algatati Eesti erakapitali toel 2014. aastal ja see toimub iga kahe aasta tagant.
Foto: Teele Toova
Postimehes ilmunud artikkel 20.06.2025.
„Triipanit iseloomustavad universaalsus ning head teadmised ja kogemused lisaks tsiviilvaldkonnale ka haldusõigusest ja karistusõigusest, samuti põhiseaduslikkuse järelevalvest,“ ütles Riigikohtu esimees.
Martin Triipan on tegutsenud advokaadina üle 20 aasta. Ta juhib Ellex Raidlas ettevõtete nõustamise valdkonda. Tal on tugev praktika ehitus-, keskkonnaõiguse ja -planeeringute alal. Samuti on ta neis küsimustes nõu andnud riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele ning osalenud keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisel. Sel kevadel valiti ta ka Eesti advokatuuri juhatuse liikmeks ja aseesimeheks. Lisaks advokaadikarjäärile on ta aktiivselt panustanud ka õigusharidusse, olles õpetanud keskkonnaõigust Tartu Ülikoolis ja avaldanud mitmeid teadusartikleid keskkonnaõiguse ja põhiseaduslikkuse teemadel.
Riigikohtu liikme koht vabaneb alates 19. detsembrist, mil tsiviilkolleegiumi kohtunik Urmas Volens lahkub ametist. Vabanevale ametikohale kuulutati välja avalik konkurss, kus osales lisaks Martin Triipanile kaks ringkonnakohtunikku. Järgmise sammuna tutvustab Kõve kandidaati Riigikogu fraktsioonidele ja põhiseaduskomisjonile. Riigikohtuniku ametisse kinnitamise otsustab Riigikogu.
Martin sõnas tänase uudise valguses: „ Selle otsuse tegemine ei tulnud kergelt, sest Ellex Raidla on mulle jätkuvalt väga südamelähedane ja ma hindan kõrgelt nii meie meeskonda kui ka tööd. Büroo toetav keskkond ja professionaalne tase on olnud minu jaoks järjepidevaks motivatsiooniks ja toeks. Lõplikult lahkumisest on veel vara rääkida, kuid tundsin, et kui ma seda sammu nüüd ei astu, siis tulevikus jääks see mind kripeldama. Soovin anda oma panuse Eesti õigussüsteemi edasisele arengule.“
Kuigi võiks eeldada, et menetleja ei esita kahtlustatavale teabenõuet, ei ole see välistatud. Menetluse fookuses olevat kahtlust teadmata on raske realiseerida õigust mitte tunnistada enda vastu ja esitada enda vastu tõendeid. Nõudele vastamata jätnud kahtlustatavat ei trahvita. Kui teabenõue uuritava teo osas on ebamäärane, saab paluda selle minetuse kõrvaldamist.
Menetleja kogub nõudega dokumenteeritud teavet ning dokumentide õigsuse kinnitamine ja selgituste kogumine toimub õigustest ja vastutusest informeeritult siiski ülekuulamise käigus.
Pangasaladust saab lihtsustatult koguda ka E-aresti kaudu, kuid see võimalus on mõeldud kiireloomuliste toimingute jaoks. Enamasti eeldab süüteomenetluses pangasaladuse kogumine siiski nõudekirja esitamist.
Krediidiasutused peavad hoidma pangasaladust tähtajatult ja võivad seda avaldada ainult seaduses sätestatud tingimustel. Krediidiasutus peab kontrollima, et pangasaladust küsitakse seaduses lubatud eesmärgil ja ulatuses. Kui nõue tundub ülemäärane, tuleks menetlejal paluda seda selgitada, täiendada või parandada. Pangasaladuse ebaseaduslikule avaldamisele võib järgneda vastutus.
Näiteks psühhiaatrilise abi korral võib jagada teavet ainult ravi ja diagnoosi ulatuses, välja arvatud juhul, kui patsient annab nõusoleku ulatuse laiendamiseks. Ebaseaduslik avalikustamine võib viia vastutuseni.
Digikukkur on rakendus, mis võimaldab kõigil Euroopa Liidu kodanikel, elanikel ja ettevõtetel oma isikut digitaalselt tõendada, lisaks hoida ja jagada isikut tõendavaid dokumente ning teha digitaalseid tehinguid. Seejuures peaks digikukru kasutamine olema füüsilistele isikutele tasuta ning ettevõtete osas jääb otsustusõigus liikmesriikidele.
Eestil on oma tehnoloogiliste arendustega olnud teerajaja rollis juba aastaid. ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID on meie igapäevaelu lahutamatu osa, mille kaudu saame ennast nii digitaalselt tuvastada kui tehinguid teha. Mitmed teised Euroopa Liidu riigid taolisi digilahendusi ei oma, samuti on puudunud Euroopa Liidus ühtne lähenemine ning veel vähem ühtne digilahendus. Digikukkur on seega revolutsiooniline samm digiidentiteedi korraldamises, võimaldades standardiseeritud põhimõtetel ja piiriüleselt teha digitaalseid toiminguid.
Digikukruga kaasneb arvukalt erinevaid kasutusvõimalusi.
Digikukru abil on võimalik isikut turvaliselt tuvastada ja autentida. Seejuures lihtsustab digikukkur ennekõike isiku tuvastamist just piiriüleste teenuste kasutamisel. Ehk kui varasemalt tuli teises Euroopa Liidu riigis teenuse tarbimisel enda tuvastamiseks kasutada vastava riigi lahendusi, siis edaspidi peaks igas Euroopa Liidu riigis olema võimalik ennast tuvastada ka digikukru abil. See peaks muutma ligipääsu digitaalsetele teenustele (sealhulgas finantsteenustele) kõigis liikmesriikides senisest oluliselt lihtsamaks.
Lisaks võimaldab digikukkur teha erinevaid toiminguid digitaalselt. Digikukru abil on mis tahes Euroopa Liidu riigis tulevikus võimalik allkirjastada dokumente digikukru abil. Samuti peaks (avalik-õiguslikel) juriidilistel isikutel olema võimalus kinnitada dokumente e-templiga (nt diplomid). See tähendab, et digitaalne tehingute tegemine toimub edaspidi läbi standardse rakenduse ning ühetaoliselt kõigis Euroopa Liidu riikides. See peaks muutma omakorda kiiremaks ja lihtsamaks tehingute tegemise, ennekõike just piiriüleselt.
Samuti on digikukrul andmete talletamise ning nendele ligipääsu võimaldamise funktsionaalsus. Nii on digikukrus võimalik hoida erinevaid isikut tõendavaid andmeid, aga ka teisi andmeid (näiteks diplomid).
Digikukkur võimaldab lihtsamini ja sujuvamalt osutada digitaalseid ja automatiseeritud finantsteenuseid.
Digikukrul on oluline mõju näiteks finantsasutuste poolt rahapesu tõkestamise nõuete täitmisele. Nii võimaldab digikukkur finantsasutustel teostada lihtsamalt isikute tuvastamist nii ärisuhte loomisel kui ka ärisuhte vältel. Lisaks autentimisele saavad kliendid tulevikus digikukru abil jagada finantsasutustega ilma suurema vaevata teisi andmeid, mis on vajalikud isiku tuvastamiseks (nt andmed elukoha kohta, isikusamasuse tuvastamiseks kasutatava dokumendi andmed). See tähendab, et digikukru rakendamisel kasutatakse autentimiseks vähem eraettevõtete lahendusi, mis omakorda muudab rahapesu tõkestamise nõuete täitmise finantsasutustele lihtsamaks ja odavamaks.
Samuti on digikukrul märkimisväärne mõju ka üldisemalt finantsteenuste tarbimisele ja finantstehingute tegemisele. Digikukkur võimaldab sõlmida uusi finantsteenuselepinguid kui ka lõpetada neid digitaalselt, kinnitada finantstehinguid (näiteks teha maksed) digitaalselt, ning teha teisi finantsteenustega seotud toiminguid digitaalselt mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigis.
Digikukru lahendus pakub positiivseid võimalusi kõigile finantsasutuste, kuid ennekõike nendele, kes osutavad finantsteenuseid digitaalselt ja piiriüleselt. Digikukkur muudab finantsteenuste osutamise lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning soodustab digitaalsete finantsteenuste levikut üle Euroopa.
Siiski tuleb arvestada asjaoluga, et digikukru kasutamine on vabatahtlik, mistõttu jäävad vähemalt esmajoones alles ka olemasolevad riigipõhised lahendused. Digikukru kasutamise laiemal levikul, võiks tulevikus jääda digikukkur siiski peamiseks rakenduseks Euroopa Liidus.
Digikukru lahenduse õiguslikku poolt reguleerib Euroopa digiidentiteedi määrus. Hetkel on pooleli digilahenduse testimine, kus osalevad nii erinevate riikide avaliku sektori institutsioonid kui erasektori ettevõtted. Praeguste plaanide kohaselt on digikukru rakenduse kasutuselevõtmine planeeritud 2026. aasta lõppu.
Artikkel ilmus 28.05.2025 finantsuudised.ee
Ellex Raidla asutaja Jüri Raidla lahkub 17. mail advokatuurist ja Ellex Raidla advokaadibüroo nõuniku ametist ning siirdub pensionile, kuid jätkab panustamist Eesti majanduse ja õiguskeskkonna edendamisse.
Ellex Raidla lugu sai alguse kaunil maikuu õhtul. “Meeldiv juhus ootas ees, kui käisime õhtusöögil Pariisi advokaadiga Daniel Hursteli kodus. Seal rääkisin oma tol hetkel kurvast saatusest, nimelt sellest, et olin töötu. Selle peale tegi Daniel ettepaneku, et teeme koos advokaadibüroo Tallinnasse. Rohkem aega ei läinud kui 10 sekundit, et sellele küsimusele positiivselt vastata. Olen jäänud sellele otsusele ja büroole lojaalseks tänaseni,” sõnas Jüri Raidla.
“Täpselt 17. mail 32 aastat tagasi, tõenäoliselt kell 8 hommikul, tegin esimest korda oma büroo uksed lahti Saarineni majas. Istusime seal kahekesi, mina ja minu sekretär-assistent ja ootasime, kas keegi uksele ka koputab,” meenutas Jüri. Ja koputas küll. Ja jäädigi koputama, üha rohkem ja üha sagedamini. Need olid nii siiralt oodatud klientide koputused.
Jüri sõnastatud mantra – kiirus, siirus, kvaliteet – käib Ellex Raidla bürooga kaasas tänaseni. Ellex Raidla on seadnud kõrge teenindusstandardi oma põhiväärtuseks alates 1993. aastast. Meie kliendisuhted põhinevad personaalsusel ja usaldusel, aidates kliente ka kõige keerukamate projektidega, tagades õiguskindluse ja turvatunde.
Advokaat üksinda ei ole keegi. Kirg ja pühendumus juuramaailma vastu on see, mis meid ühendab. Ühise meeskonnana on büroo selline nagu ta täna on – kõrge kvaliteediga ja edukas tänu oma meeskonnale ja pühendunud inimestele. Suurim väärtus on meie inimesed.
Jüri Raidla on Eesti õigus- ja riigiteadlane ning Ellex Raidla Advokaadibüroo asutaja. Jüri oli taasiseseisvunud Eesti esimene justiitsminister aastatel 1990-1992 ning Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee ekspertkomisjoni esimees. 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse moodustada uue põhiseaduse väljatöötamiseks ja rahvahääletusele esitamiseks Põhiseaduslik Assamblee, mille juures on Jüri Raidla nimi kindlalt ajalukku kirjutatud. Tema tegevus Põhiseaduse hoidmisel jätkub. “Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali nõukojas tegutsemine annab mulle praegu ühelt poolt võimaluse, aga ma tunnen seda ka kohustusena hoolt kanda Eesti riigi Põhiseaduse tervise eest,” ütles Raidla.
Jüri Raidlat on tunnustatud Valgetähe II klassi teenetemärgiga aastal 2000, Tartu Ülikooli Skytte medaliga aastal 2004, Riigivapi II klassi teenetemärgiga aastal 2006, Eesti Advokatuuri teenetemedaliga aastal 2009, aasta ettevõtjana aastal 2014, Justiitsministeeriumi auhinnaga “Õiguse eest seisja” aastal 2022. Mitmed rahvusvahelised õigusalased reitinguagentuurid on hinnanud ta Eesti parimaks advokaadiks erinevates õigusvaldkondades.
Eesti õigusturg on 35 aasta jooksul muutunud tohutult. Kliendid on muutunud institutsionaalsemaks, institutsionaalsemaks on muutunud ka büroo. See tähendab suhete muutumist professionaalsemaks. Paraku tähendab see vajadust suuremateks jõupingutusteks suhete personaalsuse hoidmisel ja tugevdamisel.
Jüri Raidla jätkab panustamist Eesti ühiskonda, majandusse ja õiguskeskkonna kujundamisse. Näiteks on peaminister Kristen Michal kokku kutsunud efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja, mille liikmed on mitmed suurettevõtjad, nende seas ka Jüri Raidla. See nõukoda on moodustatud pooleteiseks aastaks. Eesmärk on hakata valitsusele bürokraatia leevendamiseks ja riigikulude vähendamiseks nõu andma.
“Paljude muude valitsusele ja parlamendile antavate soovituste hulgas on kindlasti tegemist erinevate tähtaegade lühendamisega. Valitsus on seadnud eesmärgiks ametnikkonna ja halduskulude vähendamises 20 protsendi võrra. Seda valitsuse initsiatiivi tuleb toetada ning aidata sisustada konkreetsete meetmetega, sealhulgas ühiskonda koormava õigusloome mahu vähendamisega,” toob Raidla näiteid.
Lisaks efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale on Raidla praegu aktiivne Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitalis. “Ma olen selle liige olnud aasta aega. See tegevus on mulle eriti südamelähedane, kuna peamine on seal põhiseaduse teema. Olen end üheksakümnendate aastate algusest alates professionaalselt ja vaimselt Eesti Põhiseadusega kokku sidunud. Tegutsemine sihtkapitalis hoiab selle seose haljana ning loodetavasti ka Eestile kasulikuna,” ütleb Raidla.
Jüri on alates 2024. aastast Tartu Ülikooli Sihtasutuse Lennart Meri fondi halduskogu esimees. “Lennart Meri on minu jaoks suur autoriteet. Mul oli erakordne võimalus töötada välisminister Meriga ühes valitsuses, olime valitsuse laua taga Lennartiga „pinginaabrid“. Samuti oli mul auväärne võimalus olla Merile aruteludel partneriks paljudes riigiõiguslikes küsimustes aegadel, kui ta oli Vabariigi President,“ selgitas Raidla. Lennart Meri auhinnad väärtustavad teaduslikku uurimistööd, mis aitab mõtestada Eesti lugu ja meie kohta maailmas, toetades stipendiumite abil üliõpilaste ning teadlaste teadus- ja õppetööd.
“Lisaks on mul nüüd võimalik veeta rohkem aega enda juurte juures – Raidla Tammikus. Kaheksateistkümne aasta möödudes valdab mind suur rahulolutunne, kui näen kuidas lapselapsed saavad soovi korral rahulikult ronida suurte ja tugevate tammede otsa. Saan veeta kvaliteetaega oma abikaasa ja perega ning nautida senisest kordades rohkem isiklikku vabadust,“ sõnas Jüri lõpetuseks.
Eesti Advokatuuri juhatus andis alates 17.05.2025 emeriitadvokaadi nimetuse Jüri Raidlale. Emeriitadvokaadi staatus ei ole pelgalt formaalne – see on tunnustus elutöö eest ning kutsealane auavaldus neile, kes on kujundanud advokaatide kutseala, ning õiguskultuuri ja ühiskonda laiemalt.
Ellex Raidla eriauhinna ning ühtlasi 10 000 euro suuruse peapreemia sai Taavi Kotka arvamuslooga “Avalikus sektoris miljonäriks (ilma korruptsioonita)”. Jüri Raidla sõnul on Kotka idee mängumuutev ning see pakub võimaluse suurendada ametnike motivatsiooni riiklikult oluliste teemade lahendamiseks.
Kotka sõnul on idee vastu tundnud juba huvi peaminister, mis tähendab, et see on jõudnud valitsuse töölauale ehk võime selle arengu kohta oodata uudiseid. “Võtmemoment on see, et me debateeriks ühiskonnas ära selle, et kui te tõesti selle asja ära teete, siis on ettevõtjad ja maksumaksjad nõus seda reformi toetama,” sõnas Kotka Äripäevale.
Teise koha saavutas Siim Pari “Asendame B-võõrkeele koodikeelega”, ning kolmanda koha Hanna Merilyn Kreegipuu ideega “Muudame eakate abistamise kasulikuks”.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu oodatakse Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Ellex Raidla poolt osalesid žüriis büroo asutaja Jüri Raidla ning turundus- ja kommunikatsioonijuht Liisi-Daisy Koplimaa.
Eduka Eesti auhinnatseremooniat ning galeriid saab näha Äripäevas.
Foto: Andras Kalla
Oleme saanud mitmeid teateid selle kohta, et Ellex Raidla nime alt saadetakse petukirju, milles teavitatakse autoriõiguse rikkumisest. Tegemist on petukirjaga!
Kinnitame, et tegemist ei ole Ellex Raidla poolt saadetud sõnumitega.
Ärge palun vajutage tundmatutele linkidele.
Riigikohus tegi sel nädalal otsuse, mis jääb Eesti ühiskonda mõjutama aastateks. Nimelt ütles riigikohus välja lihtsa tõe: Eesti on lisaks vabariigile ka vaba riik ehk kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud. Enesetapp ega enesetapu abistamine ei ole Eestis keelatud tegevus, mistõttu ei saa kedagi ka sellise abi osutamise eest süüdi mõista. Selle lihtsa tõe väljaütlemisega andis riigikohus palli üle riigikogule ja nüüd on riigikogu ülesanne otsustada, kas see nii peabki olema.
Kuigi ühest küljest vaadatuna võiks ju rõõmu tunda õigusriigi võidu üle ja šampanjapudelite korke paugutada, siis laiemat pilti vaadates on põhjust hoopis muretseda. Põhjus pudeleid avada on alles aastate kaugusel. Kuidas siis nii?
Üks tänapäevase karistusõiguse aluspõhimõte on kirja pandud Eesti põhiseaduse §-s 23: “Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal”.
Eestis ei olnud enesetapp kuritegu ei Pätsu ajal, nõukogude ajal ega ole ka praegusel ajal. Kui ei ole kuritegu, siis ei saa olla ka kuriteole kaasa aitajat, st enesetapule kaasa aitajat ei saa karistada. Seejuures ei oma kaasa aitaja motiiv tähendust. Tehku ta seda kaastundest oma lähedase vastu, soovist täita lähedase palveid või raha teenimise eesmärgil, enesetapu abistamine on ikka õiguspärane nii kaua, kuni elust lahkuja soov elust lahkuda on tema enda vaba tahe.
Sellest, et suitsiidikontori pidajat ei saa süüdi mõista enesetapule kaasa aitamises, sai prokuratuur väga hästi aru. Prokuratuur otsustas esitada süüdistuse hoopis ebaseadusliku tervishoiuteenuse osutamise eest. Ebaseaduslikuks tegi sellise “tervishoiuteenuse” tegevusloa puudumine. Kui oleks tegevusluba olnud, siis oleks enesetapuabi nimeline “tervishoiuteenus” olnud igati õiguspärane.
Konks on aga selles, et enesetapuabile tervishoiuteenuse tegevusluba keegi ei väljasta. Kas võimatu tegevusloa nõudmine oli prokuratuuri poolt halduskius? Ütlesin juba poolteist aastat tagasi välja, et Tammert mõistetakse õigeks. Ei olnud halduskius, sest süüdistuse esitamine ja selle jõudmine kõrgeimasse kohtusse andis võimaluse avalikult välja öelda, et kuningas on alasti.
Poliitikutele meeldib rääkida, et elu on püha. Aga vaatame, millisesse kaitserüüsse siis see pühadus on riietatud? Kas meil on eutanaasia regulatsioon? Kas meil on abistatud enesetapu regulatsioon? Kas meil on patsiendi elulõpu tahteavalduse regulatsioon? Ühtegi neist ei ole Eestis aastal 2025. Ainult elulõpu tahteavalduse seaduseelnõu on lõpuks jõudnud riigikokku, aga selle seaduseks saamine ei ole kuidagi kindel. Seega on elu pühadus siiski väärilise kaitseta ehk alasti.
Aga võib-olla polegi regulatsiooni vaja? Riigikohtunik Paavo Randma andis kommentaari “Hästi surev suguselts” vihje, et ka aktiivne eutanaasia võib olla Eestis õiguspärane tegevus. Abistatud enesetapp tunnistati just õiguspäraseks. Ning olgem ausad, patsiendi elulõpu tahte avaldamine on juba ammu lubatud tegevus. Aga see, et mingi tegevus on lubatud, ei tähenda veel, et regulatsiooni poleks vaja. Regulatsiooni on vaja selleks, et kaitstav õigushüve, antud juhul õigus elule, oleks kõigile tagatud.
Praegune metsiku lääne stiilis regulatsiooni puudumine elu lõpu küsimustes tähendab, et õigused on tagatud ainult osaliselt ja ainult osale ühiskonnagruppidele.
Nii eutanaasia, abistatud enesetapp kui ka elulõpu tahteavaldus on lubatud ainult osaliselt selles mõttes, et nende kasutamisel on praktikas suured piirangud. Kuna eutanaasia teema ei ole kohtust läbi käinud, siis ilmselt keegi seda Eestis ei julge pakkuda ja patsiendil tuleb minna välismaale. Ei ole väga praktiline lahendus.
Abistatud enesetapp on nüüd Eestis lubatud, kuid ainult väljaspool tervishoiusüsteemi. Seega on praktikas välistatud need teenuse osutajad (näiteks hospiitshaiglad), kelle abil elust lahkumine võiks olla kõige kontrollitum, turvalisem ja inimlikum. Elulõpu tahteavaldust võib juba praegu paberil teha, aga praktikas sellest pole eriti abi. Kogu Eesti meditsiin on digitaalne ja mida ei ole digiloos, seda ei ole tegelikult olemas.
Isegi need praktikas kõigest osaliselt eksisteerivad õigused on kättesaadavad ainult osale elanikkonnagruppidele. Selleks, et minna välismaale eutanaasiateenust saama, on vaja olla lennukõlbulik või suuta üle elada pikaajaline autosõit ning mõlemal juhul peab olema üsna palju raha.
Abistatud enesetapu tegemiseks peab olema inimese tahtekujundusvõime adekvaatne ja võime nupule vajutada veel olemas. Kuna alaealisi peetakse tihti kõlbmatuks oma asju ise otsustama, siis jääb neile see teenus kättesaamatuks kuni täisealiseks saamiseni. Ja siis võib olla juba liiga hilja, sest nad võivad olla füüsiliselt võimetud nupule vajutama (näiteks saates “Impluss” näidatud meesterahvas, kes suutis elu lõpus ainult silmi liigutada), ega saa abistatud enesetappu teha.
Võib irooniliselt küsida, et kas selles väljendubki see eriline hool ja kaitse, millest põhiseadus räägib puuetega inimeste ja laste puhul.
Elulõpu tahteavalduse elektroonilise vormi puudumine toob paratamatult kaasa selle, et eelistatakse inimesi, kes sellist tahteavaldust teha ei soovi (näiteks usulisetel põhjustel) ning diskrimineeritakse inimesi, kes sooviksid elada tänapäevast digitaalset elu.
Tänu Paul Tammerti ettevõtlikkusele, prokuratuuri järjekindlusele ja riigikohtu otsusele on nüüd halastamatult selge, et kuningas ehk elu on Eestis alasti ehk piisava kaitseta. Oleme Eestis juba paarkümmend aastat diskussiooni ja debati pidamise kattevarjus mitte midagi teinud. Ammu on juba aeg üle saada ettekäänetest, et kõigepealt on vaja korda teha hospiitsravi ja valuravi. Tuletan otsustajatele meelde, et Eestis on sundravi lubatud nakkushaiguste puhul ja psühhiaatrias, mitte aga nii, et elu võib lõpetada ainult siis, kui valuravi ja hospiitsravi etapp on läbitud.
Aastatepikkune mitte midagi tegemine ongi kaasa toonud selle, et nõrgemate ühiskonnagruppide võimestamiseks on vaja kehtestada nõuded nii eutanaasiale, abistatud enesetapule kui ka patsiendi elulõpu tahteavaldusele. Tugevamad ühiskonnagrupid on need õigused juba kätte saanud riigikohtu abiga. Ühtegi neist õigustest enam keskaja kombel ära keelata ega keelu rikkujaid kirikuaia taha matta ei saa. Vajalik on leida turvaline ja tänapäevane regulatsioon, et igaüks meist saaks oma elu üle ise otsustada.
Artikkel ilmus esmalt Eesti Rahvusringhäälingu portaalis err.ee.
Raportis tuuakse Eesti vahekohtumenetluse kohta esile:
„Take a Seat“ on väärtuslik tööriist ettevõtjatele, nõustajatele ja vahekohtunikele, kes tegutsevad Kesk- ja Ida-Euroopas ning soovivad detailsemat ülevaadet iga riigi menetlusraamistikust ja kohtupraktikast.
Raporti täistekst on kättesaadav ArbCEE kodulehel: Publications – Arbitration Association of Central and Eastern Europe
