Meediaväljaannete soov oma sisu kaitsta on täiesti mõistetav, kuid küsimus on selles, milline kaitsemeede on proportsionaalne ja kuidas vältida olukorda, kus andmekaeve piiramine viib teadusliku ja kultuurilise juurdepääsu sulgemiseni, kirjutab Hegle Pärna, Ellex Raidla advokaat, ERR artiklis.
Kevadest alates ei ole pääsenud Digari portaalis enam ligi Postimees Grupi, Õhtuleht Kirjastuse ja Delfi Meedia vanematele artiklitele. Tavalugeja jaoks tähendab see, et osaliselt on ajakirjanduslikud arhiivimaterjalid, mis varem olid vabalt sirvitavad, nüüd loetavad ainult valitud autoriseeritud lugemispunktides kohapeal. Põhjendus on lihtne: soov kaitsta sisu massilise andmekaeve eest, et tehisintellekti arendajatel ei oleks võimalik sisu sama vabalt koguda.
Hegle Pärna sõnul on sisu kaitsmine täiesti mõistetav, kuid küsimus seisneb proportsionaalsuses – kas masinliku andmekaeve piiramine peaks tähendama ka teadusliku ja kultuurilise juurdepääsu sulgemist? Praegune lahendus, kus osa arhiivist on loetav vaid autoriseeritud lugemispunktides, meenutab eelaegset digiajastut, mil teadmiste kättesaadavus sõltus füüsilisest asukohast.
Euroopa Liidu õigus eristab teaduslikku ja ärilist andmekaevet, lubades õiguste omajatel oma teoseid tehniliselt kaitsta. Samas näitavad OECD ja ELi raportid, et täielikult tõhusat tehnilist tõket pole ning enamasti järgivad keelde just suuremad, mitte väiksemad tegijad.
Pärna toob välja alternatiivid täielikule ligipääsupiirangule – näiteks autentimispõhised lahendused, litsentsi- või API-süsteemid ning ajutine juurdepääsupiirang, kus sisu muutub teatud aja järel avalikuks.
Tema hinnangul on Eesti praegune suund liialt kaitsev, mis võib piirata teaduse ja kultuuripärandi vaba kättesaadavust. Oluline oleks leida tasakaal, mis ühendab autoriõiguste kaitse ja ühiskonna õiguse teadmistele.
Advokaadibüroo Ellex Raidla ootab liituma assistenti, kes soovib anda panuse büroo igapäevatöösse ja olla toeks meie pühendunud tiimile. Meil on Eestis ligi 80 töötajat, keda ühendab kirg oma valdkonna vastu.
Sind ootavad mitmekülgsed tööülesanded ning toetavad ja koostöövalmid kolleegid. Panustame iga päev sellesse, et meil oleks hea töötada: korraldame ühisüritusi, hoolime töötajate tervisest ja arengust ning pakume võimalust osaleda meie heaoluklubis Wellex.
Natuke lähemalt sinu tulevastest tööülesannetest
Assistent on kui büroo visiitkaart. Sinu ülesanne on esmane kliendisuhtlus nii büroos kui ka telefoni ja e-posti teel. Samuti abistad kolleege, haldad dokumente ja korraldad töölähetusi.
Mis aitab sul edu saavutada?
väga hea suhtlemisoskus ja orienteeritus koostööle
kohusetundlikkus, täpsus ja initsiatiivikus
suutlikkus töötada paralleelselt mitmete tööülesannetega, oskus ise prioriteete seada ja enda stressi juhtida
väga hea eesti keele oskus ning heal tasemel inglise keele oskus (kasuks tuleb ka vene keele oskus)
väga heal tasemel MS Office 365 programmide valdamine
varasem kogemus sarnasel ametikohal
Büroojuhi Kaidi Kirs sõnul hoiab uus assistent meie kontori sujuvalt töös: assistent on abiks kogu meie tiimile, sealjuures toob õige inimene meie kollektiivi värsket energiat ja aitab meil veelgi paremini oma eesmärke saavutada.
Kui soovid töötada professionaalses, sõbralikus ja üksteist toetavas keskkonnas, siis ootame sind kandideerima.
Küberhügieen ei ole enam vaid IT-ekspertide teema, vaid normaalne kaitse- ja ennetusmeede, mis peaks muutuma igapäevaseks harjumuseks nii kodus kui tööl. Sellest kirjutavad ERRi arvamusloos Ellex Raidla andmekaitse ja IT-õiguse valdkonnajuht Merlin Liis-Toomela ja advokaat Hegle Pärna.
Autorid toovad paralleeli 19. sajandi kätepesu harjumuse juurutamisega – toona tundus see liigse kohustusena, täna aga peame seda iseenesestmõistetavaks. Sama loogika peaks kehtima ka küberruumis: tarkvarauuendused, tugevad paroolid ja mitmeastmeline autentimine ei tohiks olla erandid, vaid igapäevased ennetusmeetmed.
Küberhügieeni tähtsust rõhutab ka Euroopa Liidu NIS2 direktiiv, mille eesmärk on tõsta liikmesriikide küberturvalisuse taset. Eestis jõudis küberturvalisuse seaduse muutmise eelnõu avalikkuse ette 2025. aasta augustis. Küsimus ei ole enam ainult regulatsioonides, vaid selles, kas suudame luua kultuuri, kus küberturvalisus on sama loomulik kui turvavöö kinnitamine autos.
Nõrkade harjumuste või kaitsmata kontode tõttu võib üksainus turvaauk kasvada üle riiklikuks kriisiks. Just seetõttu on küberhügieen majanduslikult ja ühiskondlikult vältimatu investeering. See aitab vältida nii finantskahjusid kui ka usalduse kaotust, mis on digiajastu kõige haavatavam vara.
Eesti Advokatuur tunnustas Ellex Raidla partnerit ja kohtuvaidluste eksperti Anton Sigalit prestiižika aunimetusega „Advokatuuri Teemant 2025″.
Aunimetus „Advokatuuri Teemant” on Eesti advokatuuri kõrgeim tunnustus, mida antakse igal aastal kuni kolmele advokaadile. Tunnustusega tähistatakse advokaadikutse väärtusi – professionaalsust, eetikat, pühendumust ja inimlikkust ning inimesi, kes neid väärtuseid kannavad, kelle töö on jätnud jälje nii kutsealases kui ühiskondlikus plaanis.
Anton on aastaid tegutsenud rahvusvaheliste arbitraažiasjade valdkonnas – töös, mis jääb sageli varju konfidentsiaalsusnõuete tõttu, kuid mis nõuab tippklassi oskusi, rahvusvahelist kogemust ja sügavat õigusalast kompetentsi.
Advokatuuri tunnustuse pälvis Anton Lennusadama kaasuse eest, kus vaidlus toimus Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahelise investeeringute kaitse lepingu alusel. Rahvusvaheline arbitraažimenetlus, mis lõppes 2025. aasta alguses otsusega täielikult Eesti kasuks, puudutas keerulisi ajaloolisi ja õiguslikke küsimusi alates II maailmasõja eelsest ajast kuni taasiseseisvumise aastate segadusteni. Anton Sigal kandis selles menetluses sisulist raskust, juhtides Eesti riiki esindavat tiimi Ellex Raidla advokaadibüroost. Märkimisväärne on, et Eesti riigi huvid said edukalt kaitstud üksnes Eesti advokaatide abil, ilma suurte rahvusvaheliste büroode kaasamiseta.
Palju õnne Antonile ning täname kõiki, kes oma töö ja pühendumisega advokaadikutset väärtustavad!
Ellex Raidla partner Toomas Vaher pälvis Benchmark Litigation Europe Awards 2025 galal Baltikumi Aasta Kohtuvaidleja tiitli. Auhinnasaajad kuulutati välja 17. septembril 2025 Londonis.
See tunnustus ei rõhuta mitte ainult Toomase silmapaistvat isiklikku professionaalset panust enam kui kahekümne aasta jooksul, vaid on tunnustuseks kogu meie vaidluste tiimile üle Baltikumi.
Toomas kommenteeris: „Vaidluste töö muutub järjest keerukamaks. Näeme üha enam mitut jurisdiktsiooni hõlmavaid vaidlusi, paralleelselt kulgevaid kohtuvaidlusi ja arbitraažiasju ning kasvavat vajadust strateegilise ja ärile orienteeritud nõuande järele. Hea meel on pakkuda kliendile palju enamat kui pelgalt ühe või teise kohtuasja lahendamist.“
Benchmark Litigation Europe Awards tunnustab igal aastal juhtivaid kohtuvaidlejaid ja mõjukamaid vaidlusi Euroopas. Benchmark Litigation hindab juhtivaid advokaadibüroosid ning advokaate laiapõhjaliste uuringute, intervjuude ja turu oluliste kohtuasjade analüüsi põhjal.
Euroopa Liit on juba aastaid ette valmistanud põhjalikku makse- ja e-raha teenuseid puudutavat regulatiivset reformi. 2023. aasta juunis avaldas Euroopa Komisjon kauaoodatud ettepanekud muudetud makseteenuste direktiivile (PSD3) ning uue makseteenuste määrusele (PSR).
Pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu 2024. aasta aprillis, ootasid paljud turuosalised, et PSD3 ja PSR lõplikud tekstid avaldatakse 2025. aasta alguses. Euroopa Nõukogu läbirääkimised kujunesid aga oodatust ajamahukamaks ning oma seisukoht suudeti ametlikult kokku leppida alles 2025. aasta juunis, mis on enam kui aasta pärast Parlamendi positsiooni vastuvõtmist.
See samm sillutas küll teed EU institutsioonide vahelisteks kolmepoolseteks läbirääkimisteks, kuid on selge, et teekond regulatsioonide lõpliku versioonini, mis kujundaks ümber maksete ja e-raha valdkonna, on jätkuvalt keeruline. Seadusandliku protsessi lõppfaasi lähenedes on hea hetk vaadata peale sellele, millised on EL institutsioonide positsioonid.
Kapitali piirmäärad tekitavad endiselt vaidlusi. Kapitalinõuded on kujunenud üheks kõige üllatavamaks vaidluskohaks, eelkõige Euroopa Nõukogu erineva lähenemise tõttu. See puudutab eriti e-raha ja rahasiirde teenuse pakkujaid. Komisjon pakkus e-raha teenusepakkujatele kapitalilävendi suuruseks 400 000 eurot, kuid Nõukogu on teinud ettepaneku langetada see 150 000 euroni. Rahasiirde teenusepakkujate puhul nägi esialgne ettepanek ette 25 000 euro suurust kapitalilävendi, kuid Nõukogu on soovinud seda hoopis tõsta 150 000 euroni.Nii suured lahknevused tähendavad, et kolmepoolsetel läbirääkimistel tuleb leida kompromiss.
Agentide kasutamine e-raha teenusepakkujate poolt vajab täpsustamist. E-raha teenusepakkujate poolt agentide kasutamine on jäänud küsimuseks, mis vajab edasist täpsustamist. Komisjon nägi esialgses ettepanekus ette eraldi raamistikku e-raha turustajate kasutamiseks, hõlmates nii e-raha turustamist kui ka lunastamist, ning nõudis, et nende kasutamiseks läbiksid e-raha teenusepakkujad piiriülese laienemise menetluse. Nõukogu on aga seda lähenemist oluliselt muutnud, kehtestades agentide süsteemi (sarnaselt makseteenuse pakkujatele). Selle järgi peaksid e-raha teenusepakkujad agentide kasutamiseks küll jätkuvalt läbima piiriülese laienemise menetluse, kuid agentide tegevuspiiranguks jääks ainult lunastamine, jättes e-raha turustamise nende pädevusest välja.See muudatus vähendaks märkimisväärselt regulatiivset koormust ja lihtsustaks piiriülest tegevust, tagades samas oluliste lunastamise funktsioonide järelevalve.
Piiriülese laienemise menetluse tähtajad on ebaselged. Piiriülese laienemise tähtaegade osas puudub seni üksmeel. Komisjoni algne seisukoht nägi ette, et kehtima jääb senine maksimaalne tähtaeg kolm kuud. Parlament pooldab see-eest oluliselt lühemat tähtaega (30 päeva), Nõukogu aga vastupidiselt pikemat, kuni neljakuulist perioodi. Kompromiss jääb tõenäoliselt nende ettepanekute vahele. On selge, et 30 päeva võib olla mõnes liikmesriigis haldusmenetluslikult ebarealistlik. Samas ei soovi turuosalised pikemat tähtaega, kui praegu kehtivad kolm kuud, sest see vähendaks õiguskindlust ja operatiivset tõhusust.
Uue tegevusloa taotlemise nõue on endiselt päevakorras. Esialgne ettepanek kohustab kõiki kehtiva tegevusloaga makse- ja e-raha teenusepakkujaid 24 kuu jooksul PSD3 jõustumisest tõendama enda tegevuse vastavust uutele nõuetele. Euroopa Parlament on siin toonud sisse praktilisema lähenemise, rõhutades, et järelevalveasutused tohiksid nõuda ainult uut teavet ja dokumente, mis uute regulatsioonidega lisanduvad. Samuti näeb Parlamendi seisukoht ette võimaluse pikendada üleminekuperioodi, mis on turuosaliste poolt positiivselt vastu võetud.Üldjoontes jääb aga lähenemine samaks, mis tähendab, et järelevalveasutuste roll on määrava tähtsusega selge ja läbipaistva protsessi kehtestamisel.
Pettuste ennetamine on keskne prioriteet. Kõik EL institutsioonid on rõhutanud pettuste ennetamise olulisust maksesektoris. Parlament ja Nõukogu on mõlemad lisanud Komisjoni esialgsele ettepanekule täiendavaid meetmeid, kinnitades, et pettuste tõkestamine jääb ka edaspidi PSD3 ja PSR-i keskseks osaks.
Lahknevad seisukohad maksekontode pakkumise osas makseteenuse pakkujatele. Oluliseks vaidluskohaks on kujunenud, millistel juhtudel peaksid krediidiasutused olema kohustatud pakkuma makseteenuse pakkujatele maksekontosid. Euroopa Parlament ja Komisjon on selles osas võtnud oluliselt erinevad seisukohad. Euroopa Komisjon lubas oma algses ettepanekus krediidiasutustel konto avamisest keelduda või see sulgeda näiteks rahapesukahtluse või lepingu olulise rikkumise korral. Lisaks sellele võis aluseks olla ka sisuliselt palju laialdasemad olukorrad, kus näiteks teenusepakkuja ärimudelit peetakse liiga riskantseks või vastavuskulusid ülemäära kõrgeks.Euroopa Parlament on Komisjoni lähenemist veelgi laiendanud, nähes ette veelgi enam võimalusi pankadele kontode avamisest keeldumiseks. Nõukogu on seevastu võtnud põhimõtteliselt teistsuguse positsiooni, rõhutades, et juurdepääs maksekontodele peab toimuma objektiivsel, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel alusel. Riskantne ärimudel või kõrged kulud ei tohiks Nõukogu hinnangul olla keeldumise põhjus.
Milline lähenemine lõpuks peale jääb, on lahtine.
Kuigi praeguse ootuse kohaselt avaldatakse lõplikud tekstid 2026. aasta esimeses kvartalis, võib arvukate muudatusettepanekute hulk kaasa tuua täiendavaid viivitusi.
Rootsi sõltumatu uuringufirma KantaravaldasProsperaõigusteenuste iga-aastase turu-uuringu tulemused. Uuringu käigus tehti 375 telefoniintervjuud Baltikumis tegutsevate organisatsioonidega, kes kasutavad kohalike advokaadibüroode teenuseid. Vastajad olid õigusnõunikud ja tegevjuhid, kellel paluti nimetada ja hinnata suurimaid advokaadibüroosid erinevate tulemusnäitajate alusel, sealhulgas asjatundlikkus, reageerimisvõime, suhtlus, hinna ja kvaliteedi suhe ning üldine kliendikogemus. Tulemuste kohaselt on Ellex taas regiooni juhtiv advokaadibüroo.
Eestis rõhutas juhtivpartner Martin Mäesalu: „Meie eesmärk on, et läbi aastate oleks Ellex Raidla professionaalne kodu Eesti parimatele juristidele ja advokaatidele. Ainult nii suudame pakkuda klientidele järjepidevalt turu kõrgeima kvaliteediga õigusteenust. „Kodu parimale juristile“ ei saa olla vaid pelgalt loosung, vaid kõrge standard, millel on sisuline, kuid erinev tähendus iga karjääriredelil oleva kolleegi jaoks. „Kodu parimale juristile“ peab tähendama tegelikku võimalust oma professionaalsete eesmärkide saavutamiseks.”
Leedus tõusis Ellex konkurentidest selgelt esile kõigis õigusvaldkondades, saavutades mõnel juhul tulemuse, mis oli pea kaks korda kõrgem kui teistel büroodel. Lätis paranesid hinnangud mitmes kategoorias, sealhulgas maines, kompetentsis jaüldises tulemuslikkuses kahe positsiooni võrra.
Kliendid peavad Ellexit hinnatudstrateegiliseks nõustajakskogu Baltikumis. Nad väärtustavad advokaadibüroo ärivaistu ja põhjalikku arusaamist kliendi ärist. Samuti toodi esileEllexi rahvsuvaheline kogemus ja võimekus juhtida suuremahulisi projekte Baltikumiüleselt. Leedus nimetati Ellex ka enim soovitatud advokaadibürooks.
Ellexi jaoks on see tunnustus eriline just seetõttu, et Kantar Prospera uuring põhineberanditult klientide konfidentsiaalseltagasisidel. See kinnitab, et meie töö tegelikku mõju märkavad ja hindavad need, kelle jaoks me igapäevaselt tegutseme.
Liidripositsiooni säilitamine kõikides kolmes Balti riigis näitab, et meie strateegiline suund ja professionaalne meeskondonseadnud õigusturukvaliteedistandardi, mis vastab ootustele kogu regioonis.Olgu fookuses rahvusvahelised projektid, keerukad tehingud või sektori arengusuunad–Ellexi tugevus väljendub kliendirahulolus jatöötulemustes.
Andmekaitset ei saa enam pidada teisejärguliseks. Kui nõuete täitmine jääb tagaplaanile, võib lisaks mainekahjule kaasneda rikkumisest reaalne rahaline kahju, kirjutab Merlin Liis-Toomela.
Eesti andmekaitse inspektsioon on seni eristunud paljudest Euroopa kolleegidest, eelistades olla pigem sõbralik nõuandja kui range trahvija. Selline lähenemine on olnud väärtuslik, kuid on mõnikord kaasa toonud olukorra, mille tõttu on jäänud vajaka selgest vastutuse tajumisest.
See otsus on selge märk, et ajad on muutumas. Andmekaitset ei saa enam pidada teisejärguliseks. Kui nõuete täitmine jääb tagaplaanile, võib lisaks mainekahjule kaasneda rikkumisest reaalne rahaline kahju.
Trahv on sageli alles algus, sest kui rikkumise tõttu seiskuvad süsteemid või satuvad kliendiandmed valedesse kätesse, võib äritegevus peatuda tundideks, päevadeks või isegi kauemaks. Lisaks kaasnevad kulud süsteemide taastamiseks, klientide teavitamiseks, kriisikommunikatsiooniks ja võimalikeks kohtuvaidlusteks. Kõik see on ettevõtte jaoks märkimisväärne koorem.
Seepärast tasub tegutseda ennetavalt ja viia oma andmekaitse “majapidamine” korda. See vähendab riski, et midagi üldse juhtub. Kui intsident siiski aset leiab ja on näha, et ettevõte on teinud endast kõik oleneva, arvestavad seda nii järelevalveasutused kui ka kliendid.
Euroopas on isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest märkimisväärsete trahvide määramine juba ammu reaalsus. 2025. aasta sügise seisuga on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) rikkumiste eest määratud trahve kokku enam kui kuue miljardi euro ulatuses. Suurimad summad on tabanud küll tehnoloogiahiide nagu Meta, Amazon ja Tiktok, kuid see ei tähenda, et väiksemad tegijad oleksid puutumata.
Oluline on meenutada, et IKÜM võeti vastu juba 2016. aastal ja seda rakendatakse alates 2018. aastast, kümnes aastapäev ei ole enam kaugel. Seega ei saa enam väita, et pole olnud aega reeglitega kohaneda. Aastad on olnud piisavad, et luua sisemised protsessid, koolitada töötajaid ja tagada turvalised süsteemid.
Küberintsidentide arv kasvab igal aastal, kuid paljud ettevõtted on endiselt kehvalt ette valmistatud. Andmekaitse ei ole enam ainult IT-osakonna või juristide mure, vaid strateegiline küsimus, mis puudutab ettevõtte mainet ja ka majanduslikku jätkusuutlikkust.
Niisiis on viimane aeg peeglisse vaadata ja küsida: kas meie andmekaitsemajapidamine on päriselt korras?
Artikkel ilmus esmakordselt ERRi portaalis 10. septembril 2025. Autor: Merlin Liis-Toomela, Merlin Liis-Toomela, Ellex Raidla andmekaitse ja IT-õiguse valdkonnajuht.
Atraktiivsete Tööandjate päeval, 3. septembril, selgusid 2025. aasta Eesti kõige atraktiivsemad tööandjad. Atraktiivse tööandja kvaliteedimärgiga tunnustati ka Ellex Raidla Advokaadibürood, mis pälvis õigusvaldkonna tudengite hinnangul kolmanda koha 322 tööandja seast. Tulemus on võrreldes eelmise aastaga kaks kohta kõrgem, mis näitab meie positsiooni tugevnemist tööandjana.
Ellex Raidla personalijuht Triin Tõnsing ütles: „Hea meel on tõdeda, et oleme õigustudengite hinnangul iga aastaga järjest atraktiivsem tööandja. Pingutame ühiselt selle nimel, et iga meie juurde jõudnud tudeng saaks Ellex Raidla tegemisest ja töökultuurist hea ülevaate. Ja et ka meie saaksime tudengiga paremini tuttavaks. Pole vahet, kas tegemist on ühepäevase mentorluspäevaga, kohtumisega harjutuskohtuvõistlusel või kuuajase praktikaga. See annab mõlemale poolele kindlustunnet ka võimaliku tulevase töösuhte osas.“
Meie kollektiivi seob sügav pühendumus oma valdkonnale ja soov olla kodu Eesti parimatele juristidele. Saadud tunnustus kinnitab, et meie väärtused ja tööandja bränd kõnetavad ka tudengeid ja tulevasi juriste.
1. septembrist 2025 asub Ellex Raidla juhtivpartneri rolli meie pikaajaline kolleeg ja konkurentsiõiguse tunnustatud ekspert Martin Mäesalu. Juhtivpartneri ametit on viimased 10 aastat hoidnud Ants Nõmper.
Juhtivpartneri vahetus toimus iga-aastasel õigusaasta avamisel, kus Ants andis teatepulga üle järgmiste sõnadega: „Kui asusin juhtivpartneri kohale, seadsin endale eesmärgiks muuta meie büroo professionaalsemaks ja seda kasvatada. Tagasi vaadates on möödunud kümnend olnud tõeline muutuste aeg – oleme loonud Ellex’i, mis ühendab juhtivad advokaadibürood Eestis, Lätis ja Leedus ning mille oleme muutnud kogu regioonis kvaliteetse õigusteenuse võrdkujuks. Samuti ühendasime oma jõud Primuse meeskonnaga, mis tugevdas veelgi meie võimekust ja ulatust. Büroo käive on viimase kümne aastaga kasvanud peaaegu kolm korda ning see peegeldab nii klientide usaldust kui ka meie meeskonna pühendumust. Usun, et büroo ja inimesed on hoitud ning õige järglane leitud.”
Keskkond, milles tegutseme muutub ajas. Sellega peab kaasas käima nii advokaadibüroo juhtimine kui ka tegevus. Martin sõnas: “Oleme kirglik kollektiiv, keda seob sügav pühendumus oma valdkonnale. Seda tajume küll välja ütlemata ise. Samas, oma DNA hoidmiseks peame seda aga ilmselt enam välja ütlema.
Meie eesmärk on, et läbi aastate oleks Ellex Raidla professionaalne kodu Eesti parimatele juristidele ja advokaatidele. Ainult nii suudame pakkuda klientidele järjepidevalt turu kõrgeima kvaliteediga õigusteenust. „Kodu parimale juristile“ ei saa olla vaid pelgalt loosung, vaid kõrge standard, millel on sisuline, kuid erinev tähendus iga karjääriredelil oleva kolleegi jaoks. „Kodu parimale juristile“ peab tähendama tegelikku võimalust oma professionaalsete eesmärkide saavutamiseks. Meie puhketoas on pinksilaud, mis leiab ja peabki leidma kasutust, kuid astume uksest sisse siiski muude kui sporditulemuste nimel. Me ei ole kunagi olnud koht nn „pingipoistele“, vaid iga tiimiliige on väärtustatud ning omab kohta ühise eesmärgi saavutamisel. Meie soov on, et iga klient tunneks end hoituna ning et meie töö toetaks nende edu.“
Petitsioonid ja rahvaalgatused ei muuda põhimõtteliselt seda, et taastuvenergia arendamine on strateegiliselt ja õiguslikult määratletud ülekaalukas avalik huvi, mis tugineb objektiivsetele ja sisulistele kaalutlustele, kirjutab Kaisa Jakobsoo.
Viimastel kuudel on avalikkuses sagenenud arutelud selle üle, mida tähendab avalik huvi ja kuidas seda tuleks arvestada planeerimisotsuste tegemisel. Eriti teravalt kerkib see küsimus esile taastuvenergia projektide puhul, kus kohalik vastuseis kipub varjutama laiemat ühiskondlikku eesmärki.
Kevadel rõhutas õiguskantsler Ülle Madise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, täpsemalt Põhja-Sakala valla juhtumi kontekstis kohtupraktikale viidates, et paljude inimeste vastuseis ei ole samastatav ülekaaluka avaliku huviga. Tema hinnangul tegi vald menetluses kaalutlusvea, kui järeldas ülekaaluka avaliku huvi olemasolu üksnes üle tuhande allkirjaga petitsiooni põhjal, mille olid allkirjastanud nii vallas kui ka mujal elavad inimesed. Selle tulemusel lõpetati vallas tuuleparkide planeerimise menetlused.
Õiguskantsler kirjeldas oma pöördumises vallavolikogu poole, et avalik huvi tuuleparkide puhul võib väljenduda just keskkonnasäästlikumas energiatootmises, mis on vajalik energiavarustuskindluse tagamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Sama seisukohta on väljendanud ka riigikohus, rõhutades, et taastuvenergiale üleminek ning seeläbi CO2 heite vähendamine ja energiajulgeoleku tagamine on kaalukad avalikud eesmärgid.
Taastuvenergia tootmisseadmete rajamine ei ole pelgalt tehniline või majanduslik otsus – see on strateegiline valik, millel on selge ülekaalukas avalik huvi. Seda kinnitavad mitmed riiklikud strateegiadokumendid ja seadused.
Näiteks seab Eesti riiklik strateegia “Eesti 2035” eesmärgiks tagada energiajulgeolek kliimaneutraalse energiatootmisega aastaks 2050. Riiklikud taastuvenergia eesmärgid on konkreetsemalt sätestatud energiamajanduse korralduse seaduses, mille kohaselt peab taastuvenergia moodustama aastaks 2030 vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest ning vähemalt sada protsenti elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest.
Samal ajal on energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõus välja toodud, et seatud eesmärkide täitmine 2030. aastaks ei pruugi olla realistlik, eriti arvestades uute taastuvelektri projektide elluviimise tempot.
Laiemalt toetuvad nii Eesti kui ka teiste Euroopa riikide taastuvenergia eesmärgid ja suunad Euroopa Liidu regulatsioonidele. EL-i eesmärk on aastaks 2030 jõuda vähemalt 42,5-protsendilise taastuvenergia osakaaluni energia tarbimises, tehes pingutusi 45 protsendi eesmärgi täitmiseks. Energiamajanduse arengukava eelnõus tuuakse välja, et Eestis oli see osakaal 2023. aastal 41 protsenti (nagu eespool viidatud, on aastaks 2030 seatud eesmärgiks 65 protsenti).
Euroopa Liidu õigusaktides (ja neid üle võtvates sätetes Eesti õiguses) on keskkonnakaitsega seoses selgelt sätestatud, et taastuvenergia tootmiseks vajalike tegevuslubade menetluses õiguslikke huve kaaludes eeldatakse, et tootmiseks vajalike ehitiste ning nendega seotud võrguühenduste ja salvestusseadmete ehitamine ja käitamine on ülekaaluka avaliku huviga ning edendab rahva tervist ja ohutust.
Eeltoodu pinnalt ei ole kahtlust, et taastuvenergia edendamine – ja seega ka tootmisseadmete rajamine – on iseenesest ülekaaluka avaliku huviga tegevus. See peaks olema iga vastava menetluse lähtekoht ning selle üle ei ole põhjust igal üksikjuhul uuesti vaielda.
See ei tähenda, et vastanduvaid huve, sealhulgas ka teisi avalikke huve, ei eksisteeri ega tule arvesse võtta. Vastupidi, kohalik omavalitsus peab neid menetluses kaaluma, kuid need huvid tuleb asetada konteksti ja võrrelda laiemate eesmärkidega. Tuleb mõista, et mitte iga huvi ei ole avalik huvi ning veelgi vähem saab neid käsitleda ülekaaluka avaliku huvina, mis võiks või peaks takistama ülekaalukates avalikes huvides olevate taastuvenergia projektide elluviimist.
Mõne isiku või isegi suure hulga inimeste vastuseis teatud projektile ei ole tingimata avalik huvi. Vastupidi, isegi kui vastuseis on arvukas ja häälekas, on see sageli seotud isiklike kaalutlustega, nagu hirm kinnisvara väärtuse languse või elukeskkonna muutumise ees. Kuigi need on mõistetavad, on tegu siiski erahuvidega. Avaliku huvi määratlemisel ei saa lähtuda pelgalt emotsioonidest või allkirjade arvust, vaid see peab tuginema objektiivsetele ja sisulistele alustele ning arvestama ühiskonna kui terviku pikaajalisi eesmärke ja vajadusi.
On tõsi, et avalikku huvi ei ole õiguses üheselt defineeritud, see tuleb iga kord sisustada konkreetse olukorra ja asjaolude põhjal. Siiski ei tähenda see, et poliitikud ja huvigrupid võiksid avaliku huvi mõistet iga kord oma äranägemise järgi tõlgendada ja sisustada, et õigustada oma seisukohti või takistada soovimatuid projekte.
Avaliku huvi mõiste ei ole tööriist, mida saab mugavalt painutada vastavalt hetkeemotsioonidele või poliitilistele eesmärkidele. Petitsioonid ja rahvaalgatused ei muuda põhimõtteliselt seda, et taastuvenergia arendamine on strateegiliselt ja õiguslikult määratletud ülekaalukas avalik huvi, mis tugineb objektiivsetele ja sisulistele kaalutlustele.
Kohalik omavalitsus ei saa planeerimismenetluses järeldada, et avalik huvi puudub pelgalt seetõttu, et mingi hulk inimesi on väljendanud vastuseisu konkreetse planeeringu kehtestamisele. Ka häälekas ja rohkearvuline vastuseis ei tähenda automaatselt, et tegemist on avaliku huviga, see näitab vaid, et leidub inimesi, kes on projekti vastu, hoolimata sellest, et projekt ise teenib ülekaalukat avalikku huvi.
Nagu ka õiguskantsler välja tõi, on kohaliku omavalitsuse selline otsus, millega planeerimismenetlus lõpetatakse avaliku huvi puudumise tõttu ja/või rahvaalgatuse kaudu väljendatud erahuvi tõttu, kaalutlusvigadega ja seeläbi õigusvastane.
See ei tähenda, et taastuvenergia projektide puhul ei võiks planeerimismenetlust lõpetada või planeeringut kehtestamata jätta. See on võimalik, kuid ainult juhul, kui esineb sisuliselt põhjendatud ja konkreetne oluline vastanduv (avalik) huvi, mis kaalub üles taastuvenergia arendamise vajaduse (näiteks mingid olulised kohalikud huvid). Selliseks huviks ei saa olla pelgalt abstraktne vastuseis ega seda väljendavate allkirjade rohkus. Ülekaaluka avaliku huviga projekti rajamise välistamine peab olema sisuliselt põhjendatud.
Artikkel ilmus esmalt Eesti Rahvusringhäälingu portaalis err.ee.
Patendiameti ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) koostöös on ilmunud uus infoleht „Loomevara kui tuluallikas“. Infolehe koostas Eesti patendivolinik, Euroopa Liidu kaubamärgi- ja disainivolinik ning Ellex Raidla nõunik Mari Must, kes jagab seal oma praktilisi teadmisi loomevara auditist ja kommertsialiseerimisest.
Loomevara kommertsialiseerimine tähendab intellektuaalomandi muutmist ettevõtjale tulu teenivaks varaks – see suurendab ettevõtte majanduslikku väärtust, avab uusi äri- ja partnerlusvõimalusi ning loob konkurentsieelise. Voldikus selgitatakse:
loomevara auditi etappe ja eesmärke;
kommertsialiseerimise viise koos näidetega nii Eestist kui rahvusvaheliselt;
loomevara rolli ettevõtete rahastamisel, sealhulgas kapitali kaasamisel, tagatistena ja väärtpaberistamisel.
Voldiku „Loomevara kui tuluallikas“ saab tasuta alla laadida Patendiameti veebilehelt, rubriigist “Juhendid ja teavikud”.
Kaitsetööstuse arendamine on kujunenud üheks Eesti riigikaitse strateegiliseks prioriteediks. Valitsuse koalitsioonileppes on rõhutatud, et kohalik kaitsetööstus on lahutamatu osa laiast riigikaitsest ning sellest peab saama üks Eesti majanduse kasvumootoreid. Seatud on ambitsioonikas eesmärk: kasvatada kodumaise kaitsetööstuse kogukäive 2024. aasta poolelt miljardilt eurolt kahe miljardi euroni aastaks 2030. Teemat avavad Ellex Raidla nõunik Rutt Värk ja jurist Karl Rudolf Org.
Kaitsetööstuspoliitika 2030 näeb ühe olulise meetmena ette kaitsetööstust reguleerivate normide lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise. Soodsa ja selge õigusruumi kujundamine on üks lihtsamaid ning riigieelarvet vähim koormavaid viise kaitsesektori toetamiseks.
2025. aasta 1. jaanuaril jõustusid relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muudatused, mille eesmärk on lihtsustada sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelvade laskemoona ja lahingumoona käitlemist Eestis. Suve alguses jõustunud rakendusaktid annavad lõpuks võimaluse hinnata, mida kaua menetletud muudatused sisuliselt tähendavad.
Laiem võimalus rahvusvaheliseks koostööks
Kõige olulisem muudatus puudutab isikute ringi, kellel on lubatud Eestis kaitsetööstusesse panustada. Kui varem tohtis sõjarelvi, relvasüsteeme, sõjarelvade laskemoona või lahingumoona käitleva ettevõtte omanik või juht olla ainult NATO või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, siis nüüd on võimalused laiemad.
Esiteks võimaldab muudatus sellises ettevõttes olulist osalust omada ja seda juhtida ka OECD liikmesriikide kodanikel. OECD liikmesriikidest tasub ära märkida Iisraeli ja Lõuna-Korea – riigid, mis on keerulises julgeolekukeskkonnas suutnud üles ehitada tugeva ja ekspordivõimelise kaitsetööstuse. Kaitsevaldkonnas võiksid need riigid olla Eestile eeskujuks ning uus seaduse sõnastus loob võimalused vajalike partnerlussuhete loomiseks. Kusjuures, riigi tasandil on meil arvestatavad näited kaitsekoostööst Iisraeli ja Lõuna-Korea ettevõtetega juba olemas – 2024. aastal jõudis Eestisse Iisraeli-Singapuri ühisettevõttelt ostetud mobiilne laevatõrje raketisüsteem Blue Spear ning 2020. aastal saabusid Eestisse esimesed Lõuna-Korea liikursuurtükid K9 Kõu.
Teiseks puudutab seadusmuudatus riike, kellega Eesti on sõlminud salastatud teabe vastastikuse kaitse lepingu – näiteks Ukrainat. Sõjalisi võimekusi üksnes paberil ei arenda ning paraku on Ukraina lahinguväli kõige efektiivsem keskkond kaitsevaldkonna toodete testimiseks. Rahvusvahelisel tasandil on Ukraina referents toote kvaliteedimärk. Eesti ettevõtted on saanud oma lahendusi Ukrainas katsetada tänu tugevatele kahepoolsetele suhetele, mille aluseks on Eesti aastatepikkune panus Ukraina toetamisse. See koostöö on Eesti kaitsetööstuse tugevus, mida tuleb sihipäraselt arendada ja targalt kasutada. Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust on Eestisse kolinud ka mitmed Ukraina enda ettevõtted. Seetõttu on igati tervitatav seadusemuudatus, mis võimaldab senisest veelgi tihedamat koostööd Ukraina ettevõtjate ja spetsialistidega ka kaitsetehnoloogia valdkonnas, võimaldades nüüd ka Ukraina kodanikel kuuluda ettevõtte juhtkonda ning panustada ettevõttesse, mille põhitegevus on relvade või laskemoona tootmine Eestis.
Muudatused annavad Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile õiguse lubada, et tegevusloaga ettevõtte omanikuks või juhiks võib olla ka muu riigi kodanik. Kuigi tegemist on erandliku alusega, mis praktikas tõenäoliselt laialdast rakendust ei leia, suurendab see süsteemi paindlikkust ja võimaldab paremini reageerida muutuvale julgeolekuolukorrale, kui isik on oluline Eesti kaitsetööstuse arendamiseks ja ei kujuta endast ohtu Eesti julgeolekule. Selliseks strateegiliseks partneriks võib kujuneda näiteks Singapur, kus on kõrgelt arenenud elektroonika- ja sensoritehnoloogia sektor, mida oleks võimalik kaasata Eesti kaitsetööstuse projektidesse, näiteks droonitehnoloogia või radarisüsteemide arendamisel.
Vähem bürokraatiat, rohkem selgust
Oluline muudatus puudutab ka topeltlubade kaotamist. Varem kehtinud regulatsiooni järgi pidi laskemoona ja lahingumoona käitlemise luba omav ettevõte taotlema eraldi ka lõhkematerjali tegevusloa. Kuna üldjuhul kaasneb laske- ja lahingumoona tootmisega ka lõhkeaine käitlemine ning mõlemale tegevusloale kehtivad suuresti samad nõuded, siis kujutas kahe eraldi loa taotlemise kohustus endast üksnes asjatut halduskoormust. Uute muudatuste kohaselt ei pea ettevõte lõhkematerjali käitlemiseks eraldi tegevusluba taotlema, kui ettevõttel on juba tegevusluba laske- või lahingumoona tootmiseks.
Selgemaks on muudetud ka see, millal tegevusluba üldse vajalik on. Varasemalt esines juhtumeid, kus sõjarelva tegevusluba nõuti ka sõiduki tootjalt, kelle toodet sai tehniliselt kasutada relvasüsteemi platvormina – isegi kui sõiduki tootja relva sõidukile ei paigaldanud. Uue korra järgi on tegevusluba nõutav vaid juhul, kui ettevõte reaalselt puutub kokku sõjarelvadega. See tähendab, et tegevusloa kohustus on nüüd piiratud üksnes nende ettevõtetega, kelle tegevus seda julgeoleku ja ohutuse kaalutlustel tõepoolest nõuab.
Lisaks on täpsustatud taustakontrolli kohaldamise ulatust. Kui varem kehtis taustakontrolli kohustus kõikide sõjarelvade, relvasüsteemide, sõjarelva laskemoona või lahingumoona tegevusluba omava ettevõtte töötajate ja teenuse osutajate suhtes, siis nüüd puudutab nõue üksnes neid isikuid, kellel on tegelik juurdepääs relvadele või laskemoonale. See muudatus vähendab nii ettevõtete kui ka riigiasutuste halduskoormust, säilitades samas julgeoleku seisukohalt olulise taustakontrolli vajalikes ja proportsionaalsetes piirides.
Kokkuvõte
Relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muudatused tähistavad sisulist ja tervitatavat sammu Eesti kaitsetööstuse arendamisel. Need loovad selgema ja rahvusvahelisele koostööle avatuma ärikeskkonna, vähendavad ebavajalikku halduskoormust ning võimaldavad ettevõtetel keskenduda sellele, mis loob tegelikku väärtust – innovatsioonile, tõhusale tootmisele ja tugevamale riigikaitsele. Samuti peegeldavad need muudatused poliitilist tahet kujundada kohalikust kaitsetööstusest Eesti majanduse ja riigikaitse lahutamatu osa. Loodetavasti kandub see tahe edasi ka halduspraktikatesse – olgu selleks tegevuslubade menetluskiirus, hangete tingimuste paindlikkus või rahvusvahelise koostöö edendamine.
Juunikuus toimunud Ellex Raidla praktikaprogramm tõi meie büroosse üheksa õigusteaduse tudengit, kellele pakkusime nelja nädala jooksul mitmekülgse sissevaate advokaaditöösse. Programm oli üles ehitatud nii, et tudengid saaksid kogeda nii päris tööülesandeid kui ka laiendada silmaringi töötubade, vestlusringide ja meeskonnaga koos veedetud aja kaudu.
Tudengitele pakkus enim väärtust see, et neile usaldati sisulisi ülesandeid, mille eest nad said vahetut tagasisidet ning mille tulemusel valmisid dokumendid, mis jõudsid ka kliendini. Samuti hinnati kõrgelt töötubasid, mis käsitlesid erinevaid õiguse valdkondi, nagu näiteks kriminaalõigus, intellektuaalomand, arbitraaž ja andmekaitse. Lisaks peeti oluliseks, et tööülesanded pakkusid väljakutset ja võimalust iseseisvuseks.
Kõige enam toodi esile karjäärivalikutele keskendunud vestlusring ning arutelu teemal „Miks sa peaksid enne mitu korda kaaluma, kui plaanid advokaadiks saada?“ – need aitasid näha advokaaditöö telgitaguseid ja mõista, millist pühendumust see eeldab.
Lisaks tööle ja töötubadele pakkus programm ka toredaid ühistegevusi. Ühiskokkamine, põgenemistoad ja külastus PoCo muuseumisse pakkusid vaheldust, aitasid luua paremaid omavahelisi sidemeid ning tutvuda büroo õhkkonnaga. Kogu programmi hinnati kokkuvõttes 9,56 punktiga 10-st!
Täname Janely Merilahti ja Triin Tõnsingut, kes panid kokku tervikliku ja sooja programmikogemuse ning olid praktikantide jaoks alati olemas.
Soovid järgmisel aastal osaleda? Programm toimub taas 2026. aasta juunis – hoia meie kanalitel silma peal. Ootame sind kandideerima!
